← Eesti

2-10-66094/5

Obsah (6)§ 99§ 100§ 101§ 108§ 97§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-66094 Tsivii

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama 2 lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni/278.02 eurot kuus, millest pool on 2175 krooni/139.01 eurot. Vastavalt

§ 108

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et laps elab ema juures, on tema ülalpidamisel ja kostja lapse ülalpidamises otseselt osalenud ei ole, kuigi on lapsele raha üle kandnud. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja ei ole nõus elatusraha maksma, kuna ta on lapsele ülekandeid teinud summas 850 krooni. Pereks § 100 lg 2 alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel vaidlust ei ole selles, et poeg elab koos emaga, ema tegeleb hageja kasvatamisega ja laps on ema ülalpidamisel ning kostja ei ole täitnud ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on poolte varaline seisund. DG seadusliku esindaja väidete kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 1500 krooni kuus, invaliidsuspension 2009 krooni kuus ja peretoetus 300 krooni kuus, seega sissetulek kokku 3809 krooni/243.44 eurot. Kostja on kohtuistungil väitnud, et ta ei tööta juba 2008 aastast, mil ta koondati ning tema eelpension on 3422 krooni/218.71 eurot. Kostjal muid sissetulekuid ei ole. Kostja väidab et hagis toodud kulutused lapsele on liiga suured. Kostja teeb pojale igakuuliselt ülekandeid 850 krooni poja arvele. Seetõttu kostja on seisukohal, et ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine. Seega poolte väidete kohaselt poolte varanduslik seisund ei ole võrdne. Kuid kohus ei pea usutavaks, et kostjal peale eelpensioni sissetulek puudub, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik toime tulla enda ülalpidamisega ega igapäeva elu-olu korraldamisega. Samuti asjaolu, et kostja ei tööta ei saa olla aluseks, et vabastada kostja elatise maksmisest ega saa olla mõjuvaks põhjuseks PerekS § 102 mõttes elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Töötust ei saa iseenesest pidada põhjuseks, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks vastavalt PerekS § 102 lg. 2. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis on kostja teinud, selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita lapse ülalpidamise kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-08-87278 lahendis märkinud, et üldine majanduslangus ei saa iseenesest olla aluseks lastele väljamõistetava elatise miinimumsuuruse vähendamiseks, sest laste vajadused tasemel, mida elatise miinimumsuuruse kehtestamisel on silmas peetud, tuleb rahuldada ka üldise majanduslanguse ajal. Kohus ei saa vabastada kostjat elatise tasumisest, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Ka ei pea kohus põhjendatuks kostja ülalpidamiskohutuste täitmisest vabastamiseks asjaolu, et lapse emal on sisstulekuks töötasu, invaliidsuspension ja peretoetus. Kohus peab kostja kohustust oma alaealise lapse ülalpidamisel primaarseks ja selle kohustuse täitmisel tuleb vanemal vajadusel oma teisi kulutusi piirata. Lisaks sätestab

§ 97p 1, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Perek

S § 100 lg 2 sätestab, et lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 3 Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on lapse kulutused ja kui suures osas on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja on esitanud lapse vajaduste loetelus 1 kuu kulutused summas 5205 krooni. Kostja on seisukohal et hagis lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kostja kohustusest ülal pidada oma alaealist last, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista DG ülalpidamiseks 2175 krooni (sh tulumaks) kuus/ 139.01 eurot, kuna kostjal ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid PerekS § 102 lg 2 mõistes, et kohtul oleks võimalus elatist vähendada alla PerekS § 101 lg 1 sätestatud määra. Eeltoodud mõjuvate põhjustena ei ole käsitletavad hageja emale makstav töötasu, peretoetus ega ka invaliidsuspension. Riigikohus on seisukohal oma otsuse nr 3-2-1-14-08, et kui hageja nõudeks on saada elatist tagasiulatuvalt, tuleb selgitada, kas esinevad

§ 70

lg 2 kohaldamise eeldused.

§ 70

lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt see, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohus võib

§ 70

lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-
  3. p-d 11-12 ja
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-
  6. p 13). Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14.

§ 70lg-d 1 ja 2 seovad elatise väljamõistmise alguse hagi esitamise hetkega. Kuigi Ts

MS § 362 lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus kostjale kätte toimetatud, ning TsMS § 486 lg 4 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, ei saa kolleegiumi arvates

§ 70

lg-d 1 ja 2 tõlgendada nii, et elatis tuleb välja mõista alates hagiavalduse või makseettepaneku kohustatud vanemale kättetoimetamisest või sellest aasta tagasiulatuvalt. Kolleegiumi arvates ei tule

§ 70kohaldada koosmõjus Ts

MS § 362 lg-ga 1 ega § 486 lg-ga 4, sest neil sätetel on üksnes menetlusõiguslik tähendus.

§ 70

mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 p
  3. Sama tuleneb ka TsMS §362 lg-st 3, mille järgi loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks materiaalõiguslikus mõttes selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Kolleegiumi arvates saab tähtaja arvutamise sätteid kohaldada põhimõtteliselt nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva tähtaja arvutamisel. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kindlaks aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati 4 kindlaks tähtaja algus. Riigikohtu
  4. novembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-
  6. p 15 ja
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-
  9. p 7.

§70

lg 2 järgi on tähtaja alguseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev. Hagejal on hagis märgitud et taotleb elatist alates detsembrikuust 2009. Juhinduvalt eelpool märgitud Riigikohtu lahenditest, on kohus seisukohal, et elatis tuleb välja mõista alates 28.12.2009 so aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi kohtule esitamist. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 3149.- krooni/201.26 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1811.34 eurot. Lukiina Vismann Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.