3-10-783/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2010, Jõhvi 3-10-783 R. K kaebus Viru Vangla 29.12.2009 otsuse nr 620.3/46667-1 osaliseks tühistamiseks, 26.01.2010 toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. mai 2010 Resolutsioon 1.Jätta R. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 04.04.2008 andis Viru Vangla direktor kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu kehtestamiseks käskkirja nr 55 (tl 57). 24.08.2009 käskkirjaga nr. 1.1-1/193 (tl 54) täiendati seda. 17.12.2009 esitas R. K Viru Vangla isiklike asjade laole taotluse ja palus väljastada muude esemete hulgas kuiva higipulga ning kaks WC seepi ja kolm selle täitepakki (tl 44). 29.12.2009 otsustusega nr 6-20.3/46667-1 (tl 45) jäeti taotlus WC seepide ja täitepakkide osas rahuldamata. 26.01.2010 teatati R. K , et tal polnud õigust saada kambrisse ka higipulka, see tuleb välja anda ja tegemist oli vangla eksitusega (tl 46). Samal päeval koostati akt higipulga leidmise kohta (tl 47). 08.03.2010 otsusega nr 6-20.3/46667-2 tunnistati 29.12.2009 hügieenipulga väljastamise kohta antud luba kehtetuks. 26.03.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebus (tl 1-12), milles R. K palus põhiseaduse § 10, § 11, § 13 ja § 14, haldusmenetluse seaduse § 54-56, vangistusseaduse § 15 lg 2, § 28 lg 1ja § 29 lg 1 ning Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-3-09 tuginedes Viru Vangla 29.12.2009 otsus nr 6-20.3/46667-1 WC seepide kambrisse mittelubamise osas tühistada, higipulga äravõtmine õigusvastaseks tunnistada ja teha ettekirjutus nende kambrisse lubamiseks või samaväärsetega asendamiseks. Kaebaja leidis, et kuna tegemist on tahkete esemetega, mis vanglasse saabudes üle kontrolliti, polnud alust neid keelatuteks pidada. Seejuures ta väitis, et küsis eelnevalt järele, kas selliseid esemeid võib saata ja tal oli õiguspärane ootus need kätte saada ning lisas, et keelatud WC 1 1 seepidega analoogsed tualettseebid lubati kambrisse. Läbiotsimist ja higipulga äravõtmist pidas ta õigusvastaseks veel ka seetõttu, et tegemist on esemega, mis on keelatud vaid teatud viisil saabudes ning 26.01.2010 teatises ei tühistatud eelnevat luba, tehti vaid ettepanek higipulga väljaandmiseks. Veel märkis R. K , et kui kohus peab 24.08.2009 käskkirja nr 1.1-1/193 keeldumise alusena õiguspäraseks, taotleb ta selle põhiseaduslikkuse kontrolli ja kohaldamata jätmist, sest direktor ei saa seada lisapiiranguid kinnipeetavate kirjavahetuse õigusele. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 40-42) peeti kaebust alusetuks, kirjeldati 24.08.2009 käskkirja andmise põhjuseid ning märgiti, et eksimuse avastamisel pidi vangla selle parandama, et mitte tekitada kinnipeetavates valesid arusaamu. Seejuures leiti, et keelatud eseme kätteandmine ei muuda seda lubatuks, peeti kirja teel saabuva deodorandi kontrollimist praktiliselt teostamatuks ning väideti, et WC-värskendaja võrdlemine tavalise seebiga on selle koostises oleva geeli tõttu kohatu. Oma inimväärikuse mõistest tulenevaid seisukohti selgitades leiti, et deodorandi kambrist ära võtmine ei saanud kuidagi kaebaja väärikust alandada ning teatati, et 05.03.2010 käskkirjaga nr 1.1-1/51 on mõlemad keelatud esemeid käsitlevad käskkirjad asendatud uuega ning 08.03.2010 tunnistatud deodorandi kätteandmine kehtetuks. 26.04.2010 esitas R. K kaebuse täienduse (tl 68-69), milles palus tühistada ka Viru Vangla 08.03.2010 haldusakt nr 6-20.3/46667-
3. Kohtuistungil jäid mõlemad menetlusosalised kirjalike väidete ja nõuete juurde. R. K soovis koopiate tegemisega tekkinud 75 krooni suuruse kulu hüvitamist ning palus higipulga võetus preventiivsest huvist lähtuvalt õigusvastaseks tunnistada. Seejuures ta leidis, et seepide ja higipulga saamine kirja teel polnud keelatud, neid ei saa käsitleda vedelate esemetena, vangla on WC seepe oma haldusaktis ja vastuses ise tahkeks nimetanud ega ole öelnud, et tegemist on geeli sisaldava asjaga ja lisaks anti higipulk kätte vanglateenistuse vahendusel. Jaanika Kõrgmaa olulisi täiendusi ei esitanud ning selgitas vaid, et higipulga puhul lähtuti sellest, et see on vedelam kui seep, sinna on kergem keelatud esemeid peita ning seda ei saanud kätte andmisel korralikult läbi otsida. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetava isiklike asjadega seonduvat reguleerib vangistusseaduse § 15, mille teises lõikes on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt on vanglal õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis vastavad keelatud ainete ja esemete kohta sätestatud tingimusele. Viru Vangla direktor kehtestas vastava loetelu 04.04.2008 ja 24.08.2009 käskkirjadega nr 55 ja 1.1-1/193 (tl 54 ja 57). Need kehtisid kuni 22.03.2010 ja praegu reguleerib keelatud aineid ja esemeid 05.03.2010 käskkiri nr 1.1-1/51 (tl 58-61). R. K poolt vaidlustatud 29.12.2009 otsustusega nr 6-20.3/46667-1 (tl 45) ei lubatud laost kambrisse WC-seepi koos kolme täidisega põhjendusel, et tulenevalt vangla direktori 04.04.2009 käskkirja nr 55 punktist 1.37 on tegemist vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud esemetega. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetavatel keelatud omada toidu- ja maitseaineid, taimseid tooteid, vedelaid ja pulbrilisi aineid ning tubakatooteid, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vangla vahendusel poeteenust pakkuvast kauplusest soetatud. Seejuures on märgitud, et vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid ja kuivi segusid ning survestatud mahutite sisu. Vaidlustatud otsustuses on WC-seepi ja selle täitepakendeid nimetatud keelatud esemeteks, kuid pole märgitud, millisest konkreetsest tunnusest lähtuvalt. Väide, et nende koostises on keelatud ainete hulka kuuluv geel, esitati alles kohtumenetluse käigus (tl 40). Arusaamatuks jääb ka, millisel konkreetsel põhjusel arvati 29.12.2009 kätte antud higipulk (tl 43) peaaegu kuu aega hiljem keelatud esemete hulka ja leitud esemena ära võeti (tl 47). Vastavas teatises (tl 46) on nimetatud kätteandmist ekslikuks ja eset keelatuks, kuid ei ole selgitatud, miks nii arvatakse. Kohtuistungil esindaja poolt esitatud põhjendust, et higipulk on vedelam kui seep (tl 81), ei saa olla tõsiselt võetav. See põhjendus, kaebajale antud lubavad selgitused (tl 82), higipulga kätteandmine, 2 2 WC-seepide koostises olevale geelile tagantjärele viitamine ja uues käskkirjas (tl 58-61) vastava punkti täiendamine kinnitavad, et käskkiri, millega keelatud ainete loetelu punktiga 1.37 täiendati, oli puudulik ega võimaldanud ka vanglaametnikel endil üheselt mõista, missugused ained ja esemed siis ikkagi on keelatud. Otsustused, millega jäetakse rahuldamata kinnipeetava taotlus anda laost kätte talle kuuluvad esemed või tunnistatakse kehtetuks sellise taotluse rahuldamine, on otsused, mida peab hoolega põhjendama. Vastasel juhul pole kinnipeetaval võimalik aru saada, miks ta oma asju kätte ei saa või miks need enam lubatud pole ning ka kohtul ei ole võimalik keeldumise õiguspärasust kontrollida. Mõlemad R. K taotluse kohta tehtud otsustused (tl 45 ja 56) on põhjenduste osas puudulikud ega võimalda üheselt aru saada, millisel konkreetsel põhjusel arvati WC-seep, selle täitepakendid ja higipulk Viru Vanglas keelatud esemete hulka. Niisugusel kujul ei ole kumbki otsustus küll õiguspärane, kuid see pole käesoleval juhul siiski piisav alus esemete kätteandmist kaasa toova tühistamisnõude rahuldamiseks. Seda põhjusel, et Viru Vangla direktori 24.08.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/193 keelatud esemete ja ainete loetellu tehtud täienduses on selgelt öeldud, et vedelate ainete alla tuleb muuhulgas arvata ka geelid ja kuivad segud. Kaebaja ei vaielnud kohtuistungil vastu asjaolule, et talle saadetud WC-seebil on geeliriba (tl 81). Temalt ära võetud higipulga poolläbipaistev välimus viitab selgelt, et ka selle eseme puhul on tegemist tahkestatud geeliga (tl 62). Pulkdeodorantide koostisesse kuuluvad õli, glütseriin, vesi või muu vedelik välistavad nende liigitamise tahketeks esemeteks. Seega saab ja tuleb WC- seepe ja higipulka käsitleda esemetena, milliste soetamine oli nende vanglasse saabumise ajal ja on praegu lubatud vaid vangla vahendusel poeteenust pakkuvast kauplusest või vanglateenistuse poolt väljastatuna ja seejuures ei ole käskkirja andja ilmselgelt mõelnud kinnipeetavale posti teel saabunu väljastamist vanglateenistuse poolt, sest vastupidisel juhul kaotaks piirang valdavas osas üldse mõtte. Kaebuse rahuldamist ei saa kaasa tuua ka see, et vanglaametnikud on kaebajale selgitusi andes ning higipulka laost väljastades keelatud esemete ja ainete loetelu valesti tõlgendanud. On tõsi, et ükski neist esemetest ei ole iseenesest sellised, mis igal juhul ja alati ohustavad vangla julgeolekut ning on seetõttu keelatud asjade loetelus. Igal vanglal on aga eelnevalt juba viidatud vangistusseaduse § 15 lg 4 tulenev õigus keelata täiendavalt esemeid, mis tema eripärast, soetamise viisist või mistahes muust põhjusest lähtuvalt võivad selle konkreetse vangla ja seal viibivate isikute julgeolekule ohtlikud olla. Vangla direktori vastav käskkiri on haldusakti tähendust omav üldkorraldus. Tegemist ei ole õigustloova aktiga, mida saaks mõne muu haldusakti või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata jätta ja seega on alusetu ka kaebuse vastav taotlus. Eeltoodud järeldustel tuleb R. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Viru Vangla esindaja kulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud (tl. 82). Seega jäävad vangla võimalikud kulud ja koopiate saamise eest kaebaja eest tasutud 75 krooni suurune riigilõiv (tl 38) sama seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt hüvitamata ning kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 250 krooni suurune riigilõiv (tl 23) Eesti Vabariigi kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 03.05.2011 a. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2011 a. kohtuotsusega nr 3-10783, millega jäeti Tartu Halduskohtu 11.05.2010 a. otsus muutmata. 3 3 Raili Randlane Kohtunik 4 4