← Eesti

2-09-49879/10

Obsah (12)§ 416§ 142§ 472§ 410§ 413§ 444§ 468§ 162§ 173§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 21. veebruar 2011.a, kell 11.00 kohtukantselei kaudu tegemise

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused Swedbank AS esitas 02.10.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhinõude 53 132.98 krooni ning kõrvalnõuete kokku 6 763.24 krooni saamiseks. Kohus tegi 08.10.2009.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.05.2010.a. Võlgnik esitas 14.05.2010.a makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 09.08.2010.a määrusega anti Swedbank AS-i nõue V E vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 09.09.2010.a esitas AS Swedbank kohtule hagiavalduse V E vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse summas 63 408.00 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (52 662.98 krooni) alates 10.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus kutsus kostja 31.01.2011.a toimunud kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja esitas kohtule taotluse, milles palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 8 600.00 krooni so 549.66 eurot. Kohtu põhjendused

§ 410

tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjtud.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjva osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjvas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjtud. Hagi rahuldamine tähb

§ 4132 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist.

Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjtud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 63 408.00 krooni (so 4 052.66 eurot) ja viivis protsendina põhinõudelt (52 662.98 krooni so 3 365.91 eurot) alates 10.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahtakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Tulenevalt

§ 174

¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1 593.99 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud täiv riigilõiv 6 906.01 krooni, kokku 8500.00 krooni ning teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100.00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 8 600.00 krooni so 549.66 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1 593.99 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud täiv riigilõiv 6 906.01 krooni, kokku 8500.00 krooni ning teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100.00 krooni) hageja kasuks.

§ 177

lg 2 kohaselt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtunik Epp Haabsaar 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.