Obsah (9)

§ 468§ 187§ 407§ 367§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011 .a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-45823 T

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

1. Jätta Swedbank AS poolt kantud põhjendatud menetluskulud LB kanda.
2. Välja mõista kostjalt LBhageja Swedbank AS kasuks menetluskulu 560,55 eurot.
3. Menetluskulude tasumisega viivitamisel mõista kostjalt LB hageja Swedbank AS kasuks välja tasumata menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
4. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Swedbank AS esitas 21.09.2010 hagi LB vastu 2 707,01 euro ning intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 2 707,01 eurot, intressi summas 254,63 eurot ja viivise 361,43 eurot ning alates 22.09.2010 viivis osaliselt protsendina (võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras) põhinõudest (2 707,01 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus on hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega saatnud kostja tööandjale OÜ-le AP palvega edastada menetlusdokumendid LB allkirja vastu ning tagastada väljastusteade kostja allkirjaga kohtule. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult üle antud 28.02.2011, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 2 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 1 270,66 (81,21 eurot) ning hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 479,34 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu summas 479,34 eurot mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 81,21 eurot. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jättis kohus 13.08.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-47847 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Hageja sai nimetatud määruse kätte 26.08.2011. a. Käesolevas asjas on hagi esitatud 21.09.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 81,21 eurot.. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 560,55 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3