) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. HTi pankrotihaldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna HTi pankrotimenetluses rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks puuduvad.
lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Halduri aruande kohaselt on HTi pankrotimenetluses esitatud ja tunnustatud Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti nõue summas 149 126,19 eurot.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik HT (pankrotis) andis vande kooskõlas
a.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole HTi võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulud. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. Haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku isikliku vara võõrandamine ajavahemikus juuni kuni oktoober 2005. Võlgnik müüs 9.06.2005 korteriomandi, registriosa nr XXX, asukohaga XXXTallinnas, üldpinnaga 65,7 m2. 23.08.2005 elamumaa, registriosa nr XXX, asukohaga XXX, pindalaga 1839 m2. 4.10.2005 võõrandas võlgnik OÜ HI osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustas 100% osakapitalist, ühe krooniga JZ
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb kohtule esitada hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. HT esitas 28.12.2007. a kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et vältida maksude maksmist. Haldur on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et võlgnik on esitanud objektiivsest majandustegevusest erinevaid andmeid maksudokumentides ning deklareerinud vähem makse ning jätnud maksud üldse maksmata. 20.09.2006 vastutusotsuse kohaselt on kontrollitud võlgniku vara hulka kuulunud äriühingu OÜ HI
lg 1 p 2 alusel tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Võlgniku maksukohustusest vabanemine on välistatud kõigis võlavabastussüsteemides, mistõttu puuduks võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel 2 edulootus. Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul vahendid menetluskulude kandmiseks puuduvad. Tulenevalt eeltoodust ei taotle haldur kohtult tasu määramist. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.