Tsiviilasi nr: 2-08-50492 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-08-50492 Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2011.a, Tallinn Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, An

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates maakohtu otsuse apellandile kättetoimetamisest alates. Apellandi tehinguline esindaja kinnitas vaidlustatud maakohtu otsuse kättesaamist 04.11.2010.a (vt t II kd lk 91). Kuivõrd 04.12.2010.a oli laupäev, saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev 06.12.2010.a ning apellatsioonkaebus tulnuks esitada hiljemalt 06.12.2010.a kell 24.00. E- kiri, millega apellatsioonkaebus kohtule edastati, saadeti apellandi tehingulise esindaja arvutist välja 2

§ 637lg 1 p-i 2 alusel keelduda.

5. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlusega seonduvat. Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldada. Tähtaja ennistamise alused on sätestatud

§ 67lg-s 1.

Hageja vastavaid asjaolusid esile toonud ei ole. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamise eeldusena peaks menetlusosaline esile tooma, et esinesid konkreetsed asjaolud, mille tõttu ta ei saanud tähtaega järgida ja et vastavad asjaolud olid olulised. Alates 01.01.2006.a kehtib nõue, mille kohaselt tuleb tähtaja järgimiseks tagada, et menetlusdokument jõuaks kohtusse menetlustähtaja jooksul. Elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Selle kohta saadetakse menetlusosalisele elektrooniline kinnitus (

§ 336lg 2).

Vastav kinnitus saadeti apellandi esindajale 07.12.2010.a kell 00.

1. Seega pidi menetlusosaline, antud juhul menetlusosalise vandeadvokaadist esindaja tagama, et menetlusdokument jõuaks kohtu serverisse 06.12.2010.a jooksul. Hageja vandeadvokaadist esindaja pidi saatma menetlusdokumendi kohtusse piisavalt vara, et igal juhul oleks olnud tagatud tähtaegne menetlusdokumendi kohtusse jõudmine. Apellandi esindaja valis menetlusdokumendi kohtusse saatmiseks e- posti. Apellandi esindaja väidete õigsust eeldades hakkas ta apellatsioonkaebuse arvutisse laadimise, salvestamise, digitaalselt allkirjastamise ja postitamisega tegelema pool tundi enne südaööd. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada võimalusega, et arvutisüsteemis võib alati tekkida tõrge, mille tõttu võib arvuti kasutamine olla pärsitud või välistatud. Seda eriti juhul, kui arvuti abil soovitakse teha erinevaid toiminguid erinevate süsteemide vahendusel (faili salvestamine advokaadibüroo arvutivõrku, faili digitaalselt allkirjastamine, faili saatmine e- posti teel). Juhul, kui vandeadvokaat jätab menetlusdokumendi saatmise öisele ajale, tuleb tal ilmselt arvestada ka sellega, et öösel ei ole tal poole tunni jooksul võimalik saada ka tehnilist tuge spetsialistidelt. Samas olukorras heas usus tegutsev vandeadvokaat ei saa eeldada, et kui ta alustab pool tundi enne südaööd faili arvutisse laadimist, et tal, arvestades arutitega esineda võivaid tõrkeid, õnnestub igal juhul apellatsioonkaebus ära saata. Seega ei oma konkreetne tõrge, mis apellatsioonkaebuse kohtusse saatmise takistuseks oli, tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tähendust.
2. Ringkonnakohus peab apellandi poolt esile toodud konkreetse põhjuse osas siiski vajalikus märkida järgmist. Käesoleval juhul ei ole apellant esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et põhjused, mis takistasid tal apellatsioonkaebust tähtaegselt kohtusse saata, oleksid olnud olulised

§ 67lg 1 tähenduses.

Tegemist ei olnud vääramatu jõuga. Majandustegevuses õigusteenust osutav advokaat vastutab tema poolt kasutatava tehnika eest ning menetlusdokumentide kohtusse saatmise kanali valiku ja saatmise õigeaegsuse eest. Apellandi esindaja väidete õigsust eeldades võis menetlusdokumendi kohtusse saatmise tõrge tekkida advokaadibüroo arvutisüsteemi toimimisest tulenevalt. Advokaadibüroo arvutisüsteemi haldava IT- ettevõtte selgituse kohaselt ei esinenud arvutisüsteemis mingit erakorralist tõrget, vaid hangumine võis suure tõenäosusega tekkida sellest, et arvutisüsteem teeb igaöiselt tagavarakoopiaid. Seega on tegemist igaöise tegevusega. Juhul, kui advokaadibüroo kasutab sellist arvutisüsteemi, mis teebki igaöiselt tagavarakoopiaid, ning see võib põhjustada hangumisi, ei saa väita, et apellandi esindaja ei saanud tekkinud tõrget 3

§ 149lg 5 lause 2 alusel apellandi poolt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

8.

§ 173

lg-st 1 tulenevalt tuleb ringkonnakohtul märkida käesolevas määruses menetluskulude jaotus, kusjuures märkida tuleb kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras vaidlustatud kohtuotsuses kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb

§ 168lg-st 1 tulenevalt jätta apellandi kanda.

1. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav Jõustunud Riigikohtu 16 05 2011 määruses nr 3-2-1-40-11 toodud muudatustega RESOLUTSIOON
2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a määrust tsiviilasjas nr 2-0850492 põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Arvata Osaühingu Advokaadibüroo Lextal poolt aktsiaseltsi Volexi eest
7. jaanuaril 2011 makstud kautsjon 25 eurot riigituludesse.
8. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel järgmiselt: • OÜ Jukat Eesti menetluskuludest maakohtus jääb 88% aktsiaseltsi Volex kanda ja 12% OÜ Jukat Eesti enda kanda, aktsiaseltsi Volex menetluskulud maakohtus jäävad tema enda kanda; • menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jäävad aktsiaseltsi Volex kanda. 4