Obsah (6)

§ 643§ 637§ 218§ 217§ 314§ 632

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011. a., Tallinn Tsiviilasj

643 lõikele 3, andes hagejale võimaluse avaldada selle kohta oma seisukohta. Kirja kättesaamist kinnitas hageja lepinguline esindaja

1. aprilli
2. a. e-kirjas. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja oma seisukohta ei avaldanud ega esitanud ka muid taotlusi, sealhulgas tähtaja pikendamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et R. V. apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 643lg.

1 alusel läbi vaatamata.

§ 643lg.

1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti.

§ 637lg.

1 p. 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.

1. jaanuaril
2. a. apellandi eest apellatsioonkaebuse esitanud Erana Šeraja ei ole põhistanud, et tal oleks apellandi nimel apellatsioonkaebuse esitamiseks esindusõigus. Nii ei ole kohtule esmalt esitatud volikirja, millega R. V. oleks volitanud Erana Šerajat oma 3 õigusi kaitsma. Koos apellatsioonkaebusega esitatud volikirjas (tl. 51) on Erana Šerajale volituse oma asjade ajamiseks andnud Oksana Smirnova, mitte hageja. Oksana Smirnova on olnud kohtumenetluses hageja esindajaks, kuid volikirjas on sõnaselgelt märgitud, et Erana Šerajat volitatakse esindama Oksana Smirnova huve ning seda ei saa pidada edasivolituseks R. V. huvide esindamiseks. Lisaks sellele võib

§ 218lg.

1 p. 2 kohaselt lepinguliseks esindajaks kohtus olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg. 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Erana Šerajale omistatud rakenduslik kõrgharidus õigusteaduse erialal ei vasta osundatud sättes märgitud nõuetele, seega ei ole Erana Šeraja isik, kellel oleks õigust kohtumenetluses hagejat esindada. Apellatsioonkaebuses märgitud andmete kohaselt ei ole ka Erana Šeraja ise pidanud end hageja esindajaks.

§ 217lg.

1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Apellatsioonkaebuse esitamise kohta ei ole ette nähtud teisiti. Et

1. jaanuari
2. a. apellatsioonkaebust ei ole esitanud hageja ise ega ka tema tsiviilkohtumenetlusteovõimeline esindaja, siis ei olegi tegemist hageja kaebusega ja seda kaebust ei oleks tohtinud ringkonnakohtu menetlusse võtta, ebaõigesti menetlusse võetud kaebus tuleb aga jätta läbi vaatamata.
3. märtsil
4. a. esitas maakohtu otsuse peale hageja nimel apellatsioonkaebuse tema lepinguline esindaja Oksana Smirnova (tl. 64 – 66).

§ 637lg.

1 p. 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Maakohtu otsus toimetati hagejale kätte kooskõlas

§ 314lõikega 2, kui see edastati 17.

detsembril

1. a. elektrooniliselt tema lepingulisele esindajale; vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 loetakse maakohtu otsus hagejale kätte toimetatuks
2. detsembril
3. a. vastavalt lepingulise esindaja kinnitusele (tl. 46).

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Seega oli hagejale apellatsioonitähtaja viimaseks päevaks

1. jaanuar
2. a. Kaebus esitati rohkem kui kaks kuud pärast seda tähtpäeva ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Tähtaja ennistamist ei ole taotletud. Et apellatsioonitähtaeg on seaduses sätestatud tähtaeg, siis ei ole seda tähtaega ennistamata võimalik apellatsioonkaebust menetlusse võtta vaatamata sellele, et kohus on oma
3. märtsi
4. a. puuduste kõrvaldamise määruses ebaõigesti märkinud, nagu oleks kaebuse esitamine veel võimalik. Kuna tähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebust ei oleks tohtinud menetlusse võtta, tuleb ekslikult menetlusse võetud kaebus jätta vastavalt

§ 643lõikele 1 läbi vaatamata.

Margo Klaar Ande Tänav Malle Seppik