TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3057 Otsuse kuupäev 8. aprill 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kristel Laiakivi kaebus Põlva Vallavalitsuse vas

). Seetõttu ei pea kaebuse esitaja õigeks vaideotsuse põhjendava osa p-s 2 esitatud seisukohti ja nendest tuletatud järeldust, et vastustaja on oma kohustused täitnud. Ebaõige on vaidlustatud vastuses esitatud viide VÕS §-le 1043 seonduvalt avaldaja poolt saamata jäänud töötasu kui kahju nõudega ajavahemiku 01.09.2009 kuni 31.05.

1. a kohta, mil avaldaja ei saanud Põlva valla poolt avalik-õigusliku kohustuse täitmata jätmise tõttu täiskoormusega töötada. Kohustus tagada lapse kooli ja koolist tagasi vedu ei ole eraõigusliku veoteenusena käsitletav ja seetõttu ei ole siinkohal ka tegemist eraõigusliku suhtega valla ja avaldaja vahel, millisele kohaldub eelkõige VÕS §
3. Kaebaja väitel sisaldab vaideotsus mitmeid tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid, millest vaideotsuses on tuletatud meelevaldsed järeldused seaduste täitmise kohta vallavalitsuse poolt kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel. Nii on vaideotsuse põhjendava osa p-s 1 väidetud, et Mammaste Lasteaed-Algkool ei saanud Kristel Laiakivi last võtta
4. a
5. klassi nimekirja põhjusel, et
6. a
7. septembril 3 alanud õppeaasta alguseni oli jäänud vähe aega. Kaebaja on seisukohal, et see faktiväide ei vasta tegelikkusele. Nimetatud kool ei ole sellist seisukohta esitanud. Oma 24.08.2009.a. kirjas nr 3.1-22/500 on see kool kaebuse esitajale teatanud, et koolil puuduvad võimalused lapsele sobiva õppevormi võimaldamiseks. Ebaselge ja konkretiseerimata on samas p-s 1 esitatud vastustaja väide, et „Sellest lähtuvalt jätkas vald õpilaskoha ettevalmistamist Himmaste Algkooli". Mingit ettevalmistust kaebuse esitaja hinnangul ei toimunud. Viide vallavolikogu 27.08.
8. a istungile, kus väidetavalt otsustuseni ei jõutud põhjusel, et lapsevanem pani lapse väljaspool Põlva valda asuvasse kooli, on eksitav. Kaebuse esitaja kui lapsevanem oli sunnitud kooli kiiresti leidma, kuna
9. september
10. a oli kohe saabumas.
11. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on vaide läbi vaadanud ja vaideotsuse teinud, rikkudes HMS norme, mis kehtestavad vaidemenetluse korra. Vastustaja on küll pikendanud vaide läbivaatamise tähtaega, kuid on vaide läbivaatamise ettevalmistamisel rikkunud seaduse (HMS § 82 p 5 ja 7) nõudeid, mistõttu kaebaja õigused said rikutud temale ei tehtud teatavaks asja arutamise aega ja kohta ning ei võimaldatud osaleda vaide läbivaatamisel ja realiseerida õigust olla ära kuulatud (anda seletust). Taoliselt tehtud vaideotsust ei saa kaebuse esitaja kuidagi seaduslikuks pidada.
12. Kaebaja taotleb Põlva Vallavalitsuse 19.08.2010.a. korraldusliku iseloomuga, HMS § 51 lg 1 mõttes haldusakti nr 11-1.3/1205-1 kehtetuks tunnistamist selle õigusvastasuse tõttu, Põlva Vallavalitsuse 28.10.2010.a. vaideotsuse nr 12-1.2/1540-2 kehtetuks tunnistamist selle õigusvastasuse tõttu ning temale transpordikulude kandmisega tekitatud kahju hüvitamiseks sõidukulude väljamõistmist summas 4 745 krooni, saamata jäänud töötasu osas 36 017,25 krooni - kokku summas 40 762,25 krooni. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.
13. Kohtuistungil korrigeeris kaebaja saamata jäänud töötasu suurust ning perioodil 01.09.2009-31.03.2010 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude suuruseks jäi 30 644,75 krooni. Transpordikulu nõutava hüvitise suurus võrreldes algse nõudega ei muutunud. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja leiab, et kaebus tervikuna on alusetu ning ei saa seetõttu kuuluda rahuldamisele.
15. Vastustaja on seisukohal, et on täitnud haridusseaduse (HaS) § 10 lg 1, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( PGS) (redaktsioon 01.09.2009 - 31.08.2010) § 21 lg 1 tuleneva kohustuse - korraldas erivajadusega õpilase õppima asumise läbi nõustamiskomisjoni. Vastustajale oli kuni 24.08.
16. a teada, et kaebaja laps asub õppima Põlva vallas asuvasse Johannese Kooli Rosmal. Kaebaja 24.08.
17. a avalduse alusel asus Põlva Vallavalitsus kiirkorras lahendama tema lapse õpingute alustamise küsimust. Selleks selgitati erivajadusega õpilase õppimisvõimalusi Tartu Herbert Masingu Koolis, Kammeri Koolis; kaaluti tavakoolis - Himmaste Algkoolis - koduõppe või individuaalse lihtsustatud õppekavaga õpet. Siis aga selgus, et kaebuse esitaja oli juba eelnevalt võtnud iseseisvalt ühendust Kauksi Põhikooliga, ning alates 28.08.
18. a oli tema laps Kauksi Põhikooli õpilaseks vastu võetud. Seetõttu ei olnud vastustajal enam mõtet jätkata töös olevaid toiminguid. Eeltoodust tulenevalt on sisuliselt ebaõige ja õiguslikult põhjendamatu kaebuse 4 väide, et vastustaja rikkus mis tahes seadust või käitus kaebuse esitaja suhtes mistahes moel süüliselt kaebaja lapse põhihariduse omandamise korraldamisel.
19. Vastustaja täitis HaS § 7 lg 1 p-st 8 tuleneva kohustuse ning osutas kaebuse esitajale tema soovi kohaselt ainelist abi lapse kooli viimise ja koolist äratoomise kulude katteks. Kohustus hüvitada erivajadustega õpilase sõidukulud täies ulatuses hakkas kehtima alates 01.09.
20. a, mil jõustus PGS § 49 lg 3 sõnastuses „kui erivajadustega õpilane asub õppima väljapoole elukohajärgse valla haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajärgne vald kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud". Enne 01.09.
21. a oli kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada transport või osutada ainelist abi õpilase koolikohustuse täitmisel. Seetõttu on kaebuse esitaja nõue transpordikulude arvelt temale tekitatud kahju 4 745 krooni väljamõistmiseks õiguslikult alusetu ning sisuliselt põhjendamatu. 15.

§ 7

lg 1 alusel võib isik nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist, kui tema õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Vastustaja osutas kaebajale tema soovi kohaselt ainelist abi ning maksis toetust õpilase kooli ja tagasi toimetamise transpordikulude katteks; pakkus kaebajale transpordi korraldamist oma kirjaga 15.04.2010. a nr 11-9/476-1 lapse rahvastikuregistri järgse elukoha järgi. Sellega täitis Vastustaja HaS § 7 lg 2 p 8 ja „Koolikohustuslike laste arvestamise korra" § 1 lg l, lg 2 sätteid, milliste järgi on omavalitsusel kohustus korraldada lapse transport kooli ja tagasi lapse rahvastikuregistri järgsest elukohast ja elukohta. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole kaebaja lapse koolikohustuse täitmise korraldamisel mitte kuidagi käitunud õigusvastaselt, mistõttu puudub

§ 7lg 1 rakendamiseks kohustuslik õigusvastane käitumine.

1. Kaebuse esitaja käsitleb temale tekitatud kahjuna saamata jäänud töötasu september 2009 kuni märts 2010 (incl). Kaebuse esitaja pöördus vastustaja poole 06.10.
2. a avaldusega kompenseerida transpordikulu, mitte korraldada lapse sõidutamine kooli ja tagasi. Kaebuse esitaja pöördus vastustaja poole 14.12.
3. a avaldusega kompenseerida lapse koolivedamisega seonduvad kulutused transpordile alates 01.01.
4. a. Vastustaja rahuldas mõlemad avaldused. Koolitranspordi korraldamiseks esitas kaebaja vastustajale esmakordselt avalduse 31.07.
5. a sooviga korraldada see alates 01.09.
6. a. Vastustaja leiab, et kaebaja taotles transpordi korraldamist lapse kooli viimiseks ja tagasi toomiseks alates 01.09.
7. a, selle ajani soovis ta eranditult transporditoetuse maksmist. Kaebaja pole kordagi vaidlustanud transporditoetuse maksmist väitega, et seda on määratud ja makstud tema tahte vastaselt, või nõudega asendada rahaline toetus transpordi korraldamisega. Ka juhtudel, kui vald pakkus kaebuse esitajale lapse kooli viimist ja toomist valla transpordiga, keeldus kaebuse esitaja selleks seadusega sätestatud nõudeid täitmast, mistõttu vastustajal tuli jätkata toetusraha maksmist. Kaebuse esitaja soov hoolduse lõpetamiseks seoses tööleasumisega viitab sellele, et varem ei olnud tal soovi tööle asuda. Vastustajale ei ole teada mitte mingisugust informatsiooni kaebuse esitaja töötamise, töökoha, sissetulekute kohta peale 01.04.
8. a.

§ 7

alusel ei ole võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui taotleja poolt osundatud kahju on tekkinud avalik-õiguslik organi seaduspärasest tegevusest. Käesoleval juhul ei saa Põlva Vallavalitsuse võimalik vastutus kõne alla tulla ka seetõttu, et kaebajal oli võimalus 5 kohe, alates lapse koolipanekust, taotleda koolitranspordi korraldamist seadusega sätestatud kriteeriumide järgi, ning sel juhul ei oleks isegi teoreetiliselt saanud kõne alla tulla kaotatud töötasu nõude esitamine Põlva Vallavalitsuse vastu. Vastustaja on seetõttu seisukohal, et kaebuse esitaja nõudel kaotatud töötasu väljamõistmiseks puudub õiguslik alus ning ka sisuline argumentatsioon. 17.

§ 7

lg 4 alusel kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega.

§ 7

lg 1 sätestab avaliku võimu kandja vastutuse aluseks tema õigusvastase tegevuse avalikõiguslikus suhtes. VÕS § 1043 avab õigusvastase käitumise sisu: kahju tekitaja peab olema kahju tekitamises süüdi, või ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva kohtuasja puhul on kaebuse nõude rahuldamine ning kahjusumma väljanõudmine vastustajalt võimalik ainult sel juhul, kui vastustaja on toime pannud õigusvastase teo, kui kaebuse esitaja on saanud kahju, ning kui vastustaja õigusvastase teo ja kaebuse esitaja kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos. Seetõttu on viide VÕS § 1043 on seaduslik ja asjakohane, lisaks eelnimetatule viitab vastustaja VÕS § 127 lg-le

2. Tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6, palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
3. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Riigivastutusõigussuhte üheks pooleks on kannatanu ja teiseks pooleks kahju tekitaja ehk avaliku võimu kandja. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud ehk tema õigusi ei oleks rikutud.
4. Kaebaja tugineb vastustaja vastu esitatud nõudes HaS § 7 lõike 2 punktile 8, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse (vastustaja) kohustuseks muuhulgas tagada koolikohustuse täitmise kontroll, anda lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi ning korraldada koolikohustuslike laste sõit haridusasutusse ja tagasi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja poja puhul on tegemist koolikohustusliku lapsega, kelle koolitee on pikem kui 3 km, mis on maksimaalne lubatav õpilase jalgsikäimise koolitee. HKMS § 19 lõike 7 kohaselt lähtub kohus poolte vahelise vaidluse lahendamisel kaebuse eesmärgist, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus on esitatud asjaolul, et vastustaja on olnud kaebaja hinnangul õigusvastaselt tegevusetu, kuna Põlva valla territooriumil asuvad koolid ei ole taganud õppimisvõimalust kaebaja koolikohustuslikule pojale, mille tõttu pidi laps asuma õppima naabervallas asuvas Kauksi põhikoolis. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on olnud tegevusetu koolikohustuse täitmise kontrollimisel, kuna ükski Põlva valla koolidest ei taganud kaebaja pojale õppimisvõimalust, milline kohustus tuleneb PGS § 19 lõikest
5. Vastustaja tegevusetuse 6 tõttu on kaebaja hinnangul tekitatud talle varalist kahju seoses saamata jäänud töötasu ja vastustaja poolt hüvitamata jäetud kulutustega transpordile, mis tekkisid seoses kaebaja poja sõiduga kooli ja tagasi.
6. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Kohus tuvastab esmalt, kas kaebajal on kahju tekkinud, seejärel, kas vastustaja on avalik-õiguslikus suhtes olnud õigusvastaselt tegevusetu ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu (tegevusetuse) vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
7. Saamata jäänud töötasuga tekitatud kahju tõendamiseks on kaebaja tõenditena esitanud kaebaja poolt koostatud tabeli saamata jäänud töötasu kohta perioodil 01.09.200931.03.
8. a (tlk 11), kaebaja poolt koostatud tabeli tema sissetulekute kohta
9. a juunist-augustini (tlk 66), mille kohaselt oli saamata jäänud tulu 01.09.2009-31.03.
10. a 30 644, 75 krooni, kaebaja SEB panga konto väljavõtte perioodil 01.07.
11. a31.08.2009.a (tlk 75-79) ja AS-ga Cista 11.08.2009.a sõlmitud töölepingu (tlk 88-90). Kohus on seisukohal, et nende tõenditega ei ole tõendatud vastustaja poolt kaebajale kahju tekitamine seoses väidetavalt saamata jäänud töötasuga. AS Cista ja K. Laiakivi vahel sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et kaebaja on tööle asunud 11.08.
12. a ja et tööleping on poolte vahel lõpetatud 31.08.2009.a. Nimetatud tõendiga on samuti tõendatud, et kaebaja on tööle võetud katseajaga ning et töölepingu lõpetamise alust ja töölepingu järgset palga suurust ei ole töölepingus ära näidatud. Seega ei tõenda nimetatud tõend kaebaja väidet, et töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik edasi töötada seoses sellega, et ta pidi tegelema poja kooli transportimisega. Kaebaja konto väljavõttega (tlk 78) on tõendatud, et AS Cista on kandnud kaebaja kontole 4 611,40 krooni töötasu. Nimetatud tõendid tõendavad seega seda, et kaebaja sai 11.08.2009-31.08.
13. a selles määras töötasu, kuid nimetatud tõendid ei tõenda põhjuslikku seost vastustaja tegevusetuse ja kaebajal saamata jäänud töötasu vahel. Kaebaja poolt koostatud tabeli (tlk 66) kohaselt oli kaebaja keskmine töötasu perioodil juuni-august
14. a 5 232,5 krooni. Kuna kaebaja ei ole tõendanud sissetulekute puudumist või vähenemist perioodil 01.09.2009-31.03.
15. a 30 644, 75 krooni võrra, siis ei ole tõendatud ka kaebaja poolt nimetatud kahju tekkimine seoses väidetavalt saamata jäänud töötasuga.
16. Seoses kulutustega poja kooli transportimisele on kaebaja tõenditena esitanud vallale esitatud kahju hüvitamise taotluse (tlk 9-10), kaebaja poolt koostatud tabeli transpordikulu kohta perioodil 01.01.2010-31.05.
17. a (tlk 12), mille kohaselt on vastustaja poolt hüvitamata transpordikulu suuruseks 4 745 krooni, Põlva Vallavalitsuse 28.12.
18. a korralduse (tlk 27), kirjalikud tõendid kaebaja määramise kohta poja hooldajaks (tlk 55-58), tabeli (tlk 67) ja kütusetšekid (tlk 68-74). Kohus on seisukohal, et nende tõenditega on tõendatud vastustaja poolt kaebajale kahju tekitamine seoses kulutustega transpordile osaliselt. Kaebaja on teinud kütusekulu arvestuses arvestusvea ja ei ole arvestanud tegelike koolipäevade arvuga kuus, mille tõttu ei ole tõendatud kahju tekitamine 4 745 krooni ulatuses. Tõendatud on kulutused transpordile 1 500, 99 krooni ulatuses. 7 Vallale esitatud kahju hüvitamise taotluse kohaselt on kaebaja välja toonud auto bensiini kulu 8 l 100 km-le, kuus läbis kaebaja poja transportimisel 20 päeva jooksul 880 km, mille tõttu kulus kuus 110 l bensiini. Tegelikult sai kaebaja kulutada 20 päeva jooksul 70,4 l bensiini, kui kaebaja auto tarbib 100 km läbimiseks 8 l bensiini (880 km x 0,08 l = 70,4 l). Tegelikkuses ei olnud kuus 20 koolipäeva, sest 2009.a jaanuaris oli töö(kooli)päevadest 5 päeva koolivaheaeg ja märtsis samuti 5 päeva koolivaheaeg. Veebruaris ja aprillis oli aga kummaski 1 päev riigipüha, vastavalt Eesti Vabariigi aastapäev ja Suur Reede. Kaebaja on arvutuste aluseks võtnud keskmise bensiini hinna 15, 90 krooni. Seega 70, 4 l x 15,9 EEK = 1119, 36 - 800 = 319, 36 EEK kulus bensiinile kuus. Bensiini kulu päevas moodustas seega 15, 968 EEK (319,36 :20=15, 968 EEK). Seega: jaanuaris 15 päeva = 239,52 EEK, veebruaris 19 päeva = 303,392 EEK, märtsis 18 päeva = 287,424 EEK, aprillis 21 päeva = 335,328 EEK, mais 21 päeva = 335, 328 EEK. Kaebajal on seega kokku 1 500, 992 EEK (95,93 eurot) kahju tekkinud. Tegemist on otsese varalise kahjuga (VÕS § 128).
19. Vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tõendamiseks on kohtule tõenditena esitatud: Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna 19.07.
20. a kiri (tlk 14-15), Haridusja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna 25.11.
21. a kiri (tlk 16-17), Põlva Vallavalitsuse 28.12.
22. a korraldus (tlk 27), Mammaste lasteaed-algkooli 24.08.
23. a kiri (tlk 28), Põlva Vallavolikogu 27.08.
24. a istungi protokolli väljavõte (tlk 29), kaebaja 26.05.2009.a avaldus vallavalitsusele (tlk 40), Põlva Maavalitsuse nõustamiskomisjoni 10.06.
25. a otsus (tlk 41), kaebaja 24.08.
26. a avaldus vallavolikogule (tlk 42-43), Põlva Vallavalitsuse 27.08.
27. a istungi protokoll (tlk 84), Eve Sokku 14.09.2009.a e-kiri kaebajale (tlk 87). Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendid tõendavad vastustaja tegevusetuse õigusvastasust. Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna 19.07.
28. a kirja (tlk 14-15) kohaselt on ministeerium seisukohal, et kuna vastustaja ei täitnud haridusseaduse § 7 lõike 2 punktist 8 tulenevat kohustust korraldada kaebaja lapse sõit kooli, mille tõttu on mõistlikkuse põhimõttest lähtudes vald kohustatud hüvitama kaebajale kogu tekkinud kulu. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole esitanud selliseid tõendeid ja vastuväiteid, mis annaksid kohtule aluse asuda vastustaja seadusest tuleneva kohustuse osas ministeeriumist erinevale seisukohale. Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna 25.11.
29. a kirjaga (tlk 16-17) on tõendatud, et Põlva vallavanem on ministeeriumile kinnitanud, et:…“Mammaste lasteaed-algkooli juhataja ja Himmaste algkooli direktor keeldusid 2009/2010.õppeaastal Peeter Laanetut oma kooli vastu võtmast, sest kummaski koolis ei olnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 41 alusel loodud eriklassi, eriklassi moodustamist takistas mõlemas koolis ruumipuudus, kummagi kooli koosseisus ei olnud eripedagoogi ning polnud piisavalt õpilasi eriklassi moodustamiseks.“. Ministeerium on seisukohal, et nimetatud koolidel puudusid õigusaktidest tulenevalt alused kaebaja poja kooli vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole esitanud selliseid tõendeid ja vastuväiteid, mis annaksid kohtule aluse asuda ministeeriumist erinevale seisukohale. Kuna vastustaja oli HaS § 7 lõike 2 punkti 8 kohaselt kohustatud kohaliku omavalitsusena tagama koolikohustuse täitmise kontrolli, mida ta vajalikul määral ei teinud, siis on tõendatud, et vastustaja oli õigusvastaselt tegevusetu. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et Põlva vallavanema poolt ministeeriumi saadetud vastuskiri lükkab ümber vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud vastuväite, et kaebajal oli võimalik poeg panna 8 valla territooriumil asuvasse Himmaste algkooli. Kohtul ei ole mingit alust kahtluseks, et ministeerium on vallavanemat tsiteerinud ebaõigesti või et vallavanem ei teadnud ministeeriumile vastates faktilisi asjaolusid õigesti. Vastustaja vastuväide on seega paljasõnaline, kohut tahtlikult eksitav ja kummutatud haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega, mille algallikaks on vallavalitsus. Põlva Vallavalitsuse 28.12.
30. a korraldusega (tlk 27) on tõendatud, et kaebajale on vaidlusalusel perioodil kompenseeritud kulutustest transpordile 800 krooni ulatuses kuus, mitte aga tegelikud kulutused. Eve Sokku 14.09.2009.a e-kirjaga kaebajale (tlk 87) on tõendatud, et vallavalitsuse enda ametnik on juba 14.09.
31. a pidanud sisuliselt ainuvõimalikuks, et lapsevanem ise korraldab lapse transpordi kooli. Seega on vald ise pannud valla kohustuse korraldada koolikohustusliku lapse transporti lapsevanemale, mis on aga vastuolus HaS § 7 lõike 2 punktiga
32. Kohus on seisukohal, et seetõttu on alusetud ka vastustaja poolt haldus- ja kohtumenetluses kaebajale esitatud õiguslikud etteheited, et kaebaja taotles transpordikulude kompenseerimist, mitte aga koolitranspordi korraldamist valla poolt. Vallal on haldusmenetluses seaduslikkuse järgimise kohustus ja tal on õigus menetlusosalisele selgitusi jagada ja muud hea halduse põhimõttest tulenevad õigused, mille tõttu ei saa vastustaja oma tegevusetust õigustada kaebaja tegevusega. Mammaste lasteaed-algkooli 24.08.
33. a kirjaga (tlk 28) on tõendatud, et kool keeldus kaebaja poja
34. klassi nimekirja võtmisest. K. Laiakivi 24.08.
35. a avaldusega vallavolikogule (tlk 42-43) ja Põlva Vallavolikogu 27.08.
36. a istungi protokolli väljavõttega (tlk 29) on tõendatud, et vallavolikogu ei võtnud seonduvalt kaebaja poja koolikohustusega vahetult enne uue õppeaasta algust vastu mingit otsustust ega delegeerinud ka küsimuse arutelu vallavalitsusele. Seega ei saa vastustaja oma tegevusetust kohtu hinnangul õigustada vastuväitega, et volikogu pädevuses ei ole tagada koolikohustuse täitmise kontrolli, sest haldusmenetlusele on omane põhimõte, et avaldus suunatakse lahendamiseks vastavalt kuuluvusele. Kui avalduse lahendamine ei kuulunud volikogu pädevusse, nagu väidab vastustaja kohtumenetluses, siis puudus vallavalitsuse ametnikel tarvidus seda küsimust üldse lülitada volikogu istungi päevakorda. Kohus loeb seetõttu vastustaja sellesisulise vastuväite alusetuks ja paljasõnaliseks ning kohatuks. K. Laiakivi 26.05.2009.a avaldusega vallavalitsusele (tlk 40) on tõendatud, et kaebaja on avaldanud vallale olulised asjaolud seoses tema poja koolikohutusega alates 2009/
37. õppeaastast, millega kohus loeb tõendatuks, et vald ei saa oma tegevusetust õigustada asjaoluga, et tal ei olnud teada kaebaja poja tervislik seisund ja muud taolised asjaolud, mis nõudsid käesolevas kaasuses vallalt tavapärasemast erinevat ja hoolikamat kontrolli koolikohustuse täitmise võimalikkuse realiseerimise üle, mida aga vastustaja käesolevas asjas teinud ei ole. Põlva Maavalitsuse nõustamiskomisjoni 10.06.
38. a otsusega (tlk 41) on tõendatud, et valla poolt komisjonile lahendamiseks suunatud küsimuses on komisjon pidanud vajalikuks suunata kaebaja poeg õppima Johannese Kooli Rosmal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et vald oleks 2009.a suvel täitnud HaS § 7 lõike 2 punktist 8 tulenevat kohustust vajalikul määral ja kontrollinud, kas nõustamiskomisjoni otsust erakooli poolt täidetakse või mitte. Vald ei saa oma tegevusetust õigustada ametniku puhkusega, nagu seda püüti teha kohtuistungil. Taoline vastuväide võib tõendada haldussuutmatusega seonduvat, mitte aga õigustada tegevusetust. Põlva Vallavalitsuse 27.08.
39. a istungi protokolliga (tlk 84) on tõendatud, et vallavalitsus on kuni 27.08.
40. a olnud tegevusetu K. Laiakivi 26.05.2009.a vallavalitsusele esitatud avalduse (tlk 40) lahendamisel. 9 Kohus hinnates vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tõendamiseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et vastustaja on olnud õigusvastaselt tegevusetu, kuna vald ei ole teinud
41. a suvel ühtegi toimingut kontrollimaks, kas kaebaja pojal on võimalik realiseerida koolikohustus või mitte valla territooriumil asuvates koolides. Kohus nõustub kaebajaga, et 28.08.
42. a oli kaebaja õigustatud naabervalla kooli poole pöördumiseks, sest vastustaja oli selle ajani õigusvastaselt tegevusetu, vastustaja on vallavalitsuse istungil kaebaja tegevust ka sisuliselt aktsepteerinud ja otsustanud hüvitada naabervallale kooliga seonduvad kulutused.
43. Kaebajale tekitatud kahju ja vastustaja õigusvastase tegevusetuse vahel esineb põhjuslik seos, sest kui vastustaja oleks järginud kehtivast õigusest tulenevat kohustust seonduvalt koolikohustuse realiseerumise üle järelevalve pidamisega, oleks kaebajal olnud võimalik panna poeg õppima valla territooriumil asuvasse kooli, nagu vald on ise väitnud. Sellisel juhul oleks kaebaja poeg saanud kasutada nn tavalisi valla õpilasbusse ja kaebaja ei oleks pidanud korraldama poja kooli transportimist ja tegema sellele kulutusi. Isegi, kui ei oleks realiseerunud valla poolt väidetud kaebaja poja Himmaste koolis õppimise võimalus ja kaebaja poeg oleks ikkagi pidanud asuma õppima praegusse kooli, esineb põhjuslik seos kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja õigusvastase tegevusetuse vahel, sest vallal oli 2009/2010 . aasta õppeaasta algusest võimalik korraldada lapse transport kooli ise, sõltumata kaebaja poolt vallale esitatud avalduste sisust, sest vald on kohustatud kehtiva õiguse järgimiseks ja ta ei saa käesolevas asjas tegevusetust õigustada kaebaja poolt esitatud avalduste sisuga.
44. Kaebajale on vastustaja õigusvastase tegevusetusega tekitatud kahju 1 500, 992 EEK (95,93 eurot). Kuna vastustaja õigusvastase tegevusetuse ja kaebajale tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos, tuleb kahju

§ 8lõike 1 kohaselt hüvitada.

Kaebajal on tekkinud kahju hüvitamise nõudeõigus, sest teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalsituatsiooni ei ole käesolevas asjas võimalik kohaldada (

§ 7lõike 1).

Kaebaja on teinud omalt poolt kõik mõistlikult vajaliku, vastustajal oli võimalus tegevusetuse asemel õiguspäraste toimingute sooritamiseks.

1. Kohus märgib täiendavalt vastuseks kaebajale, et kaebuse lahendamisel ei ole vajalik kaebaja poolt nimetatud otsuste tühistamine, kuna kohus lahendab kahjunõude sisuliselt. Kaebajale ei ole kahju tekitatud kaebaja poolt osundatud haldusaktidega, kahju on tekitatud tegevusetusega. Kohus on seisukohal, et vaidemenetluse minetused ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud vaidemenetluse esemest sõltumatult, mille tõttu ei tühista kohus vaideotsust, sest see ei ole vajalik õigusselguse tagamiseks.
2. Kohus märgib täiendavalt vastuseks vastustajale, et vastustaja ei ole läbi nõustamiskomisjoni korraldanud vajaliku hoolsusega erivajadusega õpilase õppima asumist ja teostanud järelevalvet nõustamiskomisjoni otsuse täitmise üle. Kahju tekkimise ajal kehtiv õigus võimaldas ja kohustas vastustajat koolikohustusliku õpilase transporti korraldama sõltumata kaebaja avalduste sisust. Kaebaja nõue ei ole alusetu. Vastustaja ei ole enne
3. a kevadet tõstatanud probleemi kaebaja poja rahvastikujärgse elukohaga seonduvalt, mille tõttu ei vabane vald vastutusest seonduvalt selle vastuväitega.
4. HKMS § 26 lõike 1 punktidest 4 ja 6 tuleneva volitusnormi alusel, rahuldab kohus neil asjaoludel kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise avalikõiguslikus suhtes tekitatud otsese kahju eest. Kaebaja poolt hagetava saamata jäänud tulu osas jääb kaebus rahuldamata. 10
5. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt, kaebuse osalise rahuldamise korral, jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuses esitas kaebaja vastustaja vastu 40 762, 25 krooni suuruse kahjunõude, mille kohus võtab aluseks kohtukulude jagamisel, sest kehtiva õiguse kohaselt kahjunõude kohtuistungil vähendamine 30 644,75 kroonini menetluskulude aspektist õiguslikku tähendust ei oma. Kohus rahuldab kaebuse 1 500, 992 krooni osas, mis moodustab 3,7 % 40 762,25 kroonisest kahjunõudest. Seega tuleb vastustajalt proportsionaalsuse printsiipi arvestades välja mõista 3,7 % kaebaja poolt kantud menetluskulust. Kohus on aga seisukohal, et kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osas tuleb seda reeglit kohaldada kaebaja jaoks soodsaimas määras ja mõista vastustajalt välja riigilõiv, mille kaebaja oleks pidanud tasuma 1 500, 992 kroonise kahjunõude esitamise eest (5 % nõudest, kuid mitte vähem kui 250 krooni) ehk 250 krooni praeguses vääringus. Kaebaja kohtukulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt (tlk 94, 95, 31) on kaebaja kandnud kohtukulu õigusabile 156 eurot ja tasunud kaebuse esitamisel 2 288,10 krooni riigilõivu. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kohtukuluga, mis tuleb proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega vastustajalt välja mõista. Kuna kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 95, 93 eurot ehk kaebus kuulub rahuldamisele 3,7 % osas kaebuses esitatud nõudest, siis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 29, 31 eurot, sellest riigilõiv 15, 97 eurot ja õigusabi kulu 13, 34 eurot. Kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 11