lg 1 järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Sama paragrahvi lõike 5 alusel määratakse toitjakaotuspension ka sel juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Politseist esitatud tõendite põhjal on V.E. kuulutatud tagaotsitavaks alates 26.11.2003 a, kuid tema suhtes ei ole algatatud teadmata kadunuks jäämise menetlust. V.E. ei nõustu pensioniameti otsusega ning vaidlustab selle täies ulatuses. Kaebuse esitaja arvates on eeltoodust tulenevalt Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 28.09.2009 otsus nr 23306 seadusevastane ning tuleb tühistada. Kaebuse esitaja palub teha kohtul ettekirjutus pensioniametil toitjakaotuspensioni määramiseks toitja V.E. , sünd XX,XX.XXXX laste V.E., sünd XX.XX.XXXX ja R.E. , sünd XX.XX.XXXX, eest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seaduse eelnõust on üheselt selge seaduseandja tahe, millest tulenevalt on toitjakaotuspensioni määramine olukorras, kus isik on teadmata kadunud, oluline, et toitja on politsei poolt tagaotsitav ja tema asukoht ei ole suudetud kindlaks teha 12 kuu jooksul. Käesolevas asjas on teada, et laste vanem V.E. on tunnistatud tagaotsitavaks vähemalt alates 26.11.2003 ning ta on olnud jätkuvalt kadunud kuni käesoleva ajani. V.E. on teadmata kadunud ning politsei ei ole suutnud teda vähemalt seitsme aasta kestel leida ja tema viibimiskohta tuvastada. V.E. on pöördunud korduvalt abi saamisemiseks politsei poole, kust temale on korduvalt vastatud, et V.E. asukoht on teadmata ning pensioniamet on jätnud isiku taotluse toitjakaotuspensioni määramiseks formaalsetel põhjustel rahuldamata. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi
) § 20 lõikega 1 on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Sama paragrahvi lõike 5 alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 167 vastu võetud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvestamise ja maksmise korra juhendi” (edaspidi juhend) § 23 lõike 1 punktile 1 esitatakse toitjakaotuspensioni taotlemisel täiendavalt toitja surmatunnistus või politseiprefektuuri tõend selle kohta, et toitja on teadmata kadunud ja politsei on algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Põhja Politseiprefektuuri 12.05.2009 korduva teatisega nr PHJ2.11-20.5/27649 tõendatakse, et Põhja Politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasjad nr 02231701457, 04730000185 ja
) § 20 lõikega 1 on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
lg 5 alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 167 vastu võetud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvestamise ja maksmise korra juhendi” (edaspidi juhend) § 23 lõike 1 punktile 1 esitatakse toitjakaotuspensioni taotlemisel täiendavalt toitja surmatunnistus või politseiprefektuuri tõend selle kohta, et toitja on teadmata kadunud ja politsei on algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. V.E. on esitanud 28.08.2009 taotluse toitjakaotuspensioni määramiseks toitja V.E. (G.), sünd XX.XX.XXXX laste V.E., sünd XX.XX.XXXX ja R.E. , sünd XX.XX.XXXX, eest. V.E. on märkinud, et V.E. (G.)pensioniõigusliku staaži tõendavaid dokumente tal esitada ei ole peale nimemuutmise dokumendi ja elukohatõendi. V.E. on esitanud pensioniametile Tallinna Perekonnaseisuametitõendi, mille kohaselt on V.G. perekonnanimi pärast abiellumist 06.01.1995 „E.“. 08.01.1997 nimemuutmise akti nr. 6 järgi on mehe perekonnanimi E. muudetud „G.“ Abielu on lahutatud 30.12.1999 Tallinna Linnakohtus. V.E. (G.) on omanud rahvastikuregistris sissekirjutust Eesti Vabariigis kuni 03.06.2000. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjon 28.09.2009 otsusega nr 23306 leiti, et V.E. ei ole teadmata kadunud ja politsei ei ole algatanud tema suhtes teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust. Pensionikomisjon otsustas jätta V.E. taotluse V.E. ja R.E. toitjakaotuspensioni määramiseks rahuldamata. Nimetatud otsusele esitas V.E. vaide. V.E. ei nõustunud pensionikomisjoni 28.09.2009 a otsusega nr 23306 ja palus otsuse uuesti läbi vaadata. V.E. kinnitas, et V.E. on politsei poolt tagaotsitav alates 2000 aastast. Keskpensionikomisjon jättis V.E. vaide rahuldamata ja pensionikomisjoni 28.09.2009 otsuse nr 23306 muutmata Kaebaja esindaja on pöördunud Põhja Prefektuuri poole 09.02.2010 ning palunud selgitada, et V. E. ( G.) tagaotsimine on kestnud juba 2003. aastast , siis palutakse teada, kas politseiprefektuur saab kooskõlas
suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust ning politsei ei ole suutnud seda asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Samas on taotletud algatada (kui seda veel ei ole tehtud) V. E. (G.) suhtes
Põhja Prefektuuri vastuse kohaselt (22.02.2010) on teatatud, et V.E. (G.) on alates 26.11.2003 kuulutatud tagaotsitavaks KrMS § 140 alusel, so, isikuna, kes hoidub kõrvale kohtueelsest menetlusest ning kelle asukoht ei ole teada. Põhja Prefektuur on teavitanud, et neil puudub võimalus V.E. (G.) suhtes alustada paralleelselt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust, kuna vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjale nr. 50 01.01.2010 isikute otsimise ja seire ning tundmatute isikute ja laipade tuvastamise korra p. 20 loetakse teadmata kadunuks isikut, kelle kadumise asjaolud viitavad sellele, et tema kadumise on põhjustanud kuritegu või õnnetusjuhtum, samuti oma elukohast lahkunud isikut, kes oma tervisliku seisundi või vanuse tõttu või muudel põhjustel ei suuda anda tõeseid andmeid oma isiku kohta, samuti raviasutusest lahkunud vaimuhaige. Kuna Põhja Prefektuuril puuduvad sellised andmed ning neid ei ole esitatud ka V. E.(G.) lähedased, ei ole võimalik teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust alustada. Kaebaja on märkinud, et V.E.(G.) on teadmata kadunud vähemalt alates 2003 aastast, see on vähemalt seitse aastat, mistõttu on igal juhul tegemist teadmata kadunud isikuga TsÜS § 17 mõttes. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kus tema asub ning kas ta on elus. Tsiviilseadustiku üldosa ei käsitle korda, kuidas isikut teadmata kadunud isikuks tunnistada.
lg 1 kohaselt peab politsei algatama teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse. Kaebuse esitaja ei nõustu jälitusmenetluse algatamisega, vaid tugineb
lg 1, mille kohaselt peab politsei algatama teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, mis ei ole üks ja sama menetlus. Kohus asub seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 28.09.2009 otsus nr. 23306 toitjakaotuspensioni määramisest keeldumise kohta on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi
) § 20 lg 1 kohaselt on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
lg 5 alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Vastustaja on lisanud, et Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 167 vastu võetud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvestamise ja maksmise korra juhendi” (edaspidi juhend) § 23 lõike 1 p. 1 esitatakse toitjakaotuspensioni taotlemisel täiendavalt toitja surmatunnistus või politseiprefektuuri tõend selle kohta, et toitja on teadmata kadunud ja politsei on algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Põhja Politseiprefektuuri 12.05.2009 korduva teatisega nr PHJ2.11-20.5/27649 on tõendatud, et Põhja Politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasjad nr 02231701457, 04730000185 ja
lg 5 mõistes ning kuna politsei ei ole algatanud tema suhtes teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust, ei ole pensioniametil alust toitjakaotuspensioni määramiseks. Antud juhul ei ole kohaldatavad TsÜS § 17 sätted, mille kohaselt loetakse teadmata kadunuks isikut, kelle viibimiskohta või elusoleku või surma kohta puuduvad andmed väga pikka aega, kuna antud juhul on alust arvata, et isik viibib eemal kodustest seonduvalt kriminaalasjadega. Antud asja materjalide põhjal on võimalik tuvastada, et V.E.(G.) on hoidunud kõrvale oma laste ülalpidamiskohustustest, teda on kahes kriminaalasjas kuulutatud tagaotsitavaks. Jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p. 2 kohaselt on jälitusmenetluse alustamise ajendiks kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest või süüdimõistetu .kõrvalehoidumisest kriminaalmenetluse täitmisest. Isiku teadmata kadunuks jäämine on jälitusmenetluse alustamise ajendiks jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p. 4 alusel. V.E. (G.) ei saa pidada teadmata kadunuks ning politsei ei ole algatanud tema suhtes teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust. Põhja Prefektuur on kaebaja esindaja avaldusele vastanud 22.02.2010 nr. 9.1-07/14027 korduvalt, et V.E. (G.) on alates 26.11.2003.a.kuulutatud tagaotsitavaks KrMS § 140 alusel, see on isikuna, kes hoidub kõrvale kohtueelsest menetlusest ning Põhja Prefektuuril puudub võimalus V.E. (G.) suhtes algatada paralleelselt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust. Seega kohus nõustub pensioniameti väitega, et toitjakaotuspensioni makstakse juhul, kui toitja on jäänud teadmata kadunuks, kuid mitte juhul , kui ta hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest, mis on algatatud seonduvalt elatisraha võlgnevusega. Toitjakaotuspensioni mõte on hüvitada saamata jäänud elatis lapsele, kelle toitja eeldatavalt täidaks oma ülalpidamiskohustust, kuid on jäänud teadmata kadunuks temast mitteolenevatel põhjustel. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata juhindudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.6. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.