) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingupooled on kokku leppinud 30 päevaselt laenu kasutamise perioodilt intressi tasumises summas 750 krooni.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates 2 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste (t lk 37-40) punktis 8.2 on kokku lepitud, et krediidisaaja maksab krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 3 750 krooni ja viivise 3750 krooni, kokku 7 500 krooni tasumist. Viivist on hageja arvestanud määras 0,25% põhinõudelt 3 750 krooni päevas perioodil 29.06.2007 kuni 22.09.2010. Hageja nõuab viivist üksnes põhivõlgnevuse ulatuses, summas 3 750 krooni. Kostja peab viivisenõuet põhjendamatuks, muus osas pooltel vaidlus puudub. Kostja ei vaidlusta viivise määra, vaid kohustust viivist tasuda. Kohus siiski peatub viivise arvestamisel. Hageja ebaõigesti võtnud viivise arvutamise aluseks summa 3 750 krooni. Laenulepingust nähtuvalt nimetatud summa koosneb laenu põhiosast 3 000 krooni ja intressist 750 krooni.
lg 6 kohaselt intressidelt viivise arvestamine ei ole lubatud, mistõttu arvestamise aluseks tuleb võtta laenu põhiosa summas 3 000 krooni. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhinõuet ületava viivisenõude puhul hageja tõendama viivisest suurema kahju olemasolu (RKTKo 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-87-10). Kuivõrd hageja käesolevas asjas seda tõendanud ei ole, on kohtul võimalik rahuldada viivisenõue üksnes 3 000 krooni ulatuses. Pooled vaidlevad viivise tasumise üle, kostja peab viivisenõuet põhjendamatuks. Kohus leiab, et lepingut sõlmides oli kostjale teada üldtingimustes sätestatud kohustus tasuda laenu tasumise kohustusega viivitamisel viivist seaduses lubatud maksimaalses määras.
Kostja pidi teadma, et maksetega viivitamisel järgnevad lepingus ja
Selle riski võttis kostja lepingut allkirjastades teadlikult. Kohus peab viivisenõuet põhinõude ulatuses põhjendatuks. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 3 000 krooni, intressi 750 krooni ja viivise 3 000 krooni, kokku 6 750 krooni. Lähtudes euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest ja kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist, arvestab kohus summad ümber eurodeks. 6 750 krooni võrdub 431,40 euroga. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.