) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb 3 võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Tulenevalt
§-st 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 3 registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Võlaõigusseaduse § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esindanud kohtule tõendina Aktsiate registreerimise taotluse (t/l 13), millest nähtuvalt on AS MT esitanud hagejale aktsiate registreerimisetaotluse, millise IV osa p 2 kohaselt kohustub AS MT aktsiate registreerimise, aktsiaraamatu pidamise ja sellega seotud teenuste eest maksma AS-le Eesti Väärtpaberikeskus teenustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tasumine toimub Eesti Väärtpaberikeskuse poolt esitatud arve alusel 14 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral kohustub äriühing tasuma viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Osade registreerimise taotluse allkirjastamisega nõustus kostja juhuks, kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt, tasuma hagejale viivist 0,05% päevas viivitatud summalt. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud arvete maksetähtaegadest kuni hagiavalduse esitamiseni. Taotluse esitamisega AS-le Väärtpaberikeskus ning taotluse aktsepteerimisega AS-i Eesti Väärtpaberikeskus poolt võttis kostja vastavalt registreerimistaotluse IV-na osa punktile 2 endale kohustuse maksta arvete tasumisega viivitamise korral hagejale viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Sellest tulenevalt on hageja seisuga 24.05.2010.a. arvestanud viivist kokku summas 651,94 krooni ehk 41,67 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 24.05.2010. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 0,05 % tagastamata laenusummalt päevas. AS R äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostja nimi kuni 02.06.2008.a. AS MT( tlk 44). Kohus ei loe põhjendatuks kostja vastuväiteid, et hageja ei väljastanud õigeaegselt arveid kostjale ning kuna GMsai juhatuse liikmeks alates 29.05.2008.a., siis ei saa tema vastutada enne tema juhatuse liikmeks saamist kohustuste eest. Hageja on põhjendanud, miks arvete väljatrükkidel olid kehtivad äriregistriandmed, mitte 2007.a. kehtinud andmed. Kuna juhatuse liikmeks saamisel võttis GM üle kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, siis ei ole põhjendatud kostja GM väide, et tema ei vastuta enne juhatuse liikmest saamist võetud kohustuste eest. Kohus loeb tõendatuks lähtuvalt eeltoodust kostjate solidaarse kohustuse tasuda hagejale osutatud teenuste eest 171,92 eurot. Samuti lähtuvalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks kostjate solidaarse kohustuse tasuda hagejale viivist. 4 Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 171,92 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 41,67 eurot ja viivised alates 24.05.2010.a. kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 0,05% tagastamata võlasummalt päevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks hageja menetluskuluna hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja hageja esindajakulud 159,78 eurot. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 171,92 eurot. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.