kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Seega on käesoleva tsiviilasja puhul tegemist hagimenetlusega, mistõttu loeb kohus esitatud avalduse hagiavalduseks ja menetlusosalisteks hageja ja kostjad.
lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja sai 15.01.2010 teada, et KV ei ole tema isa, vaid hageja isaks on UT. Kohus asub seisukohale, et hageja asus oma õigusi teostama ühe aasta jooksul päevast, mil talle sai teatavaks, et KV ei ole tema isa, mistõttu on hageja nõue esitatud tähtaegselt. Kohtu nõudel Jõgeva Maavalitsusest välja nõutud sünniakti kohaselt on avaldaja sündinud XXX XXX. Sünniakti nr XXX järgi on lapse ema I V ja isana on sünniakti kantud K V . Kuivõrd kostja KV on omaksvõtnud hagis toodud asjaolud, et hageja ei põlvne temast, leiab kohus, et hageja sünnikanne on vale. Kuivõrd mõlemad isikud, kes on kantud lapse vanematena sünniakti, kinnitavad, et hageja ei põlvne K V , siis tuleb hageja sünniaktis nr XXX tehtud kanne selle kohta, et tema isa on KV tunnistada ebaõigeks. Kohus selgitab, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Lukina Vismann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.