) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Lähtuvalt
lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuste täitmise eest vastutama. Oma olemuselt on käendusleping võlaõiguslik leping, millega üks isik (käendaja) võtab endale kohustuse vastutada võlausaldaja ees teatud kolmanda isiku (põhivõlgniku) poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise eest võlausaldajale.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Oma sisult on krediidileping selline laenuleping, mis on suunatud tasu (e intressi) eest laenamisele.
lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimine.
lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist nõuda. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on hagiavaldus õiguslikult põhjendatud ning kohaselt tõendatud. Dokumentaalseid tõendeid hindab kohus kogumis usaldusväärseks ning märgib, et vaidlus oli õiguslik. Lähtuvalt eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab AK hageja kasuks 11 968 600.- krooni ehk 764 932.96 eurot (seitsesada kuuskümmend üheksasada kolmkümmend kaks eurot ja 96 eurosenti). Jõukohast tähtaega lubas kostja täpsustada, kuid ei ole seda teinud. Seega asub kohus seisukohale, et jõukohase tähtaja andmise olulisus on ära langenud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. KOHTUNIK EPP HAABSAAR
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.