ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 23.02.
lg 3 kohaselt ei ole kohus kompromissiga seotud ega pea seda perekonnaasjas kinnitama. Kompromissi kinnitamine ei ole KFI vastuseisu tõttu antud juhul põhjendatud. Kohus jagab KFI seisukohti, et teatud punktides on kompromissleping ebamäärane ning problemaatiline. Seega kuulub KFI taotlus rahuldamisele, kompromisslepingut ei kinnitata ning suhtlemiskord määratakse kohtu poolt. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkt 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid 2
lg 1 kohaselt last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel.
lg 1 kohaselt kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemusteta jäänud. Sätte lg 6 kohaselt, kui kohus ei saavuta suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb suhtlemist puudutavat määrust muuta, milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele LaKS §-s 28 sätestatud õigused (tsiviilasi nr 3-2-1-13-07). Tsiviilkolleegium on samuti leidnud, et lapsest lahus elaval vanemal peab olema üldjuhul võimalus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu. Üksnes juhul, kui see kahjustaks last, tuleks määrata, et avaldaja saab lapsega suhelda üksnes kolmandate isikute, sh teise vanema juuresolekul lapse kodus (tsiviilasi 3-2-1-95-09). 3
lg 5 kohaselt nimetab advokaadi Eesti Advokatuur, kes tagab ka advokaadi osavõtu menetlusest. Menetlusabi korras määratud advokaadi ümbernimetamine, samuti avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute esindajate taandamine kohtu pädevusse ei kuulu. Seega jätab kohus sellekohase taotluse läbi vaatamata.
lg 1 järgi peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Viidatud sätte kohaselt protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht menetlusosalise taotlusel.
lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Hagita asjades ei ole menetlusosalisel õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku § -s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Viidatud sätteid koostoimes tõlgendades puudub esimese astme kohtul siduv kohustus protokolli parandamiseks. Paranduse vajalikkuse korral on parandus arvestatav. Kohus peab vajalikuks protokolli märkida avaldaja omaksvõtu järele KFI täiendus: avaldaja läks 200 m kaugusel elava naabrinaise juurde lund lükkama ja kohvi jooma. Omaksvõtu sõnastust ei pea kohus võimalikuks tagantjärele muuta, sest omaksvõtuga nõustus avaldaja protokollis näidatud sõnastuses. Muus osas ei pea kohus taotlust põhjendatuks (tavapäraselt emotsioone protokolli ei märgita, samuti on tunnistajaga seonduv seoses tunnistajast loobumisega oma aktuaalsuse kaotanud). 4
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Avaldus on tehtud lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole eelduslik. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapse esindaja ning puudutatud isiku tasu Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulude jagamisel lähtub kohus hagimenetluses lahendatavate perekonnasjade põhimõtetest ning sellest, et avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele.
lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtuvalt lapse huvidest kuulub suhtlemiskord viivitamatule täitmisele. Kohtunik Epp Haabsaar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.