← Eesti

2-11-6055/5

Obsah (6)§ 102§ 1§ 31§ 86§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2011. a kell 14.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-6055 Tsiviilasi OÜ KKavaldus enda

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Lembit Ülperle ajutise pankrotihalduri tasuks 1 536 eurot ja põhjendatud kulude katteks 154 eurot.
  2. Välja mõista OÜ-lt KK ajutise halduri tasu katteks 1 536 eurot ja vajalike kulutuste katteks 154 eurot Lembit Ülper kasuks. Ajutise halduri tasu tuleb kanda Lembit Ülperi arvelduskontole AS-is SEB Pank ning tasu vajalike kulutuste katteks tuleb kanda OÜ Fontala arvelduskontole AS-is Swedbank. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest Asjaolud ja avaldus 14.02.2011 esitas OÜ KK Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku põhitegevusalaks on MTÜ-le ESKkuuluva keskstaadioni haldamine, spordivõistluste ning meelelahutus- ja kultuuriürituste korraldamine. Maksejõuetuse põhjuseks on suur ja järsk majanduslangus ning sellest tingituna kohaliku omavalitsuse poolt staadioni haldamiseks makstavate toetuste vähendamine. Majanduslangus mõjutas ka staadioni kasutamist ja üürimist ning vähenes korraldatavate ürituste, võistluste ja treeningute arv. Staadioni haldamisega seotud kulutused aga jäid samaks. Lisaks ei suutnud võlgnik konkureerida linnale kuuluvate spordibaasidega ning kaotas suure osa oma klientuurist. Paljud spordiklubid jätsid võlgnikule staadioni kasutamise eest maksmata ning märkimisväärselt kasvas
  3. aastal maamaks.
  4. aastal tegi võlgnik suuri kulutusi staadioni remondile, mida tagasi teenida ei õnnestunud. Harju Maakohtu 03.03.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ KK ajutise pankrotihalduri – Lembit Ülperi. Kohtuistung 04.04.2011 kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde, paludes välja kuulutada OÜ KK pankroti. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande OÜ KK majandusliku olukorra kohta, jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused. Võlgniku esindajal ei olnud ajutise halduri aruandele vastuväiteid ning võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmisega võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et OÜ KK avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ning OÜ KK pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Lembit Ülperi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara hinnanguliselt 2 226,53 euro väärtuses. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 118 850,48 eurot. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara ja tema majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole 2 tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur leiab, et esialgsete andmete põhjal ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kavandatud äriplaani realiseerimise nurjumine, mis ei võimaldanud võlgnikul oma äriplaani realiseerida ega selleks otstarbeks tehtud kulutusi tagasi teenida. Ei ole ka välistatud võlgniku makseraskustesse sattumine majandamise korraldamatuse tõttu. Ajutisel halduri hinnangul esinevad ka vara tagasivõitmise võimalused. Kohus nõustub iseenesest ajutise halduri esialgse seisukohaga maksejõuetuse tekke põhjuste osas. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.

§ 86

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlgnikku kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat RN vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 04.05.2011 kell 16:00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 536 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks). Samuti palub hajutine haldur hüvitada kulutused summas 154 eurot.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud töötasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult. Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. Ajutise halduri tuleb kanda Lembit Ülperi arvelduskontole AS-is SEB Pank ning tasu vajalike kulutuste katteks tuleb kanda OÜ Fontala arvelduskontole AS-is Swedbank. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.