HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-33062 Otsuse kuupäev
- märts 2011.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi JF (isikukood XXX) hagi V K (isikukood XXX) vastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev XXX.02.2011.a Istungile ilmunud Hageja JF menetlusosalised Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada JF ja V K `i abielu, mis on sõlmitud XXX.a ning mille kohta on Harju Maavalitsus koostanud abieluakti nr XXX. Mõista välja JF `alt riigituludesse riigilõiv summas 159,78 eurot. Mõista välja V K `ilt riigituludesse riigilõiv summas 159,78 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr 10220034796011 AS SEB Pank või arvelduskonto nr 221023778606 AS-is Swedbank; viitenumber mõlemal juhul
- Ülejäänud poolte kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Hageja palub lahutada poolte abielu kuna poolte eesmärgid elu korraldamiseks on erinevad. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle kostja vastu hageja väidetele. Kostja on 21.01.2011.a ära kuulatud erinõude korras Tartu Maakohtus. Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et pooled on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd hageja on väljendanud kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus on 03.09.2010.a määrusega määranud hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks summas 5000 krooni. Kohus leiab, et käesoleva asjas tuleb riigoilõivu maksmise kohustus riigituludesse jätta TsMS §-st 164 lg 2 juhindudes võrdsetes osades poolte kanda. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Krista Kirspuu Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.