lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pärandvaras reaalne vara puudub. ÜT teadaolevad võlad on 19 026,32 eurot, millele jätkuvalt lisanduvad viivised ja intressid. ÜT pärandvara arvelt ei ole võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalik. Kuna vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu
Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus. Pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on ÜT surm ning maksejõuetuse tekkimise ajaks ÜT surmaaeg XXX.a. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et pärandvara maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2011.a.võimalusest tasuda ÜT `i pärandvara pankrotimenetluse kulutuste katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Kohus hoiatas ÜT `i võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus Ü T ja RT avalduse ÜT pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb Ü T ja RT avaldus ÜT `i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes menetlemine lõpetada, ÜT `i pärandvara pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri Andres T kulutuste hüvitiseks ja töötasuks tuleb Pankrotiseaduse § 23 lg 1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 390 eurot, menetluses tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 397 eurot. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 sätete kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus määrata ajutise halduri kulutuste hüvitise ja töötasu riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 396,25 eurot (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud, väljaarvatud sotsiaalmaks).
lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Seega võib kohus käesolevas menetluses määrata ajutise halduri kulutuste hüvitise ja töötasu riigi vahenditest, kuna pärandvaras selleks vahendid puuduvad. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.