) § 410 alusel on kohtul õigus teha kostja mitteilmumise tõttu eelistungile tagaseljaotsus, kui hageja seda taotleb.
lg 3 piiranguid ei esine, sest kostja esindajale oli allkirja vastu teatavaks tehtud istungi aeg, istungil puudusid andmed kostja seadusliku takistuse kohta ning kostja ei olnud nõus kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et kohtul oli õigus 15.02.2011 istungil teha menetluslik otsustus – asi lahendada tagaseljaotsusega. Ajal, mil kohus oli nõupidamistoas, saabus kostja e-kiri (istungi päeval kell 19.26). Kohus peab otsustama, kas esineb
Hageja leiab, et alus menetluse uuendamiseks puudub. Kohus sellega nõustub. Esmalt ei ole kostja teavitanud istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest õigeaegselt
Kostja esindaja auto ei käivitanud hommikul, kuid sellest on teavitatud kohut alles õhtul pärast istungit. Istungi algusaeg oli kell 16.00. Samuti on kohane hageja viide, et auto mittekäivitumisel saanuks kostja esindaja tulla Kuressaarest istungile ühistranspordiga (Kuressaarest väljusid bussid kell 8.10, 9.20 ja 10.45, kell 8.40 väljus ka lennuk). Seetõttu ei esinenud kostja esindaja istungile mitteilmumiseks mõjuvat põhjust
Kohus asja arutamist ei uuenda.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta, põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. FPnõue tuleneb 27.09.2007 laenulepingust ja K W nõue 25.09.2007 laenulepingust. Lepingud on esitanud. Seega on õigussuhe poolte vahel tuvastatav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista iga hageja kasuks põhivõlg 50 000 krooni, viivised 422,20 krooni ja alates 04.05.2010 viivised seadusjärgses määras. Hagi on esitatud küll 03.05.2010, kuid hageja on arvestanud viiviseid rahaliselt välja kuni 03.05.2010. Selleks, et kostja ei peaks tasuma topelt viiviseid 03.05.2010 kuupäeva eest, määrab kohus seadusjärgsed viivised alates 04.05.2010. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.
Hagejad on tasunud riigilõivu 10 000 krooni ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv hagi tagamise taotluse eest summas 450 krooni, millise taotluse kohus 07.06.2010 määrusega rahuldas. Hagejate kanda jääb riigilõiv hagi tagamise taotluse eest, mida kohus 10.05.2010 määrusega ei rahuldanud. Riigilõiv on võrdselt jagatav mõlema hageja osas ning kohus mõistab kostjalt igale hagejale välja riigilõivu hüvituseks 5 225 krooni ehk 333,94 eurot. FPõigusabikulud on 1 730,21 eurot ja K W õigusabikulud on 1 619,94 eurot. Kuludokumendid on esitatud. Kohus lähtub Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradest, mille kohaselt on antud hagihinna puhul õigusabikulude piirmäär 1 600 eurot (25 000 krooni). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus
alusel, et lepingulise esindaja nimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 1 000 eurot kummalegi hagejale. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 1 333,94 eurot kummalegi hagejale. Kohus lähtub kroonide ümberarvestamisel eurodesse ametlikust vahetuskursist 15,6466.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.