Obsah (6)

§ 24§ 47§ 84§ 92§ 83§ 10

3-10-2784 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2784 Haldusasi AS BMGS Eesti filiaali ja SIA Binders

§ 24lg 1 p 2 alusel.

1. Mõista kaebuse esitajalt kolmandate isikutena kaasatud ühispakkujate AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg kasuks välja viimaste poolt kantud menetluskulud kokku summas 1576,06 eurot. ( üks tuhat viissada seitsekümmend kuus eurot ja kuus senti).
2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-i BMGS Eesti filiaal poolt 26.10.2010 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (Sampo Pank) tasutud riigilõivust summas 20 000 (kakskümmend tuhat) Eesti krooni pool, s.o. 639 , 12 eurot( 1 kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 12 senti) , kandes riigilõivu tagastatava osa AS-i BMGS Eesti filiaal pangakontole nr 17000539137 Nordea Pangas.
3. Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu) teadmiseks ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks määruse p 3 osas. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 47¹ lg 3).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohus võttis 13.12.2010 määrusega menetlusse AS BMGS Eesti filiaali ja SIA Binders kaebuse Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) 19.10.2010 otsuse vaidlustuses nr 188-10/119076 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. VAKO rahuldas 19.10.2010 otsusega ühispakkujate AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks hankija Tallinna Kommunaalameti 23.09.2010 käskkirjad nr 1.5-4/78, nr 1.5-4/79 ja nr 1.5-4/80 ühispakkujate AS BMGS Eesti filiaal ja SIA Binders kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas.
2. 15.12.2010 esitas kaebuse esitaja taotluse Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks ning

§ 84lg 4 punkti 4 alusel riigilõivu tagastamiseks summas 20 000 krooni.

Taotlust põhjendas kaebuse esitaja asjaoluga, et haldusaktid, mille õiguspärasuse üle vaidlus käib, on tunnistatud vastustaja jõustunud otsustega kehtetuks. Nimelt on Tallinna Kommunaalamet tunnistanud 03.11.2010 käskkirjadega nr 1.54/89, 1.5-4/90 ja 1.5-4/91 kehtetuks oma 23.09.2010 käskkirjad nr 1.5-4/78, nr 1.5-4/79 ja nr 1.5-4/80 ning need 03.11.2010 otsused on jõustunud. Ühtlasi taotleb kaebuse esitaja tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt . 3. Vastustaja Tallinna Kommunaalamet palub jätta kaebuse esitaja taotluse menetluse lõpetamiseks

§ 24

lg 1 punkti 4 alusel rahuldamata, lõpetada haldusasja menetlus

§ 24lg 1 punkti 2 alusel ning jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Kaebuse esitaja poolt kaevatavat haldusakti, VAKO 19.10.2010 otsust vaidlustusasjas nr 188-10/119076 kehtetuks tunnistatud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole kaebust esitanud Tallinna Kommunaalameti 23.09.2010 käskkirjade nr 1.5-4/78, nr 1.5-4/80 kehtetuks tunnistamiseks. Seega kaebuse esitaja taotlus menetluse lõpetamiseks

§ 24

lg 1 punkti 4 alusel põhjusel, et vastustaja on nimetatud haldusaktid kehtetuks tunnistanud, ei ole põhjendatud ning menetluse lõpetamisel tuleb aluseks võtta

§ 24lg 1 punkt 2.

Kui kohus otsustab siiski menetluse lõpetada

§ 24

lg 1 punkti 4 alusel, siis on vastustaja seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kaebuse esitaja kanda. Vastavalt

§ 92

lõikele 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lg 1 punkti 4 alusel.

§ 92

lõike 7 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Samas sätestab

§ 92

lg 4, et kaebuse esitaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§ 92ei sätesta teisiti.

Erijuhu sätestab

§ 92

lg 5, kuid

§ 92

lg 5, mis sellise erandi sätestab, räägib üksnes kohtukuludest, mis aga on

§ 83

lg 1 kohaselt kitsam mõiste, kui

§ 92lg 4 2 kasutatav mõiste „menetluskulud“.

Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud

§ 92

lg 4 sätete kohaldamine ning menetluse lõpetamisel tuleb jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. 4. Kolmandad isikud paluvad haldusasja nr 3-10-2784 menetluse lõpetada

§ 24

lg 1 punkti 4 alusel ning jätta ühispakkujate AS BMGS Eesti filiaal ja SIA Binders menetluskulud nende endi kanda ja mõista ühispakkujatelt AS BMGS Eesti filiaal ja SIA Binders ühispakkujate AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg kasuks välja viimaste poolt kantud menetluskulud kokku summas 24 660 krooni. Kolmandad isikud on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud nende poolt kohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt

§ 92lõike 4 järgi.

Arvestades lisaks asjaolu, et hankija tunnistas kaebuse esemeks olevad käskkirjad omal algatusel kehtetuks, kuid tegi koheselt uued otsused, milles nõustus täielikult VAKO 19.10.2010 otsuses esitatud seisukohtadega kaebuse esitaja mittevastavuse osas kvalifitseerimistingimustele, siis ei ole antud juhul hankija omal algatusel kaevatavate käskkirjade kehtetuks tunnistamisega tehtud

§ 92lg 1 tähenduses otsust vastustaja kahjuks.

Kolmandad isikud leiavad, et sellisel juhul kaebuse esitaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest seeläbi asetatakse hankija oluliselt halvemasse olukorda oma otsuste viivitamatult VAKO 19.10.2010 otsuses esitatud seisukohtadega kooskõlla viimise tõttu. Juhul kui kohus ei nõustu kolmanda isiku käsitlusega

§ 92

lõigete 4 ja 5 erinevast rakendusalast tulenevalt selles kasutatavate õigusmõistete erinevusest, tuleks kolmanda isiku hinnangul kohtul kohaldada

§ 92

lõikes 10 sätestatud võimalust, jättes kaebuse esitaja kulud täielikult tema enda kanda.

1. Vastusena kolmandate isikute menetluskulude taotlusele saabus 28.12.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht, milles kaebuse esitaja palub: 1) jätta rahuldamata kolmandate isikute ( ühispakkujate AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg) taotlus mõista kaebuse esitajalt (ühispakkujatelt AS BMGS Eesti filiaal ja SIA Binders) kolmandate isikute kasuks välja nende poolt kantud menetluskulud kokku summas 24 660 krooni; 2) jätta menetluskulud vastustaja Tallinna Kommunaalameti kanda ning mõista Tallinna Kommunaalametilt kaebuse esitaja kasuks välja viimase poolt käesoleva haldusasja menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 26 000 krooni; 3) tagastada kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 000 krooni AS BMGS Eesti filiaal pangakontole nr
2. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Esmalt lahendab kohus menetluse lõpetamise taotluse (I), seejärel menetluskulude küsimuse (II) ning viimaks riigilõivu tagastamise taotluse (III). I 7.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Seega lõpetab kohus eeltoodud alusel menetluse, kui kaebuse nõuded on kohtuväliselt täidetud (haldusakt tunnistatakse kohtumenetluse vältel kehtetuks või toiming sooritatakse või haldusakt antakse välja) ja toodust tulenevalt kaebaja õiguste rikkumine on kohtumenetluse kestel ära langenud. 3 8. Tulenevalt Riigihangete seaduse (RHS) § 129 lg 2 punktist 2 võib vaidlustuskomisjoni otsuse peale pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse kolmas isik, kui vaidlustuskomisjon on teinud RHS § 126 lg 1 punktis 5 nimetatud otsuse.

§ 10

lg 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses ja protestis taotlus vastavalt

§-le

1. Käesoleval juhul on kaebuses taotletud VAKO 19.10.2010 otsuse vaidlustusasjas nr 188-10/119076 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jäetaks kolmandate isikute vaidlustus rahuldamata. Seega oli halduskohtusse pöördumine tingitud VAKO otsusega mittenõustumisest ja kaebus on esitatud VAKO 19.10.2010 otsusele. VAKO otsust kehtetuks tunnistatud ei ole. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-25-02 märkinud, et kaebajatel on õigus nõuda selliste haldusaktide tühistamist, mis on õigusvastased, tähtaegselt vaidlustatud ning rikkusid kaebuse esitamisel kaebaja õigusi.
2. Kuigi seadusandja on sõnastanud RHS § 129 lõike 2 viisil, et kaebuse võib halduskohtule esitada vaidlustuskomisjoni otsuse peale, ei tähenda see ilmtingimata, et halduskohtumenetluses oleks kaebeesemeks ainuüksi vaidlustuskomisjoni otsus. Teisalt ei anna sättes toodu alust eeldada, et halduskohtus vaidlustuskomisjoni otsuse iseseisev vaidlustamine oleks üldse välistatud, vaid lähtuda tuleb kaebuse esitaja eesmärgist. Kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel huvitatud sellest, et temale soodsad hankija 23.09.2010 käskkirjad saavutaksid uuesti õigusjõu. Olukorras, kus vaidlustuskomisjon on vaidlustuse rahuldanud, pole kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik ilma, et kohus hindaks, kas vaidlustuskomisjon on vaidlustuse sisuliselt õigesti lahendanud. See aga tähendab, et kohtul tuleb võtta seisukoht ka vaidlustusmenetluse objektiks olnud hankija 23.09.2010 käskkirjade õiguspärasuse osas. Eeltoodust ei tulene, et käesoleval juhul oleks kaebuse nõue kohtuväliselt täidetud.
3. Riigikohus on 19.06.2002 kohtuasjas nr 3-3-1-36-02 juhtinud tähelepanu sellele, et otsustamaks, millisel alusel tuleb menetlus lõpetada ,peab halduskohus välja selgitama, milles seisneb kaebuse esitaja tahe menetluse lõpetamise taotlemisel ning protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest juhindudes otsustama, kas üldse ja millisel

§-s 24 lg 1 sätestatud alusel on menetluse lõpetamine võimalik. Sealjuures peab kohus menetluse lõpetamise taotlust hinnates kindlaks tegema, kas kaebaja tegelik tahe võis seisneda hoopis kaebusest loobumises. Kaebuse esitaja on taotlust menetluse lõpetamiseks põhjendanud asjaoluga, et 03.11.2010 võttis vastustaja vastu otsused hankija käskkirjade, mille tühistamiseks esitatud vaidlustus rahuldati, kehtetuks tunnistamise kohta ning need käskkirjad on jõustunud. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt rikub VAKO otsus kaebaja õigusi, sest võtab kaebajalt kui Ülemiste riigihankes soodsaima maksumusega pakkumuse teinud ja hankelepingu täitmiseks vajalikku pädevust omavalt isikult õiguse hankelepingu sõlmimiseks kõnealuses riigihankes. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt , et käesoleval juhul ei aitaks ka VAKO otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamine kaasa kaebuse esitaja eesmärgi saavutamisele, sest hankija on 03.11.2010 teinud uued otsused, mis on jõustunud. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebuse esitaja initsiatiivi menetluse lõpetamiseks tuleb käesoleval juhul tõlgendada kaebusest loobumisena, sest VAKO otsust kehtetuks tunnistatud ei ole, samas ei ole muutunud asjaolude tõttu kaebajal enam võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki . Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et menetlus tuleb lõpetada

§ 24lg 1 punkti 2 alusel.

II 4 11.Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatakse kohtukulude jagamine erinevalt, olenevalt sellest, millisel alusel menetlus lõpetatakse.

§ 92

lg 5 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel, kannab vastustaja kohtukulud. Kaebusest loobumise korral kannab

§ 92lg 6 kohaselt kohtukulud kaebuse esitaja.

Riigikohtu halduskolleegium on 09.04.2007 määruses nr 3-3-1-92-06 selgitanud, et kuigi

§ 92

lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", ei välista see kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. „Kolleegiumi arvates on väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb

§ 92

lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.“ .

Seega on ekslik nii vastustaja kui ka kolmandate isikute seisukoht, et

§ 92

lõiget 6 tuleks kitsendavalt tõlgendada, vaid kohtukuludena tuleb käsitleda siiski nii kohtukulusid selle kitsamas mõttes kui ka kohtuväliseid kulusid, mis muuhulgas hõlmab ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 83lg 4 p 1).

12. Vastustaja Tallinna Kommunaalamet ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kasuks viimase poolt käesolevas haldusasja menetluses kantud menetluskulude väljamõistmist.

§ 92

lõike 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Sama sätte teise lause kohaselt, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul taotlevad kolmandad isikud jätta ühispakkujate AS BMGS Eesti filiaal ja SIA BINDERS menetluskulud nende endi kanda ning mõista ühispakkujatelt AS BMGS Eesti filiaal ja SIA BINDERS ühispakkujate AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede Aktsiaselts ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud kokku summas 24 660 Eesti krooni ning on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kulude kandmist tõendavate dokumentidega. Kolmas isik palub mõista kaebuse esitajalt menetluskuludena välja lepingulise esindaja kulud ja on kulu kandmise tõenduseks esitanud advokaadibüroo Glimstedt 31.10.2010 arve nr 09810-10 ja 23.12.2010 arve nr 016-12-10 ning arvete tasumist kinnitavad maksekorralduste koopiad. Kohus peab esitatud taotlust põhjendatuks, arhiveerimistunnusega maksekorralduste koopiad kinnitavad kolmandate isikute poolt kulu kandmist ning mõistab kaebuse esitajalt kolmandate isikute kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud. Tulenevalt Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lõikest 1 toimub krooni ümberarvestamine euroks, euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades ametlikku kurssi 15,6466 on summa 24 660 krooni ümberarvestatuna 1576,06 eurot. III 13. Tulenevalt

§ 84

lg 5 punktist 2 juhul, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot, tagastatakse pool tasutud riigilõivust , kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Sama sätte lõike 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv isiku nõudel ja määruse alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Viimatimärgitud sätte lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus 5 kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 29.12.2006 määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“.

1. Kaebuse esitaja on koos menetluse lõpetamise taotlusega esitanud kohtule taotluse tasutud riigilõivu tagastamiseks AS BMGS Eesti filiaal pangakontole nr
2. AS BMGS Eesti filiaal on 26.10.2010 tasunud Nordea Panga kontolt nr 17000539137 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (Sampo Pank), viitenumbriga 2900072673 riigilõivu summas 20 000 krooni, selgitusega „Riigilõiv AS BMGS Eesti filiaal SIA BINDERS kaebuselt“. Taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele kooskõlas

§ 84lg 5 p 2.

Tulenevalt Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lõikest 1 toimub krooni ümberarvestamine euroks, euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele

1. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades ametlikku kurssi 15,6466 kuulub kaebuse esitajale tagastamisele tasutud riigilõivust pool, s.o. 639,12 eurot (10 000 krooni). Lea Kuuse Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 20.04.2011 KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON
2. Rahuldada AS BMGS Eesti filiaali ja SIA Binders määruskaebused osaliselt.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määruse kohtuasjas nr 3-102784 punktid 1 ja
6. Teha asjas uus määrus.
7. Lõpetada asjas menetlus.
8. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS BMGS Eesti filiaali poolt
9. oktoobril
10. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (Sampo Pank) tasutud riigilõivust Tallinna Halduskohtu
11. jaanuari
12. a määrusega kohtuasjas nr 3-10-2784 tagastamata osa summas 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) € ja 11 senti.
13. Mõista Tallinna Kommunaalametilt AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ja Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS kasuks välja menetluskulud kokku summas 1576 (üks tuhat viissada seitsekümmend kuus) € ja 6 senti.
14. Muus osas jätta määruskaebused rahuldamata ja AS BMGS Eesti filiaali ning SIA Binders taotlused menetluskulude väljamõistmiseks AS-lt Merko Ehitus, AS-lt Merko Infra, Tallinna Teede AS-lt ja Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS-lt rahuldamata. 6