3-10-2643/16

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2643 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V. M kaebus kontaktläätsede keelamises ja vaidele vastamisega viivitamises seisnenud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistung 24.03.2011 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: V. M /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon 1.Tunnistada Viru Vangla tegevusetus V. M poolt 12.01.2010 esitatud vaide lahendamisel õigusvastaseks. 2.Mõista Viru Vanglalt riigituludesse kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 7,99 euro (seitsme euro ja 99 sendi) ulatuses. 3.Muus osas jätta kaebus rahuldamata ja riigilõiv riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.10.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V. M kaebus (tl 1-2), milles ta palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus talle arsti poolt määratud kontaktläätsede kasutamise keelamisel ja 12.01.2010 vaide lahendamisel. Kaebaja väitis, et esitas 17.12.2009 taotluse isiklike kontaktläätsede ja läätsevedeliku kambrisse lubamiseks, kuid see jäeti 12.01.2010 haldusaktiga nr 6.20.3/46879-1 rahuldamata ning samal päeval esitatud vaiet ei ole kuni käesoleva ajani lahendatud. Ta leidis, et tema taotluse rahuldamata jätmine on täielikult motiveerimata ja põhineb ametniku arvamusel, kes pole pädev otsustama meditsiiniliste abivahendite vajalikkuse üle ning lisas, et kontaktläätsed pole mingil viisil julgeolekut ohustavad, läätsevedelik on destilleeritud vesi ning sportimisel prille kasutades on oluliselt suurem oht nende purunemiseks ja materiaalse kahju tekkimiseks. Oma huvi tuvastamisnõuete rahuldamiseks põhjendas ta preventiivse sooviga, et vangla edaspidi järgiks seaduses sätestatut. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 37-38) paluti kaebus rahuldamata jätta ja leiti, et kontaktläätsed on „Vangla sisekorraeeskirja“ § 64’ p 6 alusel keelatud optilised riistad, mille kasutamine vanglas pole võimalik lisaks ka julgeoleku kaalutlustel. Niisugust seisukohta põhjendati väidetega, et kontaktläätsede hooldus eeldab spetsiaalset lahust, mille vanglaväline soetamine pole lubatav, et kontaktläätsede kasutamine nõuab hoolikat kasutus- ja hooldusnõuete täitmist, mille järgimist pole kinnipeetavate tervise eest vastutaval vanglal võimalik jälgida ning et kontaktläätsede kasutamine raskendab võimaliku narkojoobe tuvastamist. Veel selgitati asjade laost välja andmise korda ja selleks volitatud isikute pädevust ning märgiti, et inspektor-kontaktisik on otsustanud üksnes kaebaja poolt soovitu mittelubamise üle ega ole andnud hinnangut, kas kaebaja kontaktläätsi vajab või mitte. Vaidega viivitamise osas tunnistati, et seda pole vaiete suure arvu tõttu jõutud tähtaegselt menetleda ning märgiti, et kuna vangla on teadlik vangistusseaduse § 1’ lg 7 tulenevast tähtajast ning on võtnud ette meetmeid olukorra lahendamiseks, puudub kaebajal selles osas põhjendatud huvi. Kohtuistungil jäi V. M kirjalikult esitatu juurde ja väitis enda tegeliku eesmärgi seisnevat vaidlustatud käskkirja tühistamises. Veel väitis ta, et kõrval sektoris on üks kinnipeetav, kellel on kontaktläätsed, tal endalgi lubati neid kahe kuu jooksul peale vanglasse saabumist kasutada ja läätsevedelik on praegugi kambris. Viru Vangla kedagi kohtusse ei saatnud ja palus vastavas taotluses (tl 51) asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides. Vangistusseaduse § 15 lg 1 ja 2 kehtestatu kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi kolmandas lõikes on vanglas keelatud asjade loetelu kehtestamise õigus antud justiitsministrile, kes on lahendanud küsimuse oma 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“. Selle § 64’ p 6 on kehtestatud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud optilised riistad, väljaarvatud prillid arsti loal. Kontaktläätsed on vaieldamatult optilised riistad, seega on need kinnipeetavale keelatud ja Viru Vangla toimis õigesti, kui jättis V. M vastava taotluse (tl 11) 11.02.2010 koostatud otsustusega rahuldamata (tl 12). Asjaolu, et seejuures on toetutud otstarbekuse väitele ega ole lähtutud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 64’ p 6 sätestatud keelust, on iseenesest küll ebaõige, kuid ei anna piisavat alust vastava otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks või kohtuistungil soovitu kohaselt tühistamiseks. Justiitsminister pole „Vangla sisekorraeeskirjas“ kehtestanud vanglale õigust teha kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete suhtes mistahes erandeid. Asjaolu, vangla pole seda nõuet tegelikkuses alati järginud, ei anna kinnipeetavale õigust nõuda, et talle võimaldataks mõne keelatud esemete ja ainete loetelus oleva eseme kasutamine. Seetõttu ei oma käesoleva kaebuse lahendamisele mingit tähendust kaebaja väited, et kontaktläätsed olid talle vanglasse saabumise järgselt mingi aja jooksul lubatud või, et üks teine kinnipeetav neid praegugi kasutab. Lisaks kontaktläätsede keelamisele on V. M vaidlustanud ka viivituse 12.01.2010 esitatud vaide (tl 13-14) menetlemisel ning väidab, et tema huvi selle õigusvastaseks tunnistamisel on preventiivne, sest ta tahab ära hoida samasuguse käitumise tulevikus. Vangistusseaduse § 1’ lg 7 lahendama 30 päeva jooksul selle edastamisest arvates. Antud juhul pole vaidlust selles, et Viru Vangla on nimetatud tähtaega rikkunud. Seda, kinnitab vaide kohta 07.10.2010 tehtud otsus (tl 15) ja vangla tunnistab viivitust vastuses (tl 37-38) ka ise. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites nr 3-3-1-8808, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-56-10 tunnistatud preventiivse huvi võimalikkust ja leitud, et sel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab kaebaja õiguste kaitset seetõttu, et motiveerib 2 haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Samas märgiti ka, et suure tööhulga, tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega ei saa õiguslikult põhjendada menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist ning tähtsust ei oma viivituse pikkus, vangla tegevuse tahtlikkus või rikkumise vorm ja ulatus. Kuna vaatamata vangla lubadusele, et käesolevaks ajaks saavad võlgnevused likvideeritud, on siiski olemas võimalus, et sama olukorda võib korduda. Seega saab vangla tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamine soodustada edaspidi kaebaja õiguste kaitset. Eeltoodud järeldustel on Viru Vangla tegevusetus V. M poolt 12.01.2010 esitatud vaide lahendamisel õigusvastane ning kaebus tuleb selles osas halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaselt rahuldada. Muus osas pole kaebus põhjendatud ja jääb sama seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 16) vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebusega rahuldati üks nõue kahest, peab Viru Vangla tasuma riigituludesse halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt pool tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 7,99 eurot. Raili Randlane Kohtunik 3