2-10-57815/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2011.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-10-57815 Kohtuasi LL avaldus NL suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse isikuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.2011.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja- LL(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikud: AL(isikukood XXX, elukoht XXX) NL(isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus Tallinna linn Nõmme Valitsuse kaudu Nõmme-Kase 12B,11617 Tallinn Esindaja Olga V Linnaosa Resolutsioon

1. Jätta LL avaldus NL suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse isikuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale rahuldamata.
2. Anda LL ühise hooldusõiguse teostamisel otsustusõigus lapse elukoha määramisel. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud LL esitas 19.11.2010 Harju Maakohtule avalduse AL lapse NL isiku- ja varahoolduse täielikuks äravõtmiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid LL ja AL abielu XXX.a. Abielust sündis XXX.a. poeg NL. Abielu lahutati juunis XXX Laps elab avaldaja juures. AL läks perekonna juures ära unustades praktiliselt poja kasvatamise kohustuse. Kord 2-3 kuu jooksul tuleb puudutatud isik avaldaja juurde ja veedab pojaga umbes 0,5 tundi. Poeg isa ei tunne ja kui puudutatud isik tuleb ootamatult, siis mõjub see negatiivselt poja psüühikale. Arvestades asjaolu, et laps elab avaldaja juures, avaldaja kasvatab last ning hoolitseb igapäevaselt tema heaolu eest ja otsustab lapse igapäevaelu küsimusi saab sellest järeldada võimalust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks isikuhooldusõiguse osas. Puudutatud isiku AL seisukoht AL ei ole nõus lapse NL suhtes hooldusõiguse lõpetamisega ja üleandmisega lapse emale. Lapse ema ei luba teda oma koju, põhjuseks toob, et tema vanemad ei luba seda. Samuti ei luba LL last isaga omaette, kuna lapse ema hinnangul on laps selleks liiga väike. AL on nõus , et laps elab emaga, kuid ta soovib lapsega tihedamini suhelda ning on nõus, et tema ja lapse kohtumised toimuksid algselt Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul. Eestkosteasutuse seisukoht Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajate hinnangul ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine ja lapse hooldusõiguse üleandmine lapse emale kooskõlas lapse huvidega. Lastekaitsetöötaja hinnangul hoolivad mõlemad vanemad oma pojast NList. Lahuselav vanem AL on näidanud üles tahet kohtuda oma lapsega ning hoolitseda lapse eest. Lapse jaoks on oluline lähedane suhe mõlema vanemaga. Kui vanemad on lahku läinud, siis lapse seisukohast on väga oluline vanemate omavaheline koostöö ning üksteise aktsepteerimine. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Tulenevalt Perekonnaseaduse § 134 lg 3 võib kohus lapse heaolu ohustamise korral vanemalt isikuhooldusõiguse ka täielikult ära võtta. Vastavalt Perekonnaseaduse § 135 lg 2 võib kohus vanemalt isikuhooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist laps eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et puudub alus lõpetada NL suhtes ühine hooldusõigus ning anda hooldusõigus üle LL. Kohus on kohtuistungil tuvastanud, et mõlemad vanemad hoolivad oma pojast ja lapse huvides on säilitada lähedane suhe ka lahuselava vanemaga. Lähedase suhte loomiseks on vajalik tihe ja korrapärane suhtlus lapse ja isa vahel. Kuna laps elab koos emaga, siis on otstarbekas anda LL ühise hooldusõiguse teostamisel otsustusõigus lapse elukoha määramisel. Maie Seppo Kohtunik