lg 4 on antud asjas tegemist tarbijamüügilepingulist tuleneva vaidlusega.
lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi 2. lõike punkt 6 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Vastavalt
lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja poolt hagejale müüdud soojuspump oli defektne, mida tõendab BBSEesti filiaali reklamatsiooni akt nr 88 (t. lk 7). Tegemist oli tehase veaga, milline oli olemas asja hagejale üleandmise ajal ning selle eest on vastutav kostja kui müüja. Viga kõrvaldati 16.04.2010.
sätestab, et ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. 2 Hagejal on tekkinud kahju müügilepingule mittevastava eseme ekspluateerimisel. Kahju seisneb selles, et hageja on pidanud tegema põhjendamatuid kulutusi elektri tarbimise eest, sest soojuspumba defektist tulenevalt töötas pump ilma välja lülitamata, pidevalt. Seda, et hagejal on seoses defektse müügiesemega tekkinud kahju, kostja vaidlustanud ei ole. Kostja väidab, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Kohus ei nõustu kostja väitega. Selge on see, et soojuspumba pideval töötamisel on elektrikulu suurem kui tsüklilise töötamise puhul. Seda tõendavad ka hageja poolt asjas esitatud elektriarved. Hageja on esitanud kahju suuruse arvestuse (t. lk 8), võttes aluseks vaidlusaluse pumba tehnilised näitajad ja võimalikku energiakulu. Kohus möönab, et antud juhul on raske, kui mitte võimatu, kahju suuruse täpne kindlakstegemine, sest hagejale esitatud arvetest ei nähtu soojuspumba töötamiseks kuluv elektrienergia hulk. Hageja on esitanud omapoolse võimaliku kahju arvestuse. Kui kostja leidis, et hageja arvestus on vale, siis oleks tulnud esitada omapoolne arvestus. Eelnevast lähtudes leiab, kohus, et hagejal on tekkinud müügilepingule mittevastava eseme kasutamisel kahju 7 000 krooni suuruses summas.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalik lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4.lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja kahju on tekkinud müügilepingu tingimustele mittevastava eseme kasutamisest. Seega on tõendatud põhjuslik seos kostja poolt müüdud lepingutingimustele mittevastava asja ja selle asja kasutamisel tekkinud kahju vahel. Tarbijamüügi korral objektiivselt kontrollitavate andmete puhul vastutab müüja ka tootja, maaletooja või varasema müüja poolt avalikult väljareklaamitud omaduste olemasolu eest asjal. See ei kehti üksnes juhul, kui müüja või müüdava asja omaduste kohta andmeid avaldanud isik on vastavate omaduste puudumisest lepingu sõlmimisel eraldi ostjat teavitanud. Antud juhul ei ole kostja ega ka tootja hagejat teavitanud, et soojuspumba tsirkulatsioonipump ei lülita välja ning töötab pidevalt. Seega leiab kohus, et hagejal tekkinud kahju eest on vastutav kostja kui mittekvaliteetse asja müüja ning kostjalt kuulub välja mõistmisele hagejale tekitatud kahju summas 7 000 krooni, ehk 447,38 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.