) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest.
Hageja nõue tuleneb 07.04.2006.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust. Käenduslepingu punktide 4 ja 5 kohaselt tagab käendaja solidaarselt panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad laenusaaja S OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud laenulepingust . Käenduslepingu punkti 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummääraks 1 000 000 EEK/63 911.65 eurot. Kohtule esitatud kirjalike tõendiga, laenulepinguga 2006008203, käenduslepinguga 2006008208, laenumaksete aruannetega, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatega, väljavõttega Ametlikest Teadaannetest, teatega käendajale laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, käendajale esitatud nõudega võlgnevuse tasumiseks, viiviste arvestamise aruandega, on hagiavalduse asjaolud tõendatud.
lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole enam õigustatud esitama vastuväiteid S OÜ (pankrotis) laenulepingule . Asjas esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.05.2009.a otsusega kuulutati välja põhivõlgniku S OÜ pankrot. 29.09.2009.a toimus S OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, mille kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.09.2009.a. S OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati täies ulatuses hageja nõue summas 7 848 377.61 EEK/ 501 602.75 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena. Nõudele ei esitanud vastuväiteid põhivõlgnik, S OÜ (pankrotis), ega ka kostja käendajana. PankrS § 105 kohaselt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlusta välja arvatud juhul kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust (PankrS § 106 lg 2). Nimetatud aluseid, mis tooks kaasa võimaluse pankrotimenetluses juba kaitstud ja tunnustatud nõuet uuesti vaidlustada ei esine, seega ei ole kostjal võimalik esitada vastuväiteid laenulepingule ja sellest tulenevate nõuetele. Käendajal oli võimalus esitada vastuväiteid laenulepingust tuleneva nõude kohta hiljemalt põhivõlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Seda käendaja ei ole teinud. Käenduskohustus on muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja vastu tekkinud käenduslepingust tulenev nõudeõigus. PankrS § 42 kohaselt loatakse pankroti väljakuulutamisega võlausaldaja kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Vastavalt käenduslepingu punktile 4.7. on hagejal õigus esitada käenduslepingu alusel käendaja vastu nõue, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt oma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Põhivõlgnik ei ole kohustusi kohaselt täitnud. Vastavalt
lg 1 on võlausaldaja kohustatud teavitama käendajat viimase nõudel põhivõlgniku kohustuse täitmisest. Nimetatud teavitamiskohustust on hageja täitnud. Käendajale saadetud teatistes on toodud välja S OÜ laenulepingust tulenev võlgnevus, määratud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja muud informatsioon üldiste laenulepingu andmete kohta. Kostja ei ole hagejale esitanud mingeid täiendavaid endapoolseid kirjalikke taotlusi saamaks täiendavat teavet S OÜ laenulepingu kohta või selle täitmise kohta. Vastavalt käenduslepingu punkti 4.7 teisele lausele, kui käenduslepinguga tagatav laenuleping on lisaks käendusele tagatud ka pandiga ja panditud vara väärtus on väiksem laenulepingu alusel tekkinud panga nõudest põhivõlgniku vastu, on pangal õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh esitada hagi kohtusse ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt. Pandiese, hüpoteegiga koormatud kinnisasi asukohaga Põhjaranna tee 17, Maardu Harjumaa (reg osa nr 4950802), on pankrotimenetluse käigus müümata. Kinnistu müügiks 19.11.2010.a toimunud enampakkumine, alghinnaga 1 100 000 krooni, nurjus. Seega ei ole hageja nõudeid põhivõlgniku pankrotimenetluses pankrotivara (pandieseme) müügi arvelt rahuldatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduskohustuse täitmist käenduslepingu alusel. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus on seisukohal, et käenduslepingu tühisuse aluseid vastavalt TsÜS §-ile 86 ei esine. Käenduslepingu eesmärgiks on tagada põhivõlgniku kohustuste täitmist võlausaldaja ees. Käendusleping ei ole vastastikune leping, mille alusel pooltele tekiks mõlemapoolne soorituskohustus. Põhivõlgniku majanduslik olukord või krediidivõimelisus laenu väljastamisel ega ka maksevõime muutumine laenulepingu kehtivuse kestel ei mõjuta käenduslepingu kehtivust. Käenduslepingu sõlmimisega võtab käendaja kohustuse täita võlausaldaja ees põhilepingust tulenev kohustus käendatava summa ulatuses. Nimetatud kohustuse võtmises endas sisaldub risk arvestada asjaoluga, et põhivõlgniku maksevõime võib ajas muutuda. Käenduslepingu sõlmimisel tegutses kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena ja tal oli huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud käendusleping tarbijakäendusleping
tähenduses.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista põhivõlg 1 000 000 EEK/63 911.65 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.