← Eesti

2-10-11955/18

Obsah (7)§ 54§ 50§ 210§ 116§ 124§ 134§ 135

2-10-11955 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-11955 Määruse kuupäev Jõhvi, 20. oktoober 2010.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus A

§ 54lg 1 p 1, p 4 alusel võtta A.

L.’ilt ära vanema õigused alaealiste laste J. L.a ja F. L.’i suhtes. MENETLUSE KÄIK

  1. Puudutatud isik A. L. esitas
  2. aprillil 2010.a kohtule määruskaebuse Viru Maakohtu 12.03.2010.a kohtumäärusele. Viru Maakohtu 07.04.2010.a kohtumäärusega jäeti määruskaebus käiguta, kaebuse esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so 400 krooni riigilõivu tasumiseks ning maksekorralduse esitamiseks, kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise hoiatusel. 2

(5)2-10-11955
  1. Puudutatud isik sai kohtumääruse kätte 13.04.2010.a isiklikult. Ta ei kõrvaldanud puuduseid ja Viru Maakohtu 10.05.2010.a kohtumäärusega keelduti määruskaebuse menetlusse võtmisest. PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
  3. mail 2010.a kohus saatis avalduse koos lisadega asjast puudutatud isikule ja andis talle tähtaja avaldusele vastamiseks.
  5. juunil 2010.a teatas puudutatud isik kohtule, et ta ei ole nõus avaldusega ning et teada ilma aluseta süüdistatakse alkohoolsete jookidega kuritarvitamises, antisotsiaalses eluviisis ja laste mittekasvatamises. KOHTUISTUNG
  7. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja esindaja palus A. L.`ilt täielikult ära võtta isikuhooldusõigus mõlema lapse suhtes. Esindaja seletuste kohaselt Põhja -Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri arvamuse kohaselt lastel on seoses varasema hooletusse jätmisega tekkinud psüühilised häired. Lapsed kA.tasid pikaajaliselt füüsilist vägivalda. Lapsed ei teadnud elementaarseid elus käitumise reegleid. Lapsed, kui sõitsid autos, peksid ennast peaga vastu autoseina, mis arsti arvamusel on tahtlik enesekahjustamine. Peale isaga kohtumist hakkasid lapsed jälle ennast voodis kõigutama, voodis pissima ning võttis palju aega, et lapsi rahustada. Lapsi ei tohi üksteisest eraldada isegi pesemise ajal. Lapsed tunnevad ennast turvaliselt ainult siis, kui nad on koos. Käesoleval ajal ja ka lähitulevikus on lastele turvalisem olla lastekodus. Puudutatud isik on muutunud, kuid ta ei suuda praegu tagada lastele turvalist ja sotsiaalselt normaalset keskkonda. A. L.il puuduvad materiaalsed võimalused muuta elutingimusi selliselt, et nad sobiksid lastele elamiseks. Kui elamistingimused on tagatud ja laste tervis on paranenud, siis avaldaja taotleb hooldusõiguse taastamist. 14.. Puudutatud isik ei olnud nõus sellega, et temalt võetakse ära isikuhooldusõigus laste J. ja F.i suhtes. Samas oli ta arvamusel, et praegu lastel on parem olla lastekodus. Puudutatud isik vajab aastat selleks, et soetada korteri Sillamäel ja teha korda oma tööruumid. Puudutatud isik lubas, et poole aastaga ta parandab oma elutingimusi.. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud avaldusega ja puudutatud isiku seisukohaga, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et seadusest tulevat alust avalduse rahuldamata jätmiseks puudub. Asjast puudutatud isik on kinnitanud, et tal ei ole võimalik lapsi oma juurde elama võtta, sest tema elukohas ei ole laste elamiseks vajalikke elutingimusi ja tal puuduvad vahendid laste ülapidamiseks.
  9. Sünnitunnistuste järgi laste J. ja F. L.ite isaks on asjast puudutatud isik A. L. (t. lk. 20-21). Laste ema A. L.a suri 17.03.2010.a. (t. lk. 23, 89)
  10. Avalduse esitamise ajal vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused olid reguleeritud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (

) peatükis 8. Vastavalt

§ 50lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. 3

(5)2-10-11955 Vastavalt

§ 54

lg 1 p 1 ja ühe vanema eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

  1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse kohaselt laste vanemad jätsid lapsed hooletusse. Lapsed mängisid omaette, nende tegevuse üle puudus vanematel järelevalve, mistõttu 10.02.2010.a laps F., mängides tulemasinaga, tekitas tulekahju. Selle üle ei ole asjast puudutatud isikul vaidlust. Sellega on tõendatud, et asjast puudutatud isik ei täitnud vanema kohustust kasvatada last ja hoolitseda tema eest. Vanema pool selle kohustuse täitmisel ei oleks tekkinud vajadust laste perekonnast eraldamiseks ja laste lastekodusse paigutamiseks.
  2. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 10 alusel lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega.
  3. TsMS § 229 sätestab tõendi mõistet, mille
  4. lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse juurde lisatud 09.06.2009.a kodukülastuse akti kohaselt külastamise ajal olid lapsed jäetud korterisse Rahu 85, Kohtla-Järve, ilma vanemate järelevalveta. Laste riided ja voodipesu oli must (t. lk. 25). OÜ Sillamäe Kajaka Arstiabikeskuse 12.02.2010.a ja 17.06.2009.a tõendite kohaselt esinevad mõlemal lapsel nahapõletikud, J.l veel aneemia ja südamehaigus, F.il aga rahhiit. J. vajab kardioloogi ning F. neuroloogi konsultatsiooni. Alates aprillist 2008.a, s.o üle aasta ei ole vanemad kordagi lapsi arstide juurde viinud (t. lk. 31, 32). Sellega on tuvastatud, et jättes laste eest hoolitsemata ja jättes neile arstiabi tagamata, asjast puudutatud isik on seadnud laste elu ohtu.
  5. Eesti Töötukassa 03.02.2010.a tõendi kohaselt puudutatud isik A. L. on alates 03.02.2006.a töötuna arvel (t .lk. 33, 90). Virumaa pensioniameti 18.06.2008.a otsuse nr 428818 järgi üldhaigestumise tõttu esineb puudutatud isikul 60% töövõimekaotus (t. lk. 47, 48). Kohus nõustub asjast puudutatud isikuga, et tsiviilasja raames ei ole esitatud tõendeid tema poolt alkoholi tarvitamise kohta. Samas puudutatud isiku töövõimetust ega tema töötuna arvelolekut ei ole võimalik lugeda mõjuvaks põhjuseks laste eest mittehoolitsemiseks, sest seadus ei vabasta osalise töövõime kaotusega vanemat laste eest hoolitsemise kohustusest.
  6. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud

§ 210

lg1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.

§ 116

lg 1 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 134lg 1 4

(5)2-10-11955 tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. 23.

§ 135

lg 1 alusel kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi 2 lõike alusel isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

  1. Viru Maakohtu 12.03.2010.a kohtumäärusega lapsed J. ja F. on menetluse ajaks ära võetud. TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Kohtuistungil teatas asjast puudutatud isik, et elamistingimuste ja sissetulekute vähesuse tõttu tal ei ole võimalik lapsi tagasi võtta ning et lastel on hea olla lastekodus. Sellega on tuvastatud, et teisi abinõusid käesolevas asjas ei ole võimalik kohaldada. Kuna puudutatud isik ei loonud laste kasvatamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ja, jätnud lastele meditsiinist abi tagamata, siis ta on seadnud laste elu ohtu. Sellepärast kohus rahuldab avalduse ja võtab laste isalt mõlema lapse isikuhooldusõiguse täielikult ära. Antud olukorras isikuhooldusõiguse äravõtmine on laste huvides, sest edaspidi laste huvide tõhusa kaitsmise tagavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused.
  2. Kohus selgitab asjast puudutatud isikule, et pärast oma eluviisi parandamist, so laste kasvatamiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomist, võib ta pöörduda kas Kohtla-Järve Linna Sotsiaalhoolekandekeskuse või kohtu poole isikuhooldusõiguse taastamiseks.
  3. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lg 4, § 13 lg 2 alusel saadab kohus kohtumääruse IdaViru Maakonna perekonnaseisuosakonnale.
  4. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS 478 lg 1, lg 2, § 479, § 550 lg 1 p 2, § 558 lg 1, §661 lg2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.