← Eesti

2-10-15946/16

Obsah (7)§ 231§ 657§ 654§ 652§ 230§ 651§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-15946 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2011, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom N. K.

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

  1. Poolte abielust sündis 03.04.1996 tütar S. K.. Laps elab koos emaga. 06.04.2010 esitas N. K. (hageja) Harju Maakohtule hagi A. K. (kostja) vastu ja palus mõista kostjalt välja elatis poolte alaealise lapse S. K. ülalpidamiseks kuus 4960 krooni ning elatis tagasiulatuvalt alates 2009.a märtsikuust kuni lapse täisealiseks saamiseni. 16.11.2010 suurendas hageja elatise summat ja palus mõista kostjalt välja elatis 5140 krooni. Hageja palub arvestada, et ta peab saadavalt elatiselt maksma tulumaksu. Kostja ei ole võtnud osa oma lapse ülalpidamisest vähemalt alates 06.04.
  2. Lapse ülalpidamiskulud koosnevad järgmistest kuluartiklitest: söögiraha kodus ja koolis 1800 krooni, riiete ostmine 1000 krooni, sõidukulud välisriikidesse seoses tantsuteatris XXXX käimisega 583 krooni, mobiiltelefoni kasutamine 667 krooni, eluaseme kasutamine (kommunaalkulud + elekter) 1183,13 krooni, interneti kasutamine 400 krooni, lauluringis osalemine Loomingukeskuses XXXXXX 500 krooni, hügieenitarbed 100 krooni, tantsuteatris XXXX balletiringis käimine 750 krooni, inglise keele kursustel käimine 785 krooni, koolitarvete ostmine 300 krooni ning balletisusside ja muude tarvikute ostmine seoses balletiringis käimisega 633 krooni. Kostja vastus
  3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta seda, et ta on S. K. isa, kelle ülalpidamiskohustus tal on ning ka seda, et ta ei ole vähemalt alates 06.04.2009 oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja poolt väidetud lapse ülalpidamise kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja peab lapse ülalpidamiskuludest põhjendatuks lapse toiduraha 1500 krooni, kulutusi riiete ostmiseks 500 krooni, kulutusi balletitarvikute ostmiseks 500 krooni, tantsuteatris XXXX osalemise tasu 750 krooni, hügieenitarvete kulu 100 krooni, mobiiltelefoni kasutamise kulu 100 krooni ning kulutusi koolitarvete ostmiseks 300 krooni. Seega on lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 3750 krooni, millest kostja peaks kandma 1875 krooni, arvestades asjaoluga, et vastavalt PKS § 116 sätestatule peavad vanemad kandma rahalisi kohustusi lapse suhtes võrdselt. Kostja palub elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, et ta elab Iirimaal ja on seal töötu, samuti seda, et lisaks hagejaga sündinud tütrele on tal ka teine laps. Kohus võib elatise temalt välja mõista ka alla seaduses sätestatud alammäära, kuid igal juhul ei võiks elatis olla suurem kui 2175 krooni. Maakohtu otsus
  4. 17.12.2010 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja nende alaealise tütre S. K. (sünd. 03.04.1996) ülalpidamiseks 3873,50 krooni (247,56 eurot) kuus alates 06.04.2009, s.o. üks aasta enne hagi esitamist kuni 30.06.
  5. Kohus mõistis kostjalt elatise S. K. kasuks välja 3201,25 krooni (204,60 eurot) kuus alates 01.07.2010 kuni 03.04.2014, s.o kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja menetluskuludest 75% jäid kostja kanda ja 25% tema enda kanda, kostja menetluskuludest 25% jäid hageja kanda ja 75 % tema enda kanda. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt lapse ülalpidamiseks alates 06.04.2009 on õiguslikult põhjendatud, kuna kostja ei vaidlustanud, et ta ei ole alates 06.04.2009 lapse ülalpidamisest osa võtnud. Arvestades sellega, et 01.07.2010 jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud PKS kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus PKS, mis laieneb PKS § 210 lg 1 järgi kõigile 2 perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne 01.07.2010 elatis välja mõista kuni 01.07.2010 enne 01.07.2010 kehtinud PKS sätete alusel ja alates 01.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 01.07.2010 jõustunud PKSi ning mõista elatis välja 01.07.2010 jõustunud PKS sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-
  6. Seega elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindus kohus nn vana PKS § 60 lg-st 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PKS § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühisele lapsele on. Vana PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Uue PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. Uue PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena, vanas seaduses analoogiline säte puudus), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1, vanas seaduses sätestas sama PKS § 61 lg 4). Uue PKS § 102 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Kuivõrd käesoleval ajal kehtiv PKS ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lgle 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis kostjalt välja mõista kuni 30.06.2010 lapse ema kasuks ja alates 01.07.2010 alaealise kasuks. Sellele seisukohale asus Riigikohus lahendis nr 32-1-85-
  7. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, juhindus kohus kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 70 lg-st 2, kuna hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista perioodi 01.03.2009 kuni 07.03.2010 eest, mil kehtis vana PKS, sest PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Arvestades asjaoluga, et kostja on võtnud omaks, et ta ei ole maksnud oma tütre S. K. ülalpidamiseks elatist vähemalt alates 06.04.2009, tuleb elatis kostjalt välja mõista alates 06.04.2009, s.o. ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Täpsustatud hagiavalduse väidetel kulub hagejal tütre ülalpidamiseks kuus kokku 8701,13 krooni ja kulutused koosnevad söögirahast kodus ja koolis kokku 1800 krooni, riiete ostmise kulust 1000 krooni, sõidukuludest välisriikidesse seoses tantsuteatris XXXX käimisega summas 583 krooni, mobiiltelefoni kasutamise kulust 667 krooni, eluaseme kasutamisega seotud kuludest (kommunaalkulud + elekter) 1183,13 krooni, interneti kasutamise kuludest 400 krooni, lauluringis osalemise tasust Loomingukeskuses XXXXXX 500 krooni, hügieenitarvete kulust 100 krooni, tantsuteatris XXXX balletiringis käimise kulust 750 krooni, inglise keele kursustel käimise kulust 785 krooni, koolitarvete ostmise kulust 300 krooni ning balletisusside ja muude tarvikute ostmise kulust seoses balletiringis käimisega 633 krooni. Kostja on seisukohal, et põhjendatud tütre ülalpidamiskulu on 3750 krooni ja see koosneb toidurahast 1500 krooni, kulutustest riiete ostmiseks 500 krooni, kulutustest balletitarvikute ostmiseks 500 krooni, tantsuteatris XXXX osalemise tasust 750 krooni, hügieenitarvete kulust 100 krooni, mobiiltelefoni kasutamise kulust 100 krooni ning kulutustest koolitarvete ostmiseks 300 krooni. Arvestades asjaoluga, et poolte alaealine laps on käesoleval ajal 14-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, 3 tuleb põhjendatud kuludeks poolte alaealiste laste ülalpidamisel pidada järgmisi kulusid: - söögiraha 1500 krooni. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, tõendada ei ole vaja, sest see on üldtuntud asjaolu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et laps sööb koolis ja, et hageja lapse eest söögiraha maksab. Seega on lapse kooli toiduraha hageja poolt tõendamata väide, mida elatise väljamõistmisel arvestada ei saa. - riiete ostmise kulu 500 krooni. Laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, kusjuures laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kuid kohus nõustus kostjaga, et 1000 krooni kuus on sellele vaatamata liiga suur summa, mille eest 14-aastasele tütarlapsele riideid kuus osta. Piisavaks summaks nimetatud kuluartiklile on 500 krooni. - kulutused seoses tantsuteatris XXXX osalemisega 1350 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et S. K. võtab osa balletiringist tantsuteatris XXXX, mille osamaksu suuruseks kuus on 750 krooni (Tantsuteater XXXX tõend). Sama MTÜ poolt välja antud tõend tõendab ka seda, et S. K. on 2010.a käinud teatriga kahel külalisetendusel, mille maksumuseks on kokku olnud 7000 krooni ja mille on tasunud hageja (t/l 88). Eeltoodust tulenevalt käiakse ka tantsuringi raames välisriikides külalisetendustel, milliste kulude eest peavad tasuma lapsevanemad, kuid arvestades seda, et käesoleval ajal on teadmata, kas külalisetendustele sõidetakse ka järgmisel aastal ning kuhu, on põhjendatud arvestada selleks kuluartikliks kuus keskmiselt 300 krooni. Arvestades asjaoluga, et seoses tantsuringis osalemisega on vaja osta S. K. ka spetsiaalseid tarvikuid, mida kinnitab tantsuteatri XXXX poolt väljastatud tõend RT-05-11, kusjuures ühtede balletisusside hind on juba 160 krooni, on põhjendatud kuluks kuus balletiringis vajaminevate tarvikute ostmisele 300 krooni. Kõige eeltoodu alusel moodustavad S. K. kulutused seoses ballettiringis käimisega kokku 1350 krooni. - eluasemekulud + sidekulud 1667,50 krooni. Hinnates hageja poolt esitatud KÜ XXXXXXX XX arveid, mis on väljastatud T. P., kes on hageja ema, ning tegelikult elavad XXXXXXX XX-XX, Tallinnas hageja ja S. K., mille üle pooltel vaidlus puudub, moodustavad hageja ja tema alaealise lapse kasutuses oleva korteri kommunaalteenuste kulu talvekuudel keskmiselt 2650 krooni ja suvekuudel 1800 krooni, ehk keskmiselt 2225 krooni. Arvestades asjaoluga, et lisaks kommunaalteenustele tuleb eluruumis tasuda ka elektri eest, mis korteris XXXXXXX XX-XX on vastavalt AS Eesti Energia arvetele keskmiselt 250 krooni kuus ning hagejal on sõlmitud AS-ga Starman ka mini kolmikpakettleping telefoniteenuse ja internetiteenuse kasutamiseks ning kaabeltelevisiooni vaatamiseks, mille eest on esitatud arved keskmiselt summas 460 krooni kuus, on poolte alaealise lapse eluaseme kasutamisega seonduvate kulude ja sidekulude suuruseks keskmiselt kuus 1467,50 krooni. Kuna lisaks eeltoodule, kasutab S. K. ka mobiiltelefoni, mille kasutamise piisavaks kuluks kuus on 200 krooni kuus, moodustavad S. K. eluaseme kasutamisega seotud kulud ja kõik sidekulud kokku summa 1667,50 krooni; - lauluringis osalemise kulu Loomingukeskuses XXXXXX 500 krooni. Asjaolu, et S. K. käib Loomingukeskuses XXXXXX lauluringis, mille kuumaks on 500 krooni, tõendab MTÜ poolt välja antud tõend; - hügieenitarvete kulu 100 krooni (vaidlus puudub); - inglise keele kursustel osalemise kulu 785 krooni. Asjaolu, et S. K. õpib inglise keelt M. ja selle maksumuseks on 785 krooni kuus tõendab MTÜ poolt väljastatud vastavsisuline tõend. Eeltoodust tulenevalt on poolte alaealise tütre põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 6402,50 krooni. Nii hageja kui ka kostja on kohtumenetluse käigus avaldanud, et lapse ülalpidamiskulusid peaksid vanemad kandma võrdselt. Kuivõrd nii vana PKS § 61 lg 2 ning ka uue PKS § 102 sätestatu kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit ja hageja sissetulek tema poolt esitatud KÜ XXXXX XX ning konto väljavõtte kohaselt on 3000 krooni kuus, kuid kostjale Iiri Vabariigi poolt makstav töötu abiraha on € 177,95 ehk 2784,31 krooni nädalas, on põhjendatud jagada S. K. ülalpidamiskulud poolte vahel võrdselt ning seda vaatamata asjaolule, et kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps P. J. K. (sünd. 27.09.2003), sest kostja 4 sissetulek on võrreldes hageja omaga neli korda suurem. Arvestades asjaoluga, et kuni 01.01.2011 kehtiva TuMS § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt peab hageja maksma kohtuotsuse alusel väljamõistetavalt elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks on 21 %, tuleb kostjalt elatise väljamõistmisel hageja kasuks arvestada ka eelpoolnimetatuga ning elatis välja mõista 3873,50 krooni kuus. Tulenevalt asjaolust, et S. K. sissetulekuid ei oma ning alates 01.01.2011 saadavalt elatiselt tulumaksu ei maksta, tuleb alaealise kasuks elatis välja mõista 3201,25 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 17.12.2010 otsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis S. K. ülalpidamiseks alates 06.04.2009 kuni 01.11.2010 elatis 2087,25 krooni (133,40 eurot) kuus ja alates 01.11.2010 2864,70 krooni (183,09 eurot) kuus. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Nõustuda ei saa, et kulutused seoses tantsuteatri XXXX osalemisega on 1350 krooni. Igakuised kulutused sellele on 750 krooni (sellised kulud on tõendatud) ja balletiriided 200 krooni. Muus osas ei ole igakuised kulutused hageja poolt tõendatud. Järelikult ei ole põhjendatud ja seaduslik mõista välja elatusraha ulatuses, mis on suurem kui reaalsed kulutused, s.o põhjendatud ei ole kulutused seoses tantsuteatri XXXX osalemisega 400 krooni kuus. Nõustuda ei saa ka, et eluasemekulud ja sidekulud on kuus 1667,50 krooni. Põhjendatud igakuised sidekulud on 100 krooni. Tõendatud ei ole korteriomandiga XXXXXXX XX-XX seotud kulude kandmine hageja poolt. Eluasemekulud (kommunaalkulud ja internetiteenused-kaabeltelevisioon) peab hageja kandma igal juhul, vaatamata sellele, kas laps elab temaga või mitte. Muud igakuised eluasemekulud ja sidekulud 1557,50 krooni ei ole põhjendatud ega tõendatud. Muus osas on maakohtu otsus põhjendatud. Lapse igakuised ülalpidamiskulud on järgmised: toit koolis ja kodus 1500 krooni; riided 500 krooni; riided balletti jaoks 200 krooni; tantsuteater XXXX 750 krooni; hügieenitarbed 100 krooni; mobiiltelefonikulud 100 krooni; koolitarbed 300 krooni; lauluring (alates 01.11.2010) 500 krooni; inglise keel (alates 01.11.2010) 785 krooni. Seega on igakuised kulud kokku kuni 01.11.2010 3450 krooni ja sellest on kostja osa 1725 krooni ning arvestades tulumaksu (21%) maksmise kohustust – 2087,25 krooni. Alates 01.11.2010 on igakuised kulutused 4735 krooni, millest on kostja osa 2367,50 krooni ja arvestades tulumaksu (21%) maksmise kohustust – 2864,70 krooni. Elatise suuruse määramisel võtta arvesse, et kostja on Iirimaal siiani töötu ja käesoleval juhul ei ole tähtis kui suur on Iirimaal hüvitis töötule. Samuti tuleb arvestada, et kostjal on ka teine laps, kes ei ole hageja laps. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654

lg 6 alusel ei põhjenda otsust.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning 5 ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme ja on piisavalt täitnud selgitamiskohustust. Kohus on pooli

§ 230

lg 4 kohaselt kohustatud esitama tõendeid muuhulgas oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta (t.lk 17-18, tõlge kostjale lk. 50-51). Hageja on kohtu nõudmise täitnud. Kostja, olles tunnistanud vastuväidete tõendamise kohustust (t.lk 28), seda ei teinud. Kostja on väitnud, et ta esitab oma õpingute kohta tõendi septembris 2010 ja teised tõendid on vormistamisel. 20.09.2010 vastuses hagile ta õppima asumist ei kinnitanud ja oma perekonna varalise seisundi kohta tõendeid ei esitanud (t.lk 58-61), samuti ei teavitanud kohut ise ega esindaja vahendusel, et tal ei ole võimalik tõendeid oma varalise seisundi, mh töötamist välistava õppima asumise kohta esitada. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega S. K. igakuised ülalpidamiskulud on järgmised: toit koolis ja kodus 1500 krooni; riided 500 krooni; riided balletti jaoks 200 krooni; tantsuteater XXXX 750 krooni; hügieenitarbed 100 krooni; mobiiltelefonikulud 100 krooni ja koolitarbed 300 krooni. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus luges tõendatuks S. K. kulutused seoses tantsuteatri XXXX osalemisega 1350 krooni kuus ning elamuaseme- ja sidekulud kuus 1667,50 krooni. Kostja märkis ka seda, et kuivõrd S. K. hakkas alates 01.11.2010 käima lauluringis (500 krooni kuus) ja inglise keeles (785 krooni kuus), tuleb neid asjaolusid ka elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi osas, millega kostja ei nõustunud ja palus vastavalt väljamõistetud elatise summat vähendada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Pooltel puudub vaidlus lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle ning vaidlus on selles, kui palju peaks lapse ülalpidamiskuludest hüvitama kostja.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid ja mõistnud kostjalt S. K. elatise välja üksnes põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et väljamõistetud kulutused ei vasta tegelikkusele. Ühtlasi on apellant vaidlustanud kulutuste suurust, millega ta on maakohtus nõustunud - s.t maakohtu istungil on apellant märkinud, et kulutusi balleti, tantsuteatrile ja keeltekoolile ta ei vaidlusta (t.lk 72). See, et kostja ei nõustu maakohtu poolt tõendatuks loetud summadega, ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks selles osas. Ringkonnakohus leiab, et tantsuteatris XXXX osalemisega seotud kulud on tõendatud summas 1350 krooni kuus ning et S. K. eluasemekulud ja sidekulud moodustavad kuus kokku 1667,50 krooni. Maakohus on hageja nõuet, sh sidekulusid vähendanud ja väljamõistnud põhjendatud summa. Ringkonnakohus ei pea seaduslikuks apellandi kaebuse väidet, et eluasemekulusid ei tuleks arvestada elatise väljamõistmisel. Samas ei ole apellant oma väidet kulude liigse suuruse kohta omapoolsete tõenditega kinnitanud ja ringkonnakohtul puudub alus tõendamata väidete alusel apellatsioonkaebust rahuldada. Hageja on tõendanud kulutuste suurust. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb elatise maksmise kohustus jaotada poolte vahel võrdselt. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ta ei ole suuteline poolt ülalpidamiskulutustest kandma. Asjaolu, et kostja elab Iirimaal ning on töötu (saab töötu abiraha) ja tal on teine alaealine laps ülalpidamisel, ei tähenda iseenesest, et kostja oleks sellega tõendanud oma suutmatust kanda ülalpidamiskohustust ka S. K. suhtes. PKSis ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks temal laste ülalpidamise võimalikkuse. Maakohus on hinnanud kostja varalist seisundit tervikuna ja ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu poolt väljamõistetud elatusraha korral ei jää kostja teine alaealine laps varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav S. K..

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja 6 lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et lauluringis ja inglise keeles osalemise eest tuleb kostjalt S. K. ülalpidamiskulud (kokku 1000 krooni) mõista välja alates 01.11.2010. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole põhistanud oma eeltoodud seisukohta, tuleb see jätta

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb kooskõlas

§ 171lg-ga 1 jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.