← Eesti

2-10-52235/7

Obsah (6)§ 29§ 23§ 28§ 109§ 30§ 150

2-10-52235 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2011. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-52235 Tsiviilasi Os

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 22.10.

  1. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 21.12.
  2. a kõrvaldas võlgnik avalduses puudused. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. 25.01.
  3. a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 234 443,33 eurot, vara puudub. Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustab võlgnevus tarnijatele kokku summas 40 390,23 eurot. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile moodustab võlgniku maksuvõlgnevus 25.01.2011.a. seisuga kokku 96 809,47 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 10 968,52 eurot. Võlgniku raamatupidamise andmete kohaselt moodustab laenuvõlgnevus kokku summas 11 702,22 eurot, töölepingutest tulenevad võlgnevused kokku summas 19 619,00 eurot, võlgnevused aruandvate isikute ees kokku summas 463,60 eurot. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid kordades. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhatuse selgituste kohaselt OÜ SL majanduslikud raskused tekkisid järgmistest asjaoludest: 2008 aastal oli leping AS-ga KEtööde teostamiseks A sadama süvendusel. Ehitustööde maht suurenes oluliselt, AS KE suurenenud tööde mahu eest ei tasunud. 2009-2010.a. talv oli erakordselt raske ja suuri kulusid nõudev, eelkõige raskete ilmastikuolude tõttu. 2010.a. märtsis võlgniku tegevus seiskus täielikult. Kõik töötajad viidi üle miinimum palgale. Võlgnik taotles Nordea pangas liisingmaksete ajatamist ja maksete graafiku muutmist, mida ei rahuldatud. Samuti taotleti Maksu- ja Tolliametiga maksude 2

(4)ajatamise graafik. Seega talve perioodi planeeritud tööd jäid teostamata ning uute töödega alustati alles 2010.a. aprillis. Reaalselt töötati 2010 aastast ca 5 kuud. Võlgniku kasutada olev tehnika vajas pidevalt remonti, et oleks olnud vastavuses klassiühingu ja VTA nõuetega. Võlgnikul aga puudusid vajalikud vahendid ning tööde maht oli olematu. Võlgniku omanduses olevale ujuvtehnikale, (ujuvkraana Kuri, puksiir Uku, tuukrilaev Energia, tugijalgadega pontoon, pinnaseveo pargas) oli laenu tagamiseks seatud hüpoteek AS DC kasuks. Kuna laenumaksed viibisid ja 2010 aasta alguses ei olnud võimalik üldse makseid teha siis nõudis hüpoteegipidaja 2010.a. märtsis hüpoteegi realiseerimist tingimusel, et edaspidi OÜ SL kasutab tehnikat rendilepingu alusel ja opereerib tehnikaga edasi ning tasub rendimakseid 15% loetletud tehnikaga tehtud tööde tulust. Varade müügist tekkis täiendav käibemaksu kohustus. Enamik nimetatud varast oli võlgnik soetanud eelnevalt ilma käibemaksuta. Müües tuli aga lisada müügihinnale käibemaks ning võlgnik sai müügist reaalset raha 100 000,00 krooni. OÜ SL informeeris Maksu- ja Tolliametit tekkinud olukorrast ja koostas taotluse maksude ajatamiseks, mida aga ei rahuldatud, kuna ei olnud võimalik seada nõutavat tagatist. Peale varade müümist langes võlgniku omakapital – (miinus) 200 000 krooni. Sellel hetkel ei olnud veel näha tööde ära jäämist ning tegevusplaani ja prognoositavate tööde järgi oli võimalik omakapital viia tagasi nõutavale suurusele. Võlgnik võttis laevad rendile ning eeldatava rahavoo pidi tagama suveperiood, mil töödemaht suurem. Tegelik sadamaehitus ja süvendustööde nõudlus aga langes järsult ning võlgnikul tuli esitada pankrotiavaldus. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod ega rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandusraskused on tingitud eelkõige ebasoodsatest majandustingimustest 2009-2010 aasta talvel, amortiseerunud ning vähest kasutusväärtust omavast põhivarast, mille rakendamisel tekkinud rahavood ei ole katnud ära jooksvaid püsi- ja muutuvkulusid. Samuti võlgniku liigne optimism tegutseda edasi makseraskuste tekkimisel, rajades edasise lootuse üksnes käibe kasvule. Maksejõuetuse kujunemisele on seega mõju avaldanud ka juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ning sellega kaasnevate riskide hindamine. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et Osaühing SL juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Pärast varade müüki 2010.a. märtsis oli omakapital negatiivne 200 000 krooni, mis on oluliselt alla seaduses sätestatud piiri ning osanikud oleksid pidanud tulenevalt ÄS § 176 otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liige esitas avalduse kohtule alles 22.10.2010. a. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise menetluse käigus ajutisele haldurile esitatud materjalide põhjal pole käesoleval ajal võimalik esitada kindlaid aluseid ja võimalusi pankrotivara suurendamiseks vara tagasivõitmise alustel tulenevalt

§ 109jj sätestatust. 3

(4)Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 280 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 116,30 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Indrek Lepsoo kasuks.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule SR. Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.