Obsah (5)

§ 24§ 47§ 92§ 84§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1948 Haldusasi Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS Tref

§ 24lg 1 p 4).

1. Seotult AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International ühinemisega ja nimemuutusega lugeda kaasatud kolmandaks isikuks AS Nordecon.
2. Tagastada määruse jõustumisel Lemminkäinen Eesti AS kontole 221001181794 Swedbank AS Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 1278,23 eurot (20 000 krooni). (Riigilõivu tasumise andmed määruse p-is 9).
3. Mõista välja Maanteeametilt menetluskuludena 1661,70 eurot Nordecon AS kasuks (õigusabitasu).
4. Tagastada Rahandusministeeriumile (VAKO) neilt saabunud toimikud kaaskirjaga määruse jõustumisel. Saata käesoleva määruse ärakiri 1) Kõigile menetlusosalistele 2) Kohtute Raamatupidamiskeskusele. 3) Rahandusministeeriumile (VAKO) Edasikaebamise kord . Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 1, 2 ja 3).

KAEBUSE ASJAOLUD

1. 29.07.2010 saabus Tallinna Halduskohtusse Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS Tref ja AS Teede Tehnokeskus kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 21.07.
2. a otsuse vaidlustusasjas nr 115-10/108402 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus.
3. Kohtuasja lahendamisel määras kohus kaebuse esitajateks - Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS Tref ja AS Teede Tehnokeskus; vastustajaks - hankija Maanteeamet: kolmandaks isikuks AS Nordecon Infra (käesolevalt AS Nordecon).
4. Asjaolude kohaselt Maanteeamet avaldas 25.
5. 2008 hanketeate nr 108402, millega kuulutas välja riigihanke „E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ (edaspidi esialgne riigihange). Hankemenetluse liigiks oli väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus. Hankemenetluses osalemiseks esitati neli pakkumust. Maanteeamet tunnistas
6. juuni
7. a käskkirjaga nr 179 kõik pakkumused vastavaks ja käskkirjaga nr 180 edukaks Lemminkäineni konsortsiumi ühispakkumuse. AS Nordecon Infra esitas 21.06.
8. a Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspidi Vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, millega vaidlustas Käskkirjad osas, millega tunnistati Kaebuse esitajate pakkumus vastavaks ja edukaks. 21.07.
9. a tegi Vaidlustuskomisjon otsuse, millega rahuldas Vaidlustaja vaidlustuse. Vaidlustuskomisjoni 21.07.2010 otsusega tunnistati seega Maanteeameti otsused Lemminkäineni konsortsiumi ühispakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta AS-i Nordecon Infra vaidlustuse alusel kehtetuks. Lemminkäineni konsortsium ja Maanteeamet esitasid vaidlustuskomisjoni otsuse peale Tallinna Halduskohtule kaebused; käesolevas haldusasjas nr 3-10-1948 (Lemminkäineni konsortsiumi kaebus) jäi kaebus menetlusse. Maanteeameti kaebuses nr 3-10-1952 on menetlus lõpetatud ja kaebus tagastati läbivaatamatult. Maanteeamet tunnistas
10. juuli
11. a käskkirjaga nr 233 hankemenetluse nr 108402 kehtetuks põhjendades seda vaidlustest tingitud takistustega hankemenetluse jätkamiseks võimalikult kiirelt. Vaidlustuskomisjon tunnistas
12. septembri
13. a otsusega Maanteeameti
14. juuli
15. a käskkirja kehtetuks, kuna hanke kehtetuks tunnistamiseks puudus põhjendatud vajadus. Järelevalvemenetluses tunnistas viitenumbriga 108402 kehtetuks. Rahandusministeerium 26.10.2010 otsusega riigihange 05.11.2010 esitasid AS Nordecon Infra ja Ramboll Eesti AS Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 26.10.2010 otsuse nr 12.2-5/15162 tühistamiseks, koos taotlusega kohaldada esialgset õiguskaitset. Haldusasjas nr 3-10-2890 jäeti kohtuotsusega 02.03.2011 kaebus rahuldamata. 12.11.2010 avaldati uus hanketeade riigihankes nr 121531 „E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ kohta.
16. Kuivõrd hankemenetlus tunnistati kehtetuks ja kohtule teadaolevalt pidi pakkumuse jõusoleku tähtaeg mööduma 06.12.2010, siis kohus tegi menetlusosalistele nõude ja palus teatada asjaoludest ning võtta kaebajal seisukoht asja edasise menetlemise võimalikkuses. Kuna riigihankemenetluses reguleerib pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist RHS § 45, mille kohaselt pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku saab teha hankija ning üksnes ajal, mil pakkumus on veel jõus, siis jäi ebaselgeks, mida kaebaja soovib kaebusega saavutada. Kohtule ei olnud keegi esitanud andmeid, et hankija poolt oleks tehtud vastavat ettepanekut, kohtule sai teatavaks muudest allikatest, et riigihange oli tunnistatud kehtetuks ning sama objekti suhtes on käimas juba uus hankemenetlus.
17. 19.11.10 vastas kaebaja esindaja, et ta on teadlik hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest ja esindaja leidis, et menetlus peab esialgu jätkuma ja ta ei saa otsustada, kas kaebuse nõuet muuta. Maanteeamet teatas 19.11.10, et temal on teada Rahandusministeeriumi otsus 26.10.10 ja et ta ei pea menetluse jätkamist vajalikuks. 3.isiku esindaja teatas, et tal puudub huvi käesoleva haldusasja menetluse vastu, kuna tema õigusi see ei puuduta ja kaebus on perspektiivitu. Kohtumäärusega 22.11.10 kohustas kohus kaebajat formuleerima vajadusel nõue ümber ja esitada seisukohad 13.12.10 ja määras istungi aja, et kontrollida asjaolusid, kuivõrd ei olnud saanud menetlusosalistelt vajalikku teavet. 13.12.10 esitas kaebaja seisukoha, et ta ei loobu kaebusest, kuna leiab, et I riigihanke jätkumine on võimalik, ta peab otstarbekaks menetlus käesolevas asjas peatada ja tegi ettepaneku, et menetlusosalised ühisel sooviavaldusel paluksid kohtult menetluse peatamist. 20.12.10 vastas Maanteeamet, et ta on nõus menetluse peatamisega. 29.12.10 a teatas 3.isik, et kuna kaebaja kaebusest ei loobu, nõuet veel muutnud ei ole, siis tal ei ole midagi lisada. Kuna Maanteeamet ei olnud kohtuküsimustele ja kaebusele vastanud, siis meeldetuletuse alusel teatas 01.03.11 hoopiski, et ta nõustub kaebusega. Kohus tegi uuesti nõude 14.03.11 ja selgitas, et kaebaja eesmärk nn I riigihanke jätkumiseks ei ole kohtule teadaolevatel tingimustel võimalik, kuna jõusolevaid pakkumusi ei ole ja kui järelvalvemenetluses on Rahandusministeeriumi otsusega riigihange tunnistatud kehtetuks, siis ei ole kaebaja selline eesmärk võimalik. Kohus viitas ka Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-91-10, et menetlusosalised saaksid sellest juhindudes esitada oma taotlused ja seisukohad. Kohus teatas, et menetlus selles asjas kuulub

§ 24lg 1 p 4 alusel lõpetamisele.

Maanteeamet vastas 18.03.11.a., et hankemenetlus on lõppenud Rahandusministeeriumi 26.10.10.a.otsuse alusel. Pakkumuste jõusoleku tähtaeg lõppes detsembris 2010.a. (kuupäeva ei märgita) ja tänase päeva seisuga ei ole ühtegi jõusolevat pakkumust; kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend puudutas muud hanget; vastustaja jääb kohtuasja sisulises vaidluses senitoodu juurde; kuna toimub juba uus hange, siis ei pea ta vajalikuks asja sisulist lahendamist. Palub jätta kohtukulud poolte kanda. 21.03.11 teatas 3.isiku esindaja, et AS Nordecon Infra ühines Nordecon AS-ga ja õigusjärglaseks on Nordecon AS, kes jätkab osalemist 3.isikuna. Ta nõustub kohtuga, et kõigi pakkumuste jõusoleku aeg on ilmselt möödunud ja riigihange ei saa jätkuda. Tema nõudes haldusasjas nr 3-10-2011 (kaebus Rahandusministeeriumi otsusele 26.10.10) on jäänud ülesse tuvastushuvi ja Rahandusministeeriumi otsuse mõju kaebajate suhtes jääb kestma ning haldusasjas nr 3-10-2011 tehtav lahend ei saa mõjutada esialgset riigihanget ega kaebaja väidetud õigusi; peatamiseks pole alust; menetlus kuulub lõpetamisele

§ 24

lg 1 p 4 alusel; kaebajal ei saa olla ka põhjendatud huvi; soovib esitada kohtukulude nõude. 22.03.2011.a. teatas kohtunõudele vastuseks kohtukaebuse esitanud isikute esindaja, et ilmselt pole jõus ühtegi pakkumust ja kohtu poolt viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-91-10 p 22 tulenevalt algas kohtuväline menetlus Nordecon AS initsiatiivil, temal ei ole huvi menetluse vastu, kuna ta andis mõista, et pakkumust jõus ei ole. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei ole üldse tähtis käesolevate kaebajate arvamus menetluse lõpetamise või jätkamise üle. Menetluse lõpetamisel tuleb kohtukulude küsimuses juhinduda

§ 92

lg 5 ja antud juhul tuleb jätta kohtukulud Maanteeameti e vastustaja kanda ja säte välistab mistahes kohtukulude väljamõistmist käesolevas asjas kaebuse esitanud isikutelt. Tagastada tuleb kaebajate tasutud riigilõiv (

§ 84lg 4 p 4).

Nordecon AS esindaja teatab 23.03.11.a., et palub välja mõista Maanteeametilt või alternatiivselt kaebajatelt AS Nordecon tasutud menetluskuluna õigusabikulu 4 999, 64 eurot (summa sisaldab käibemaksu); lisab arved ja tööde kirjeldused ja tasumise kohta kontoväljavõtted ( tlk 27-32 II kd). 25.03.11 teatab kohtukaebuse esitajate esindaja, et ei ole võimalik

§ 24

lg 1 p 4 ja Riigikohtu viidatud lahendist järeldada, et menetluskulud saaks välja mõista kohtukaebuse esitajalt, need saab välja mõista vaid Maanteeametilt ja 3.isiku teistsugune seisukoht on ekslik. AS Nordecon loogika kohaselt võiks kõne alla tulla, et kui lugeda kaebuse esitajaks AS Nordecon, siis tuleks hoopiski nõuda kulud välja algselt kaebuse esitajalt, so AS-lt Nordecon, seega tuleks välja nõuda kohtukaebuse esitaja kulud ka AS-lt Nordecon. Kuigi vastaja siiski nii ei arva, märgib ta veel, et esitatud kulunõue on ebamõistlikult suur. Vaidleb vastu Nordecon AS menetluskulude väljamõistmise nõudele kohtukaebuse esitajatelt ning jääb seisukohale, et kulud tuleb vähendada mõistliku piirini. Palub tagastada

§ 84lg 4 p 4 alusel tasutud riigilõiv.

28.03.11 teatab Maanteeamet, et ta palub jätta

§ 92

lg 10 alusel kohtukulud poolte endi kanda, kuna nende väljamõistmine vastustajalt on äärmiselt ebaõiglane, kuna vastustaja ei ole teinud vaidlusalust VAKO otsust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kuna käesolevaks ajaks on AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International ühinenud ja uueks ärinimeks on Nordecon AS, siis tuleb lugeda kohtuasjas kolmanda isikuna kaasatud isikuks AS Nordecon. Menetluse peatamise taotlus
2. Kaebuse esitaja on loobunud menetluse peatamise taotlusest 22.03.2011 ja kuivõrd kohtuasjas tuleb menetlus lõpetada, siis võtab kohus menetluse peatamise taotlusest loobumise vastu. Menetluse lõpetamine 8.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna Rahandusministeeriumi 26.10.2010 otsusega nr 12.2.5/15162 on Maanteeameti väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke viitenumber 108402 „E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ hankemenetlus kehtetuks tunnistatud ning kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi asja menetluse jätkamiseks ning kaebaja leiab, et menetlus kuulub lõpetamisele

§ 24

lg 1 p 4 ja lähtudes Riigikohtu 09.03.2011 lahendist nr 3-3-1-9110, siis leiab kohus, et kaebaja soovib menetluse lõpetamist. Kohus lõpetab kohtuasja menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

AS –le Lemmikäinen tasutud riigilõivu tagastamine

1. Lemminkäinen Eesti AS poolt on 28.07.2010 tasutud kontolt 221001181794 Swedpank AS 20 000 krooni selgitusega riigilõiv hanke 108402 Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS Tref ja AS Teede Tehnokeskus kaebuselt vaidlustuskomisjoni 21.07.
2. a otsusele (tlk 20, I köide). Kaebaja palub haldusasja 3-10-1948 menetluse lõpetamisel tagastada riigilõiv.

§ 84

lg 4 p 4 alusel kuulub Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS Tref ja AS Teede Tehnokeskus kaebuselt tagastamisele riigilõiv summas 1278,23 eurot (20 000 krooni). Maksekorraldus nr 06742 Swedbank AS; maksjaks märgitud AS Lemmikäinen Eesti; konto 221001181794 reg nr 10114029; saaja Rahandusministeerium; saaja Pank Swedbank AS; viitenumber 2900072673. Menetluskulud 10. Kuna menetlus haldusasja kuulub lõpetamisele

§ 24lg 1 p 4 alusel, siis kannab menetluskulud vastustaja, so Maanteeamet.

Nordecon AS palub menetluskuludena välja mõista õigusabikulud kokku summas 4 999,64 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Maanteeamet leiab, et taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna vaidlusaluse otsuse tegi VAKO ja temalt kulude väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohtukaebuse esitajate esindaja peab esitatud nõuet ebamõistlikult suureks. Nordecon AS esindaja esitas kohtukulude nimekirja, arved, lisad arvetele 102382 ja 110570. Nõudes märgitakse, et arvete tasumist tõendab Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ õiend ja sellele lisatud pangakonto väljavõtted. Lisadeks nr 1 ja 3 olevast arvest nr 102382 ja 103191 on Nordecon AS maha arvestanud kulud, mis käesoleva kohtuasjaga ei seondu. Arvel nr 102382 toodud kulud seonduvad antud haldusasjaga summa 32 832 krooni osas (vastab 2 098,35 eurole), summa sisaldab käibemaksu. Nimetatud kulu vastab 11,4 h ning sisaldab järgmisi arve lisas käsitletud töid: dokumendi analüüs: Lemminkäinen Eesti AS-i poolt vaidlustuskomisjoni otsusele esitatud kaebuse materjalid ja kohtumäärus EÕK kohta: 0,8h – 1 920 krooni (lisandub käibemaks); dokumendi analüüs: Tallinna Halduskohtu 16.09.2010 määrus esialgse õiguskaitse kohta, ühispakkujate määruskaebus ja määruskaebuse tagamise taotlus: 1,6h – 3 840 krooni (lisandub käibemaks); menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus Lemminkäinen Eesti AS-i määruskaebusele esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale ja taotlusele määruskaebuse tagamiseks: 9,0h – 21 600 krooni (lisandub käibemaks). Arvel nr 103191 toodud kulud seonduvad antud haldusasjaga summa 2 880 krooni osas (vastab 184,06 eurole), summa sisaldab käibemaksu. Nimetatud kulu vastab 1 h ning sisaldab järgmisi arve lisas käsitletud töid: dokumendi analüüs: Lemminkäinen Eesti AS-i taotlus menetluse peatamiseks kaebuses VAKO otsusele Lemminkäineni konsortsiumi pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise kohta: 0,5 h – 1200 krooni(lisandub käibemaks); menetlusdokumendi ettevalmistamine: 28.12.2010 seisukoht vastavalt halduskohtu 22.11.2010 määrusele: 0,5 h – 1200 krooni (lisandub käibemaks). Ülal toodud õigusabikulude kogusumma arvestuses on eelnev arvesse võetud. Lisatud on arve 102382, selle lisa; arve 102556 ; arve 103191; arve 110570 koos lisaga; 4 konto väljavõtet (kõik dokumendid tlk 2632). Kohtukulude nimekiri koos lisadega on esitatud kohtule ja menetlusosaliste esindajatele. Kohus nõustub kohtukaebuse esitajate esindajaga, et

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt ja Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-91-10 toodut arvestades on AS Nordecon teinud ekslikud järeldused ja menetluskulusid ei saa välja mõista Lemminkäinen Eesti AS-lt, Teede REV-2 AS-lt, Tref AS-lt ja Teede Tehnokeskus AS-lt. Nordecon AS-i (kui kaebaja) menetluskulud saab

§ 92lg 5 alusel välja mõista Maanteeametilt.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et õigusabitasu tuleks jätta käesolevas asjas temalt välja mõistmata. Kohus nõustub, et Nordecon AS nõue on ebamõistlikult suur. Raidla Lejins & Norcus advokaadid oli esitanud vaidlustuse VAKO-le Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 179 (tlk 13-19 I kd), millega tunnistati ühispakkujate (AS Lemmikäinen jt) pakkumus vastavaks ning käskkiri nr 180 osas, millega tunnistati ühispakkujate pakkumus edukaks (tlk 47-50 I kd), seega arutas VAKO tema kaebust, st asjaolud ja sisu olid vaidlustajale teada ning juba varasemast ette valmistatud. Kohtul ei ole kahtlusi, et märgitud otsusega esindajad ei ole tutvunud. AS Nordecon esindajad vaidlustasid ka Maanteeameti otsuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta VAKO-s 11.08.10 ( tlk 47-50 I kd). Seega ei saanud kohtukaebuses VAKO otsusele 21.07.10.a. olla asja sisu osas midagi erilist ja üllatavat. Kohtukaebus sisaldas ka EÕK taotlust. Kohtukaebusele lisatud vähene materjal puudutas vaid VAKO-le esitatud dokumente. Vaidlustuskomisjoni poolt kohtule saadetud ja VAKO-s moodustatud toimikutega (pakkumuste konfidentsiaalsete dokumentidega) ei ole kohtus keegi menetlusosalistest soovinud tutvuda. Seega ei ole kohtu käsutuses olnud arvukat materjali menetlusosaliste poolt uuritud. AS Nordecon (AS Nordecon Infra) on vaidlustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamist Rahandusministeeriumi otsusega teises haldusasjas ja oli tuttav selle materjaliga seotult teise haldusasjaga. Seega nähtub kohtule, et käesolevas asjas esitatud kaebus käsitles juba eelnevate vaidluste alusel kujunenud sisulisi asjaolusid ning pidi ilmselgelt olema enne läbi töötatud, kui saabus käesolevas haldusasjas esitatud kohtukaebus. Kaebajate esitatud EÕK taotluse lahendas kohus määrusega ning määruskaebuse esitati kohtusse kaebajate poolt. Maanteeamet esitas vastuse kohtukaebusele 30.09.10.a. ilma lisamaterjalideta. Esimese vastuse kohtule esitas Nordecon Infra määruskaebusele 30.09.2010.a. ja selles tuuakse ära lühike kronoloogiline kokkuvõte, mis arvestades eelnevalt toimunud menetlusi VAKO-s, ei olnud selle taasesitamisel raske sisuline ega ka mahukas töö. Muu sisulise vastuse osas nõustub kohus, et vastus tuli koostada ja märkida kõik oluline; esindaja on teinud lühivastuse Ringkonnakohtule 08.10.10.a. Kohus nõustub, et tutvuda tuli ka Tallinna RK määrusega 14.10.2010.a., kuid nagu nähtub, on ringkonnakohtu määruse põhistused väga konkreetsed ja sellele järgnevalt uut materjali ei lisandunud. Tallinna Ringkonnakohtule oli esindaja saatnud lühikese teate asjaolude muutumisest 08.10.10 (tlk 131 I kd). Oma seisukohad esitas uuesti kohtukaebuse esitaja. Vastuse kohtukaebusele esitas esindaja peale ringkonnakohtu määrust 20.

1. 2010, mis võtab taas kokku varasemalt teadaolevad ja esitatud ajaolud ja sisaldab ka lühikese sisulise vastuse. Selleks ajaks on arvete kohaselt tehtud mitmesuguseid töid, kuid ei ole eraldi ära nimetatud, et kohtkaebusele vastamine kajastuks neis arvetes. Juhul, kui esimesel arvel ei olegi kohtukaebusele vastust tööde nimekirjas ära toodud ja see peaks olema kõige mahukam töö, siis nähtub kohtule, et enne kohtukaebusele vastamist ei saanud tehtud töötundide hulk olla sedavõrd suur ning arvete alusel ei ole kulutused piisavalt jälgitavad. Juhul, kui arves 102382 peaks sisalduma kohtukaebusele vastamine ja selleks kulus 6,9 h ning nt kui arve 1190570 alusel tuli kohtukaebusega tutvuda (valmistumine istungiks) 8,5 h (muud tööd on selles väiksemahulised), siis ei ole arusaadav, miks esimese arve töötundide hulk on 11,4 h. Kohtukaebus ja EÕK niisugust töömahtu endast ei kujuta, et veel kohtuistungi ajaks peaks kuluma 8,5 h. Kohtule nähtub, et märgitud viisil arvete jälgimine ei vii õigele tulemusele. Järgnevalt ei esitanud menetlusosalised kohtule teavet Rahandusministeeriumi otsusega seotult, ka mitte selle vaidlustamise andmeid, ka ei teatanud keegi pakkumuste jõusoleku lõppemisest vms olulist teavet, millega oleks pidanud kaasnema töö õigusliku analüüsi kohta, mistõttu kohus koostas ise suunavad juhised ja saatis välja vajaliku teabe. 13.12.10 ei soostunud kaebaja nõude muutmisega ja esitas taotluse menetluse peatamiseks. Edasi vahetasid menetlusosalised teavet menetluse peatamise vajalikkuses ja enne kohtuistungi määratud aega esitas Maanteeamet lühivastuse kaebuse suhtes. Kohtuistung jäi ära, kohtuistungiks mingeid teese või seisukohti keegi ei ole esitanud. Maanteeamet on esitanud lühikese vastuse kohtule 18.03.11 kohtu nõudel, mis asja sisu osas ei anna lisateavet ning kohtule nähtus, et menetlusosalised ei ole huvitatud kohtuasja efektiivsemast menetlusest ega selle lõpetamisest, kuigi menetluse lõpetamise alused juba esinesid. Nordecon AS esindaja teatab õigusjärglusest ja nimemuutusest alles 21.03.11, kuigi ühinemiskanne oli tehtud juba 31.12.10.a. Alles 23.03.11.a. esitab esindaja kohtukulude materjalid ja taotluse, mis nt arve nr 110570 alusel pidi olema valmis juba 02.03.
2. Kohtule ei ole märgitud osadel arvetel töötunde, seega ei ole kohtul võimalik töötundide osas midagi täpsemat esile tuua. Samas ei oleks töötundide täpsem märkimata jätmine iseenesest ka selleks aluseks, mis juba võimaldaks jätta kulud hüvitamata. Kohtul tuleb nõustuda, et antud asjas kohtukaebuse menetlus jäi algstaadiumisse, kohtuistungit ei toimunud, kaebuse materjalides ei olnud midagi üllatuslikku ja oli eelnevatest vaidlustest hästi teada nii faktiline kui ka õiguslik olustik. Ilma kohtu algatuseta ja lisatööta ei oleks menetlusosalised asjakohast infot kohtule edastanud. Kohus kontrollis kohtupraktikat riigihangete vaidlustes väljamõistetud või nõutud summade võrdlemiseks, selleks kohus arvestas nõudesumma ümber Eesti kroonidesse, kuna kohtupraktikas on enamus lahendeid tehtud ajal, mil Eesti kroon oli veel käibel. Nordecon nõuab kokku 4 999,64 eurot. Nõue oleks olnud 78 227, 37 EEK. Kulunõuded haldusasjades, milles tehti ka kohtuotsused, nt 3-10-1317 jäid nõuded 12 576 kr, 25 600 kr piiresse; haldusasjas nr 3-10-1302 oli esitatud suur nõue 4381,22 eur, kuid vaidlus oli ka mahukas, nõue sisaldas suuri tõlkekulusid; haldusasjas nr 3-09-3099 oli nõue 23 690 kr ja kohus mõistis välja 10 000 kr; nr 3-09-3081 oli nõue õigusabile 44933 kr ja 19 350 kr. Samas võrreldes Riigikohtu 09.03.11 otsuses nr 09.03.11 esitatud nõuetega ja 3 kohtuastet läbinud vaidluses Riigikohus oli seisukohal, et nt selles asjas oli põhjendatud kulutuseks 5000 eurot. Menetlusosalise viidatud Tallinna Ringkonnakohtu analoogses olukorras haldusasjas nr 3-10-1317 (menetlus

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetati), on lugenud poolele väljamõistetud põhjendatud kohtukuluks 640 eurot, kuigi poole nõue oli suuremas summas, töömaht on võrreldav ja on samaväärne käesoleva haldusasja töömahuga, samas oli menetlus arenenud kaugemale. Seal vaidluses oli Lemminkäinen Eesti AS taotlenud halduskohtus 6 412,50 krooni (345,92 euro) menetluskulu (õigusabitasu) väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid (toimiku nr 3-10-1317 lk 77- 81). Ringkonnakohtus taotles Lemminkäinen Eesti AS 1 524,28 euro menetluskulu väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus hindas asja keerukust ja töömahtu keskmiseks, samuti arvestas asjas toimunud kohtuistungite arvu (üks istung ringkonnakohtus) ja menetlusdokumentide koostamise vajadust, samuti seda, et põhiline töö seisukohtade kujundamisel tehti ära esimese astme kohtus, ei loetud esindaja apellatsioonimenetluse kulude suurust põhjendatuks. Kohus märkis, et

§ 93

lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ja Ringkonnakohus pidas vajalikuks ja põhjendatud esindaja kuluks esimese astme kohtus 345,92 eurot ja apellatsioonimenetluses 640 eurot, seega esindaja kulud kokku 985,92 euro ulatuses. Kokkuvõtteks leiab kohus, et käesolevas asjas nähtub, et VAKO-s vaidluse läbimisel on juba vältimatult asjaolud läbi töötatud ning ilmselgelt vajas esindamine kohtueelses staadiumis enamat sisulist tööd, kui seda on kohtule tavapärane vastamine. Kohtukaebuse materjal ei ole seejuures mahukas, kuivõrd kohtusse esitatud materjali uurimine menetlusosaliste poolt piirdus kohtutoimikus oleva napi materjaliga ja sisulises osas midagi uut ei lisandunud, seega ei ole tegemist materjalimahuka ega selles etapis ka keeruka vaidlusega; asjas ei ole läbi viidud kohtuistungit.

§ 93

lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et

§ 93

lg 5 alusel tuleb esitatud nõudesummat vähendada ning esitatud kulude suurus ei ole põhjendatud. Kohus mõistab Maanteeametilt välja Nordecon AS kasuks vajaliku ja põhjendatud kuluna 1661,70 eurot. 11. Tagastada Rahandusministeeriumile (VAKO) nende esitatud toimikud koheselt määruse jõustumisel (toimikud on kohtu poolt pitseeritud ja menetlusosalised nende avamist ei ole nõudnud; toimikud saabusid VAKO juhataja T.Kivistik kaaskirjaga 30.09.10 nr 12.2-8/13621, milles märgitud toimik 94 lehel koos CD istungi salvestusega; 2 kausta Maanteeameti poolt esitatud dokumentidega). Karin Kalmiste Kohtunik