lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Tartu Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi R. H. vastu 35 496, 12 krooni, so 2 268, 62 euro ja
Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.11.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja 28.04.2008 sõlmitud laenulaenulepingust. Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 04.11.2010 kostja võlgnevus hageja ees kokku 35 496, 12 krooni, millest 1) lepingust nr 09-042033-KX tulenev võlgnevus kokku 5 643,67 Eesti krooni (põhiosa 4 587,21 kr, intress 430,34 kr ajavahemiku 10.11.2008 kuni 21.05.2009 eest, põhiosa viivis 543,51 kr ajavahemiku 21.05.2009 kuni 04.11.2010 eest ja kaardikasko 82,61 kr ajavahemiku 10.11.2008 kuni 10.01.2008 eest); 2) lepingust nr 08-063013-VL tulenev võlgnevus kokku 29 852,45 Eesti krooni (põhiosa 23 678,20 kr, intress 3 478,55 kr ajavahemiku 10.11.200817.06.2009 eest ja põhiosa viivis 2 695,70 kr ajavahemiku 10.11.2008-04.11.2010). Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, laenu tagastamise graafikust, lepingutel sooritatud andmetest ja operatsioonidest ning 26.03.2009 lepingu ülesütlemise kirja (tl 8-24). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 35 496, 12 krooni, so 2 268, 62 eurot ning arvestades
sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 28 265, 41 kroonilt, so 1 806, 49 eurolt, alates 05.novembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 6 847, 96 krooni, mille moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 847, 96 krooni.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt R. H. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskuluna riigilõiv kokku 6 847,96 krooni, so 437,66 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Hageja on tasunud menetluskuluna ka riigilõivu 6,39 eurot hagimaterjalide kättetoimetamise eest kostjale Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud
Seega on hageja tasunud riigilõivu toimingu eest mida ei ole teostatud ja hagejal on õigus esitada kohtule avaldus riigilõivu 6,39 euro tagastamiseks. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.