2-10-38701/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-38701 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2011. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Caramel Moda OÜ hagi OÜ ALTA & KO vastu põhivõla 136 066,88 krooni ja viivise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 18. märts 2011. a Hagihind 8 696,26 eurot Menetlusosalised Hageja:

Caramel Moda OÜ (RK 10761444, Türi 6, 11313 Tallinn) Hageja esindajad: vandeadvokaat M. L. advokaat Tarmo End Advokaadibüroo Lentsius & Talts margus@lentsius.ee Kostja:

OÜ ALTA & KO (RK 10633309, asukoht: L.Koidula 1-15, 20307 Narva) Kostja esindajad:

S. M., juhatuse liige advokaat . G.

Ida-Viru Advokaadibüroo xxx RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt ALTA & KO hageja Caramel Moda OÜ kasuks põhivõlg 8 696 (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend kuus) eurot 26 senti, 1 sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 06.04.2011. a summas 1 158 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot 50 senti ja edasi seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras) põhinõudelt (8 696,26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Hageja menetluskulud peab kandma kostja. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS 1. Caramel Moda OÜ esitas 11.08.2010. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult OÜ ALTA & KO 92 482,71 krooni saamiseks. Võlgnik esitas vastuväite ning Pärnu Maakohtu 12.10.2010. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Caramel Moda OÜ esitas 25.10.2010. a kohtusse hagi OÜ ALTA & KO vastu põhivõla 136 066,88 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise nõudes.

3.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel suulisest müügilepingust tulenev võlasuhe.

Müügilepingu esemeks on kauba müük, mille liik, kirjeldus, kogus ja maksumus fikseeritakse arve-saatelehtedel. Kostja poolt tellitud kauba on hageja kostjale üle andnud ja esitanud tasumiseks järgmised arve-saatelehed:

-08.04.2009. a arve-saateleht 590074 summas 37 719,30 krooni maksetähtpäevaga 23.05.2009. a;

-21.09.2009. a arve-saateleht 590186 summas 43 059 krooni maksetähtpäevaga 20.11.2009. a;

-28.10.2009. a arve-saateleht 590220 summas 32 911,80 krooni maksetähtpäevaga 12.12.2009. a;

-28.10.2009. a arve-saateleht 590221 summas 59 980,20 krooni maksetähtpäevaga 12.12.2009. a;

-28.10.2009. a arve-saateleht 590222 summas 25 410 krooni maksetähtpäevaga 12.12.2009. a.

2 18.01.2010. a edastas hageja kostjale saldoteatise, milles märkis, et kostja võlgnevus seisuga 31.12.2009. a on 171 125,88 krooni ja palus kinnitust antud summale hiljemalt 31.01.2010. a.

21.01.2010. a kinnitas kostja võlgnevust eelnimetatud summas. 01.02.2010. a edastas hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse kostja võlgnevuse kohta. Kostja on arve-saatelehtedel märgitud kauba kätte saanud, kuid ei ole arveid täies mahus tasunud. Arve-saatelehe 590074 alusel on tasutud kokku 37 719,30 krooni, arve-saatelehe 590186 alusel kokku 25 294,12 krooni, arve-saatelehed 590220, 590221 ja 590222 on täies ulatuses tasumata. 16.07.2010. a edastas hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, võlgnevuse kogusumma oli sellel ajal 136 066,88 krooni. Hagi esitamise päevaks on kostjal täitmata müügilepingust tulenevad kohustused. Põhivõla suurus on 136 066,88 krooni. Hageja tugineb hagis võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 208, 8 lg 1, 76 lg 1 ja lg 3, 82 lg 1 ja lg 2, 82 lg 7. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist VÕS §§ 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ja 94 alusel. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga (25.10.2010. a) on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 13 255,32 krooni. Hageja taotleb, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja edasi seadusjärgse viivise protsendina põhivõlalt.

KOSTJA VASTUS 4. Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et poolte vahel pole kunagi eksisteerinud ei kirjaliku ega ka suulist müügilepingut. Hageja oli huvitatud oma toodangu realiseerimisest, muuhulgas kostja hallatava kaupluse Leedi kaudu Narvas. 2004. aastal avaldas hageja soovi koostööks ning kostja ei olnud vastu hageja kauba realiseerimiseks võtmisele ja saatelehtedel toodud kauba maksumuse ülekandmist peale selle realiseerimist. Seni, kuni kaupa realiseeriti edukalt ja kostja sai regulaarselt raha müüdud kauba eest, ei laekunud hagejalt ühtegi pretensiooni. Kuid kui 2009. a hagis märgitud saatelehtede põhjal saadud kaup ei olnud realiseeritud kostjast sõltumatutel põhjustel, hakkas hageja nõudma raha ülekandmist müümata kauba eest, mis ei olnud kostjale vastuvõetav, kuna mingeid maksetähtaegu pole ei suuliselt ega kirjalikult kunagi kokku lepitud ja kostja poolt aktsepteeritud. Tulenevalt kauba realiseerimisest kandis kostja kauba eest raha üle vastavalt saatelehtedel toodud maksumusele. Kostja pole mitte kunagi ostnud hagejalt kaupa ega kunagi kandnud raha üle müümata kauba eest. Kõikide firmadega, kellelt kostja kaupa ostis, olid vormistatud kirjalikud müügilepingud, hageja ja kostja vahel sellist lepingut ei olnud, poolte vahel pole olnud mingeid võlaõiguslikke suhteid VÕS mõttes. Ebaõige on hageja kinnitus selle kohta, et kostja oli kohustatud vastu võtma saatelehtedel märgitud kauba ja tasuma selle eest nimetatud maksumuse. Kuna firmade vahel polnud mingeid lepinguid, siis jättis kostja endale õiguse müüa või mitte müüa hageja saadetud kaupa, saates selle tagasi.

Kostja saatis 05.08.2010. a hagejale tagasi kauba ja otsus tehti peale kahe meeldetuletuskirja saamist hagejalt, mis kostja hinnangul on ebakorrektne. Hageja keeldus edasisest suhtlemisest kostjaga, samuti kostja poolt tagastatud kauba vastuvõtmisest. Saldoteatise täitmine on loomulik, sest aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid ning saldoteatis tähendab seda, et 31.12.2009. a oli kostjal realiseerimisel hageja kaupa summas 171 125,88 krooni. Seda fakti tõendatigi juhatuse liikme allkirjaga. Arve-saatelehtedel olevad allkirjad ei kuulu kostja poolt allkirjastama volitatud isikutele ega kostja firma töötajatele. Seega pole kostja kunagi aktsepteerinud maksetähtaegu.

HAGEJA SEISUKOHT 3 5. Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et kostja väited on täiesti alusetud ja põhjendamatud. Hageja toodab ja müüb naisterõivaid kaupluste ettetellimuste alusel. Kostja tellis hagejalt kaupa vastavalt oma äranägemisele ja vajadustele, käies hageja juures näidistega tutvumas ja tehes tellimuse näidiste alusel. Hageja ei ole kunagi tegelenud klientidele kaupade realisatsiooni andmisega. Taolist kokkulepet ei ole hageja ja kostja vahel suuliselt ega kirjalikult sõlmitud, samuti puudub poolte vahel vastavasisuline praktika. Kostja suutmatus hagejalt tellitud kaupa müüa ei ole õigustatud alus kauba eest mittetasumiseks.

Arve-saatelehtedel oli märgitud maksetähtaeg, kuni 2009. a alguseni tasus kostja arveid tähtaegselt. Saldoteatis on võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses (deklaratiivne võlatunnistus).

KOHTUISTUNG 6. Hageja esindaja jäi nõude juurde. Esindaja kinnitas, et poolte vahel puudus komisjonileping.

7.Kostja esindajad selgitasid, et poolte vahel oli komisjonileping VÕS § 692 tähenduses.

Kostja pidi võtma hagejalt kauba, müüma kauba kolmandatele isikutele ja pärast seda maksma hagejale raha kauba eest. Kauba hinna määras hageja ja kostja lisas hinnale 1,2 – 1,6%, rohkem ei tohtinud lisada. Komisjonitasu on %, mille lisas kauba hinnale kostja.

Tasumata kaup on kostja valduses ning senini müümata. Kostja taotles, et kohus vähendaks viivist, arvestades seda, et kostja püüdis kauba tagastada ja mitte hagejale kahju tekitada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7.Poolte vahel on põhiline vaidlusküsimus selles, kas poolte vahel sõlmiti müügileping või komisjonileping.

8.Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, millele viitavad asjaolud, et kostja tellis kauba näidiste alusel, kaup anti hagejale üle ning sellega sai kostja omandi kaubale, kaup müüdi arve-saatelehtedes märgitud hinnaga, kostja oli vaba müüdava kauba hinna üle otsustamisel, hageja ei ole kunagi tegelenud kauba realisatsiooni andmisega. Kostja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline komisjonileping, millele viitab soovitatav maksetähtaeg arve-saatelehtedel, hinna määramine hageja poolt, saadud kauba eest tasumine peale realisatsiooni, kauba tagastamine hagejale.

9.Asja materjalidest nähtub, et hageja andis kostjale kauba üle arve-saatelehtede alusel (tl 1315, 25, 28, 30, 33, 35, 37, 38, 41, 43, 46-48). Arve-saatelehtedele on märgitud kauba saaja, kaubaartikli nimetus, kogus, kauba nimetus (spetsifikatsioon), hind ja summa, maksetingimused (45 päeva) ja maksetähtpäev.

10.Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1).

Müügilepingu sisuks on asja omandi üleandmise kohustus tasu eest. Komisjonilepinguga 4 kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu) (VÕS § 692 lg 1). Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatud müügikomisjoni sisuks on komisjonäri kohustus teha oma nimel tehing komitendi jaoks ja arvel.

11.Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu. Mitte millegagi ei ole tõendatud kostja väide selle kohta, et kostja ei saanud kauba üleandmisel üle omandit kaubale ja kauba omanikuks jäi hageja, samuti seda, et hageja oleks määranud kostja poolt müüdava kauba hinna (komisjonieseme) hinna ning hageja pidi andma vastavad juhised lepingu täitmiseks kolmanda isikuga, sh vajadusel andma nõusoleku allahindluseks. Asja materjalidest ei tulene ka see, et hageja otsustada oli kauba juurdehindluse protsent. Hagejapoolsete juhiste andmise kohta tõendeid esitatud ei ole (VÕS § 693).

12.Kohus märgib, et komisjonilepinguga olnuks tegemist juhul, kui pooled oleksid sõlminud kokkuleppe kauba edasimüümise kohta komitendi poolt määratud tingimustel. Poolte käitumist arvestades ei saa samuti teha järeldust, et poolte vahel oli sõlmitud komisjonileping.

Kohtule ei ole esitatud kauba realiseerimise aruandeid, mis müügikomisjoni puhul on tavapärane. Arvestades pooltevahelist pikaajalist koostööd ja asjaolu, et kostja müüs hagejalt saadud kauba (naisteriided) olnuks komisjonimüügi korral ilmselt toimunud ka realiseerimata hooajakauba tagastamist hooaja lõppedes. Kostja on tagastanud hagejale kauba, mille eest on kostja jätnud tasumata ning on võlgu hagejale alles pärast kahe meeldetuletuse saamist võla tasumise kohta. Kostja on otsuse märkinud, et kauba tagastamise otsus tehti kostja poolt peale meeldetuletuste saamist. Kostja on vastuses märkinud, et kostja jättis endale õiguse müüa või mitte müüa hageja kaupa (sellekohast lepingut polnud). Nimetatud väide pigem kinnitab seda, et poolte vahel ei olnud komisjonileping vaid müügileping.

13.Lisaks eeltoodule on kostja allkirjastanud saldoteatise (tl 15 p), mille kohaselt kostja võlg hageja ees viie arve alusel on 31.12.2009. a 171 125,88 krooni. Kostja selgitus, et viimane kinnitas saldoteatisega vaid fakti, et kostja valduses on hagejale kuuluvat realiseeritavat kaupa sellises väärtuses, ei ole tõsiseltvõetav. Saldoteatisega on kostja kinnitanud arvete tasumata jätmisest tulenevat võlakohustust. Kui realiseeritava kauba omandiõigus kuulunuks hagejale, ei oleks ka raamatupidamises saldona võlasummat, mille suurust kostja aktsepteeris.

14.Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6.

15.Hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ning tuleneb VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1.

16.Hageja on arvestanud kostjale viivist seisuga 25.10.2010. a summas 13 255,32 krooni.

17.25.10.2010. a kuni kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on kostja arve 590186 tasumisega summalt 17 764,88 krooni (1 135,38 eurot) viivituses 163 päeva, millelt viivis (3,91 krooni ehk 0,25 eurot päevas) on 40,75 eurot, arve 590220 tasumisega summalt 32 911,80 krooni (2 103,45 eurot) 163 päeva, millelt viivis (7,24 krooni ehk 0,46 eurot päevas) on 74,98 eurot, arve 590221 tasumisega summalt 59 980,20 krooni (3 833,43 eurot) viivituses 163 päeva, millelt viivis (13,19 krooni ehk 0,84 eurot päevas) on 136,92 eurot ja arve 590222 tasumisega summalt 25 410 krooni (1 623,99 eurot) viivituses 163 päeva, millelt viivis (5,59 krooni ehk 5 0,36 eurot päevas) on 58,68 eurot. Kokku on kohtuotsuse päevaga sissenõutavaks muutunud viivise summa 1 158,50 eurot.

18.Hageja kasuks kuulub väljamõistmisele põhivõlg 8 696,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.04.2011. a summas 1 158,50 eurot ja edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367).

Menetluskulude jaotus 19. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab täies ulatuses kostja.

20.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.