3-11-1004/2

KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2011 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1004 Haldusasi V B taotlus riigi õigusabi saamiseks (Viru Vangla vastu kaebuse koostamiseks seoses 24.01.2011 kirja avamisega ja esindamiseks halduskohtus). Menetlustoiming V B taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks. RESOLUTSIOON Jätta V B taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse koopia saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 471 lg 3). ASJAOLUD 20.04.2011. a laekus Tartu Halduskohtule V. B taotlus, milles ta palub anda talle riigi õigusabi. Riigi õigusabi on vajalik õigusdokumentide koostamiseks ja isiku halduskohtumenetluses esindamiseks. Kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla tegevust seoses kaebajale Euroopa inimõiguste Kohtult saabunud kirja avamisega. Kaebaja väitel on kirjast kadunud esemed. Kaebaja märgib, et tal ei ole juriidilist haridust ega oskusi, mis võimaldaksid tal end asjatundlikult kaitsta. KOHTU SEISUKOHT RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. V. B on kinnipeetav Viru Vanglas, kellel puuduvad rahalised vahendid riigi õigusabi eest tasumiseks. Seega esineb RÕS § 6 lg 1 kohane alus riigi õigusabi saamiseks. Samas on RÕS §-s 7 sätestatud ka riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt taotleb V. B riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad piisavad juriidilised teadmised, et enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kohus märgib, et isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebaja on eelnevalt esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse ise käsikirjalise tekstina. Kaebus on arusaadav ning halduskohus on selle menetlusse võtnud. Kaebaja on edukalt ennast esindanud ka kohtuistungitel. V. B soovib vaidlustada Viru Vangla tegevust seoses kaebajale Euroopa inimõiguste Kohtult saabunud kirja avamisega. Kohus on seisukohal, et antud vaidlus ei ole oma olemuselt niivõrd keerukas, et kaebaja ei oleks võimeline ise menetluses osalema. Halduskohtumenetluse seadustik ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist ning kohaldamisele kuuluva seaduse otsib samuti kohus. Halduskohtus kehtib uurimisprintsiip. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et V. B on ise võimeline oma õigusi kaitsma, mistõttu puudub vajadus riigi õigusabi järele. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus V. B taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik