1 2-09-56140 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-56140 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi L. K. hagi G. K.`i vast

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. K. K. sünnitunnistusest (tl. 6) nähtub, et L. K. ja G. K. on K. K. vanemad. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos tema üürikorteris aadressil Pisuhänna 3-3, Kohtla-Järve. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, §

1. Kohtuistungil vähendas hageja hagis esitatud nõuet juurde ja palus kostjalt alates hagi esitamisest välja mõista elatis summas 2 722.50 krooni kuus, arvestades kostja poolt elatisena makstud summasid. Hageja viitab asjaolule, et kostja valdusesse jäi pärast abielu lahutamist kogu vara, mis koosneb kahest korterist, suvilast, mööblist, jne. Sellest lähtuvalt on kostjal võimalus mingi osa varast võõrandada. Hageja poolt esitatud palgatõendist lähtuvalt on hageja
2. aasta keskmine bruto-palk 7 578 krooni (7600+7600+7534=22734), tulumaksu on makstud kokku 3 233 krooni, seega moodustab kolme kuu neto-palk 19 511 krooni, st, 6 503 krooni kuus. 4 Kostja hagiga ei nõustunud, kostja on nõus ja võimeline maksma elatist summas 2 250 krooni kuus. Kostjal on kohustused liisingufirmade ees. Kostja arvamuse kohaselt on hageja poolt esitatud nõuded üle liialdatud. Kostja poolt esitatud töötõendist lähtuvalt moodustas kostja 2009 aasta 6 kuu bruto-töötasu kokku 95 964 krooni (14941+14501+17445 +15760 +16385+16932=95964), st, 15 994 krooni kuus. Kostja liisingute ja muude kohustustega seotud igakuised kulutused moodustavad: laenulepingu nr. 04-5601 80-EL alusel 107.05 krooni kuus (lõpptähtaeg 10.01.2018) ja liisingulepingu nr. 0182398L alusel 176.20 krooni kuus (lõpptähtaeg 15.11.2010), kokku moodustavad kohustused 283.25 (107.05+176.20) krooni. Alates 14.05.
3. a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele, st. mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas arvestab kohus asjaolu, et kohtu 28.10.2009 hagi tagamise määrusega on kostjalt välja mõistetud elatis summas 2 175 krooni kuus. Sellest lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena makstud ja/või lapse ülalpidamiseks kulutatud summasid (sh. hagi tagamise korras). Hageja vähendas kohtule esitatud avalduses elatise nõuet 3 000 kroonilt 2 722.50 kroonini. Hageja neto-töötasu moodustab 6 503 krooni kuus. Kohus nõustub hageja poolt esitatud elatise vähendamise avaldusega ja leiab, et elatise maksmine hageja poolt nõutud ulatuses on kostjale jõukohane. Kostja keskmine bruto-töötasu moodustab 15 944 krooni kuus, laenude ja liisingutega seotud kohustused moodustavad 283.25 krooni kuus. Kohus leiab, et ka pärast töötuskindlustuse ja tulumaksu mahaarvestamist jääb kostjale küllaldaselt vahendeid, et maksta hagejale elatist lapse ülalpidamiseks summas 2 722.50 krooni kuus. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 2 722.50 krooni kuus. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada G. K.`i poolt elatisena makstud summasid (sh. hagi tagamise korras). Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. Johannes Külaots Kohtunik