KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaupo Paal, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-7428 Tsivii

tja I Leevi-Rahuleid Hark (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX)

tja II Kalle Peterson (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX),

tja III Tõnu Viks (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX)

tjate esindaja Margus Sorga Menetlusosalised ja nende esindajad Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 150 000 krooni RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.septembri 2010 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Traugott Läänmäe hagi Leevi Rahuleid Hargi, Kalle Petersoni ja Tõnu Viksi vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ja menetluskulude jaotamise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2. Jätta kohtuotsus muutmata osas, millega jäeti rahuldamata Traugott Läänmäe hagi Leevi Rahuleid Hargi, Kalle Petersoni ja Tõnu Viksi vastu ehitise kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kinnistamisavalduse esitamise 2 kohustuse tuvastamiseks, kasutuskorra kindlaksmääramiseks kinnistusraamatusse selle kohta märkuse kandmiseks.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ja MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
4. Harju Maakohtu menetluses on alates 28.02.2008 Traugott Läänmäe hagi Leevi Rahuleid Hargi, Kalle Petersoni ja Tõnu Viksi vastu. Pooled on Tallinnas, XXXXXX XX asuvate korteriomandite omanikud ja igaühele kuulub lisaks ehitise reaalosale mõtteline osa kaasomandist. Hageja on nõudeid korduvalt menetluse kestel täpsustanud. 11.03.2010 koondhagiavalduses ja koondavalduses esitas T.Läänmäe järgmised nõuded.
5. Hageja palus koondhagiavalduses: 1) tuvastada

tjate kohustus esitada XXXXXX XX ehitise kasutusloa taotlused, et viia Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja ehitisregistris olevad andmed vastavusse XXXXXX XX elamu tegelike andmetega; 2) tuvastada

tjate kohustus esitada tahteavaldused Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX kantud korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks; 3) tuvastada

tjate kohustus esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX kantud korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks; määrata kindlaks kaasomandi esemeks oleva XXXXXX XX ehitise osa ja kinnistu kasutuskord ning kanda kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse märkus.

1. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kinnistu XXXXXX XX (varem XXXXXX XX/XX) jaotatud neljaks korteriomandiks. Korteriomandite kinnistamisel esitati vanad plaanid, mis ei ole tegelikkusega vastavuses. 14.07.2009 valmis ruumide lõplik eksplikatsioon ja 05.10.2009 tehti ehitusregistris vastavad muudatused, mistõttu on vajalik viia kinnistusraamatu andmed vastavusse tegeliku olukorraga. 3
2. Eraldi esitatud koondavalduses esitatud kasutuskorra kindlaksmääramise nõuet põhjendas hageja sellega, et kinnistut ei kasutata kõigi kaasomanike osade suurusele ega huvidele vastavalt. Kinnistul kasvavad puud ja põõsad, mis asuvad kaugküttevööndis ning mis on keelatud. Kinnistul on ka lemmikloomade surnuaed, autoparkla ning grillkuur/lehtla. Avaldajal puudub juurdepääs kilbiruumile ja soojasõlmele, mis paiknevad elamu otstes ning kus puudutatud isikud hoiavad oma asju. Avaldaja palub määrata kaasomandi kasutuskorra alljärgnevalt: 1) XXXXXX XX, Tallinnas asuva kinnistu ja sellel asuva ridaelamu kaasomanikud (korteriomandite omanikud) lähtuvad kinnistu mistahes osa ning ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruumi ning kilbiruumi kasutamisel ja omavahelistes suhetes hea usu põhimõttest ning üksteise õigustatud huve arvestades; 2) ridaelamu kandvad vaheseinad ja eendid on kõigi kaasomanike (korteriomandite omanike) kaasomandis ja nende omavoliline lõhkumine või muutmine, samuti igasuguste juurdeehituste, rajatiste omavoliline tegemine nii kinnistu kui ka ridaelamu mistahes osas on keelatud ilma kõigi kaasomanike kokkuleppeta. Iga kaasomanik (korteriomandi omanik) on kohustatud hooldama ja korrastama oma reaalosa ruumilistesse piiridesse jäävaid elamu kõiki osi, sealhulgas rõdu ja terrassi piirdeid ning välisuksi ja aknaid. Keelatud on ridaelamu akende väliskuju muutmine. Ridaelamu ühtne värvus ja välimus otsustatakse kaasomanike (korteriomandite omanike) poolt; 3) ridaelamu elektrivõrk, kütte-, vee-ja kanalisatsioonitorustik on kõigi kaasomanike (korteriomandite omanike) kaasomandis ja nende omavoliline ümberehitus, muutmine või laiendamine on keelatud ilma kõigi kaasomanike kokkuleppeta, välja arvatud oma reaalosa piires, kus kaasomanik (korteriomandi omanik) võib ise otsustada elektrivõrgu, veeja kanalisatsioonitorustiku ümberehituse, muutmise või laiendamise tingimusel, et ümberehituse, muutmise või laiendamise tulemus ei mõjuta mingil viisil teisi kaasomanikke (korteriomandite omanikke) ning tööd teostatakse vastavuses õigusaktidega; 4) ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruum elektrikilbiga ning kilbiruum elektrikilbiga jäävad kaasomanike (korteriomanike omandite) ühiskasutusse. Kaasomanikel on õigus igal ajal nimetatud tehnoruumidesse siseneda ning teine kaasomanik ei tohi teha takistusi tehnoruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks (s.t hooldamiseks ja vastavate näitude võtmiseks). Igal kaasomanikul on õigus nimetatud tehnoruumide võtmele, see tagab kaasomanike naabrivalve nimetatud ruumide sihtotstarbelise kasutamise osas ning kiire seadmete rikete avastamise või nendest teatamise ja abinõu rakendamise; 5) ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruumi ning kilbiruumi kasutatakse vaid nende süsteemide tööshoidmiseks ning tehnilise personali poolt vastavateks tehnilisteks töödeks või ülevaatamiseks. Nimetatud tehnoruume ei või kasutada panipaigana, laoruumina, töökojana või prügipaneku kohana ja nendesse tehnoruumidesse ei või paigutada asju ega tööriistu, mis ei kanna tehnoruumi sihtotstarbelise kasutamise eesmärki; 6) ridaelamu kaasomanikud (korteriomandite omanikud) on kohustatud täitma ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruumi ning kilbiruumi sihtotstarbelisel kasutamisel üldkehtivaid sanitaar-ja tuleohutuse eeskirju; 7) ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruumis ja kilbiruumis soojuse-, elektri- ja veevarustusvõrgu omavoliline ümberehitamine, muutmine või laiendamine või muu küttetorustiku või lisa küttesüsteemi paigaldamine on keelatud; 8) kinnistu ümber paigaldatud piirdeaed jääb alles ja on kõigi kaasomanike (korteriomandite omanike) kaasomandis. Kaasomanikel ei ole pretensioone aia kulgemise osas. Iga kaasomanik hooldab ja korrastab piirdeaeda vastavalt oma osa suurusele ning piirdeaia ühtne värv, kuju või renoveerimine otsustatakse kõigi kaasomanike poolt; 9) Kaasomanikud võivad kuivatada pesu oma esimese korruse suurtel terrassidel pesukuivatusrestidel, mis on väljakujunenud tava; 10) kinnistu 4 kasutuskord ja kaasomanike (korteriomandite omanike) ainukasutusalad määratakse vastavalt kasutuskorra lisaks olevale skeemile “Põhivariant”. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks XXXXXX XX, Tallinn asuva kinnistu kasutust skeemi "Põhivariant" alusel, palub hageja määrata kinnistu kasutus skeemide "Alternatiiv 1" või "Alternatiiv 2" alusel; 11) Igal kaasomanikul (korteriomandi omanikul) on õigus vastavalt kinnistu kasutuskorra p 10 alusel kohtu poolt määratud skeemile oma ainukasutusalal ilma teiste kaasomanike nõusolekuta istutada üksnes põõsaid, lilli ning haljastada ainukasutuses olev ala enda parema äranägemise järgi. Kaasomanikel (korteriomandi omanikel) ei ole lubatud oma ainukasutusala piiridele rajada piirdeid või hekke, mis takistavad juurdepääsu ridaelamu mistahes osale. Samuti ei ole lubatud oma ainukasutusalale rajada ehitisi ega rajatisi; 12) Kaasomanikud (korteriomandi omanikud) täidavad oma ainukasutusse jääval maa-alal üldkehtivaid sanitaar- ja tuleohutuse eeskirju ning ei kasuta seda prahi, prügi, ehitusjäätmete mahapaneku, lemmikloomade matmise või autode parkimise ja pesemise kohana. Iga kaasomanik (korteriomandi omanik) on kohustatud hooldama ja korras hoidma oma ainukasutusse jäävat maa-ala regulaarselt: koristab prügi, lemmiklooma poolt reostatud kohad, niidab muru, hooldab heki-ja kõnnitee osa, puid, põõsaid ja teeb muud vajalikud tööd ning kasutab seda heaperemehelikult. Remonttööde ajal võib kaasomanik ajutiselt oma ainukasutusalal ladustada ehitusmaterjali, kuid tööde lõppedes tuleb see koheselt likvideerida; 13) Kaasomanike (korteriomandite omanike) ühiskasutatavaks alaks on korterite sissepääsuni kõnnitee laiusega kuni 1,1m ja ümber ridaelamu väljakujunenud käigu- ja elamu hooldusrada maja seinast 1,1-4,8m laiusega, mis on kinnistu kasutuskorra p 1.10 alusel kohtu poolt määratud skeemil viirutatud. Võimalik pesukuivatusplats suurusega kuni ca 3m2 on vastavalt kinnistu kasutuskorra p-le 1.10 alusel kohtu poolt määratud skeemil kriipsjoonega tähistatud alal; 14) Iga kaasomanik pargib oma auto kas garaaži või vahetult oma garaažiosa ette või avalikul tänaval XXXXXX XX elamu vastas parkimisalal, mis on piisavalt suur. Loodushoiust johtuvalt peseb iga automanik oma autot vaid oma garaažiosa ees, kus on tagatud reoja õlise vee äravool XXXXXX tänaval olevasse ühiskanalisatsiooni kaevu. Seoses kasutuskorra määramisega kohustada puudutatud isikuid vabastama kasutuskorraga üldkasutusse määratud XXXXXX XX elamu ruumid, kõrvaldama kaasomanike kasutust takistavad asjaolud ning lõpetama kasutuskorra vastane kinnistu ja sellel asuva elamu kasutus alljärgnevalt: 1) Ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruum ning kilbiruum vabastatakse sinna mittekuuluvatest asjadest ning ehitusmaterjalidest ja nimetatud ruumid tehakse korda korterite 4, 3 ja 1 omanike kulul; 2) Elamu tehnoruume ei või kasutada panipaigana, laoruumina, töökojana või prügipaneku kohana ja nendesse tehnoruumidesse ei või paigutada asju ega tööriistu, mis ei kanna tehnoruumi sihtotstarbelise kasutamise eesmärki; 3) Kilbiruumis taastatakse endine (projektikohane) seis korteri 1 omaniku kulul; 4) Ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruumi soojuse- ja veevarustuse võrgu omavolilised ümberehitused ja lisa küttetorustik likvideeritakse ning taastatakse endine (uue soojussõlme projekti kohane) seis; 5) Korteri 4 omanik paigaldab oma kulul ümber omavoliliselt soojuse/veemõõdusõlme ruumi paigaldatud lisa soojavarustuse torustiku oma reaalosa piiresse, kuna torud varustavad soojusega ka nimetatud ruumi ega taga korteri 4 vaid reaalosa küttekulude osa õigena fikseerimise ning seeläbi tekib suur soojakadu, mis mõjutab teisi kaasomanikke; 6) Korterite 4 ja 3 omanikud paigaldavad soojuse/veemõõdusõlme ruumi omavoliliselt muudetud elektrisüsteemi kontaktorid omal kulul ümber elektrikilpi ja varustavad selle lukuga, välistamaks üldelektri kuritarvitamist oma tarbeks. Elektrikilp oli kontaktorite ümber paigaldatud uue soojussõlme projekti teostamise järgsena ja oli varustatud lukuga; 7) Korteri 1 omanik likvideerib kinnistul 5 asuva, oma lemmikloomade matmispaiga (oma garaažiosa taga) hauatähised ja korrastab maa-ala omal kulul; 8) Korterite 4 ja 3 omanikud vastutavad omavolilise, õigusliku aluseta ehitise - grillkuur-lehtla - püstitamise eest XXXXXX XX kinnistule ning paigaldavad selle ümber sobivasse kohta, vastavale ainukasutusalale omal kulul, likvideerivad ka selle ohtlikud kommunikatsioonid nii, et see ei rikuks avaldaja õigusi XXXXXX XX osas ega naaberkrundi omanike õigusi projektikohaste garaažiosade väljaehitamisel; 9) Korter 4 omanik istutab ümber või likvideerib oma kulul omavoliliselt kinnistule istutatud oma õunapuud, mis jäävad väljapoole tema ainukasutusala; 10) Vana pesukuivatuskoht, mis jääb vahetult sõidutee ja autode parkimiskoha äärde ja seetõttu ei ole sobiv kasutamiseks, on osaliselt ka soojustrassi keelualas, vajab likvideerimist või vajadusel paigutatakse sobivasse kohta korteriomanike kulul. Pesukuivatusplats likvideeritakse või paigaldatakse sobivasse kohta kõigi korteriomanike kulul. Võimalik pesukuivatusplats suurusega kuni ca 3m2 on vastavalt kinnistu kasutuskorra p 10 alusel kohtu poolt määratud skeemil kriipsjoonega tähistatud alal. Kaasomanikud võivad kuivatada pesu oma esimese korruse suurtel terrassidel pesukuivatusrestidel, mis on väljakujunenud tava.

tjate vastus 5.

tjad vaidlesid koondhagiavaldusele ja koondavaldusele vastu. Kinnistul paiknevad ehitised on seaduslikud. Garaažidele ei ole vaja ehitusluba taotleda. Hageja on keeldunud kinnistusraamatu kannet muutmast, mistõttu on nõue arusaamatu.

tjad ei ole keeldunud ka ehitusregistri andmete muutmisest. Hageja pakutud kasutuskord on ebamõistlik. See takistaks otseselt ja väga oluliselt kõikide teiste kaasomanike poolset kinnistu kasutust. Kehtiv kasutuskord järgib kõigi korteriomanike huve. Põhjendatud ei ole jätta maad hageja ainukasutusse. Hageja õiguste rikkumine puudub. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

1. Maakohus jättis kõik hageja nõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
2. Kohus võttis otsuse tegemisel aluseks koondavaldused ja koondvastused ning vaatas asja läbi hagimenetluses TsMS § 613 lg 4 alusel, kuna antud menetluses on esitatud nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses lahendatavaid nõudeid.
3. Puudub vaidlus, et pooled on XXXXXX XX/XX korteriomanikud. 26.09.2007 määrusega on Harju Maakohtu Kinnistusosakond juhtinud tähelepanu, et kinnistamisavaldusele lisatud XXXXXX XX/XX ehitise plaanidel on korteriomandi esemeks olevad ruumid piiritlemata, samuti ei ole ruumide tähistus nõuetekohane. Puudub vaidlus, et plaanidel ei olnud kajastatud garaažiboksid, samuti rõdud/terrassid, keldrikorruse plaan ei vastanud tegelikkusele. KÜ XXXXXX XX/XX üldkoosolek otsustas 25.03.2004 viia lõpuni garaažide seadustamise ja hooneregistrisse kandmise. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.12.2007 kirjast nähtub, et teatise ehitise kohta käivate andmete täpsustamiseks saavad esitada kõik omanikud ühiselt. Hageja on küsinud

tjatelt kirjaga, kas nad soovivad kinnistamist ilma garaažiosadeta, samuti on ta soovinud teavet garaažiosade seadustamise kohta. Hageja on pöördunud korteriühistu poole andmete tegelikkusele vastavusse viimiseks ehitusregistris. Korteriühistu on hagejale vastanud, millal garaažide mõõdistamine toimub. OÜ TLN TIB on koostanud mõõdistusjoonised. 17.01.2009 on hageja esile toonud vead mõõdistusjooniste ruumide eksplikatsioonis ning joonistel. 21.01.2009 on T.Viks hagejale vastanud, et TLN TIB parandused on pandud hageja postkasti.

tja palus tagastada täidetud ehitise blanketi 23.01.2009. Hageja leidis, et eksplikatsioonis on 6 jätkuvalt vead.

tja T.Viks on palunud hagejal täpsustada milles vead seisnevad. 23.01.2009 on hageja selgitanud vigu OÜ-le TLN TIB adresseeritud kirjas. 04.02.2009 on hageja

tjale saatnud koopia nimetatud kirjast. Hageja on võtnud täiendavalt ühendust mõõdistajaga. Lõplikud mõõdistusjoonised valmisid 14.07.

1. 05.10.2009 on ehitusregistri andmed muudetud ning viidud tegelikkusega vastavusse. Kinnistusraamatu kannet muudetud ei ole.
2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi on õigus nõuda ebaõige kinnistusraamatu kande muutmist. Esitatud tõendite kohaselt olid ehitusregistris ja kinnistusraamatus ebaõiged kanded. Need kanded tulenesid korteriomandite moodustamisel kasutatud vanadest kaardimaterjalidest. Isikutel puudub alus kahelda ametliku dokumentatsiooni õigsuses. Seetõttu ei saa

tjatele ette heita ebaõigete andmete sattumist registritesse. Hageja on esitanud tõendeid, mille kohaselt on ta pöördunud korteriühistu ning

tjate poole, et viia andmed tegelikkusega vastavusse. Samas ei nähtu nendest tõenditest, et

tjad oleks hageja õigusi rikkunud. Korteriühistu on vastu võtnud otsuse garaažibokside seadustamise kohta.

tjad tellisid kinnistu mõõdistamise. Põhjendatud on eeldus, et litsentseeritud mõõdistusbüroo teostab mõõdistust korrektset. Võimalikke mõõdistaja vigu ei saa

tjatele inkrimineerida. Käesolevaks hetkeks on ehitusregistris õiged andmed.

tjad ei rikkunud hageja õigusi. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hagi

tjate kohustuse tuvastamiseks esitada tahteavaldus kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kohtuotsuse lugemiseks tahteavalduseks. Hagi rahuldamise eelduseks saab olla hageja õiguste rikkumine

tjate poolt. 10.

tjad on teinud hagejale ettepaneku kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja esindaja, advokaat M.Lõhmus vastas, et tehingu tegemiseks notari juurde minek eeldab seda, et

tjad teeks Harju Maakohtule kirjaliku avalduse, mis sisaldaks kõigi

tjate selget tahet, et hagiavalduses toodud nõuded võetakse täielikult

tjate poolt õigeks. Seega on hageja keeldunud kinnistusraamatu kande tegemisest. Selline käitumine ei vasta hea usu põhimõttele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 tähenduses. Kuigi kinnistusraamatu kanne on tegelikkuses ebaõige ja hagejal on iseenesest õigus nõuda kande muutmist, ei rahulda kohus hagi, sest hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, s.o ise keeldunud kinnistusraamatu kande muutmisest. Õiguse kuritarvitamine võib muuhulgas olla ka vastuoluline käitumine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-07). 11. Nõudel kohustada

tjaid esitama XXXXXX XX ehitise kasutusloa taotlus, puudub õiguslik alus. Kuivõrd garaažid on püstitatud 14.12.1989 ehitusloa alusel, pole vaja täiendavat kasutusluba taotleda. Ehitusregistris on andmed juba muudetud. 12. Vastavalt Korteriomandiseaduse (

) § 10 lg-le 2 on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Sama seaduse § 12 lg 1 järgi võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Selline kokkulepe on olemas. Korteriühistu on 24.04.2004 üldkoosolekul vastu võtnud põhikirja muudatused, sellel koosolekul viibisid kõik

tjad, kuid mitte hageja. Põhikirjas on muuhulgas sätestatud korteriomanike õigused ja kohustused kaasomandi kasutamisel, s.h kohustused kinni pidada mõtteliste osade kasutamiskorrast, pidada elamus ja selle ümbruses puhtust, võtta osa töödest, mida tehakse elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks, mitte ehitama ümber juhatuse kirjaliku loata korteri kütte-, elektri-, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi, lõhkuma või nõrgendama kandvaid seinakonstruktsioone, lubada siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, elektri-, veevarustuse- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks jm. Täpsemalt on kaasomandi kasutust reguleeritud ka kodukorras. 17.01.2004 on korteriühistu vastu võtnud esimese kodukorra, 14.12.2008 kinnitati uus kodukord.

tjad on selle kodukorraga olnud 7 nõus, hageja on esitanud sellele vastuväiteid. Sõltumata sellest, et hageja kodukorraga ei nõustunud, on tegemist kehtiva kaasomanike kokkuleppega – sellele on alla kirjutanud kaasomanike enamus, kes seda ka täidavad. Kaasomanike kokkuleppel puudub vorminõue ning seda võib vastu võtta, vormistada ja pealkirjastada mitmel moel (ka suuliselt), seetõttu on kaasomanike viidatud kokkulepe, mis on pealkirjastatud kodukorrana, kaasomanike vahel kehtiv. Kodukord mõistlik ja vastab kõigi kaasomanike huvidele. Näiteks on lahendatud ruumidesse sisenemine kütte-, elektri-, veevarustuse või kanalisatsioonirikke korral, mida hageja on probleemina esile toonud. Hageja põhjused olemasoleva kasutuskorra muutmiseks ning endale meelepärase kehtestamiseks on kohtu hinnangul otsitud.

1. Istutatud puud ja põõsad ei riku soojatorustiku kaitsevööndiga seotud nõudeid. Seda kinnitas ka AS Tallinna Vesi, kelle poole hageja pöördus soojatorustiku kaitsevööndi võimaliku rikkumise kontrollimiseks.
2. Mõistlikuks ei saa pidada hageja kasutuskorra realiseerimiseks grillkuuri/lehtla ümberpaigaldamist või likvideerimist pelgalt seetõttu, et hagejale see grillkuur ei meeldi. Tegemist ei ole väikeehitise, vaid rajatisega ning kohaliku omavalitsuse luba ei ole nõutav. Üks kaasomanik ei või teisele kaasomanikule kahju tekitada ning seda nii varalises kui mittevaralises mõttes. Äärmuslik on hageja nõue, et

tja Leevi Rahuleid Hark peab likvideerima kinnistul asuva lemmikloomade matmispaiga, jättes täiesti tähelepanuta sellise nõude emotsionaalse mõju

tjale. Hageja jätab tähelepanuta, et ta ei ole ainuomanik, vaid üks omanik paljudest ning peab taluma teiste kaasomanike kaaskasutust ning alluma enamuse otsusele kaasomandi kasutamisel (AÕS § 72 lg 1 ja 3). 15. Hageja heidab ette, et soojasõlme ja kilbiruumi kasutavad

tjad panipaigana. PõhjaEesti Päästekeskuse Tuleohutusbüroo vastas hagejale, et 06.02.2009 kontrolli käigus tuvastati keldriruumides ja soojussõlme ruumis tuleohutusnõuete rikkumine – põlevmaterjali ladustamine. Korteriühistule on tehtud ka vastav ettekirjutus. Kahtlemata tuleb täita tuleohutusnõudeid ning käesolevaks ajaks on rikkumine kõrvaldatud. Samas, kui tegemist ei ole tuleohutusnõuete v.m nõuete rikkumisega, ei ole põhimõtteliselt keelatud kasutada ühiskasutuses olevaid ruume panipaigana. Ka see toimub kaasomanike enamuse kokkuleppel. Sama kehtib autoparkla osas. Soojakulu arvestusega seonduv lahendatakse aga korteriühistu poolt, kes ei ole käesolevas menetluses subjektiks. 16. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomanike kokkulepe kaasomandi kasutamiseks ei riku hageja õigusi. Esile ei ole toodud ühtegi kaalukat aspekti, mis tingiks vajaduse eelistada vähemuse huve enamuse huvidele. Hageja kasutuskorra kehtestamine tooks kaasa kaasomanike enamuse kaaskasutuse olulise piiramise, sest hageja on soovinud keelata paljud tegevused. Kasutuskorra kokkulepe tähendab kokkulepet, kuidas kaasomandit kasutatakse. Mõistlik ei ole selline kasutuskord, mille eesmärgiks on kaasomanike enamusele erinevate tavapäraste tegevuste keelamine. See läheb vastuollu eraõiguse põhimõttega, millega soovitakse isikutele tagada võimalikult suur vabadus. Keelatud on vaid see, mis ei ole lubatud. Keelud tulenevad õigusaktidest. Ühel kaasomanikul ei ole õigust piirata ülejäänud kaasomanike (enamuse) omandiõiguse kasutamist. Kasutuskorras ei ole vaja ka märkida seadusest või muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (näiteks teatud toimingute vastavus õigusaktidele), sest see tuleneb niigi seadusest. Samuti ei ole vaja korrata korteriühistu põhikirjast tulenevat, sest see kehtib 8 samuti kõigi korteriomanike suhtes.

tjate tegevus kaasomandi eset kasutades ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid (

§ 11

lg 1 p 1) ning hageja on kohustatud neid mõjusid taluma (

§ 11

lg 1 p 2).

tjad ei ole teinud hagejale takistusi kaasomandi kaaskasutuseks. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et hageja õigusi kaasomandi kasutamisel ei ole rikutud,

tjad on toiminud heas usus ning kaaskasutus on reguleeritud mõistlikult, hageja kasutuskord on kaasomanike enamuse suhtes ebamõistlik, mistõttu jääb hageja nõue kasutuskorra kehtestamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus lahend, millega hageja nõuded rahuldada.
2. Kohus jättis asjas olulist tähtsust omavad tõendid tähelepanuta ja hindamata. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Kohtu seisukohad ja järeldused ei ole piisavalt põhjendatud ning need ei tulene loogiliselt tõenditest, mille alusel järeldusteni jõuti. Kohtu arutluskäik ei ole sisuliselt jälgitav. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja jätnud asjas olulised tõendid arvestamata, rikkudes selliselt TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, mis on viinud ebaõigete järeldusteni ja ebaõige otsuse tegemiseni.
3. Ebaõige on kohtu seisukoht, et

tjatele ei saa ette heita ebaõigete andmete sattumist registrisse. Kohus on ühekülgselt ja ebaobjektiivselt asjaolusid hinnates ning olulisi asjaolusid tähelepanuta jättes asunud ebaõigele seisukohale, et kuna ebaõiged kanded ehitusregistris ja kinnistusraamatus tulenesid korteriomandite moodustamisel kasutatud vanadest kaardimaterjalidest, ei saa antud juhul

tjatele ette heita ebaõigete andmete sattumist registrisse. 25.06.2007 tõestatud kinnistamisavaldusega korteriomandite seadmiseks taotles korteriühistu XXXXXX XX/XX, keda esindas juhatuse liige,

tja T.Viks, XXXXXX XX kinnistu ja sellel asuva elamu kinnistamist korteriomanditena. Kinnistamisavalduse lisaks esitatud AS EKE poolt 20.06.2003 koostatud eksplikatsioonil ja plaanidel ei ole elamu kajastatud õigete, tegelikkusele vastavate andmetega – plaanidel on ehitis ilma garaažiosadeta, rõdu/terrassideta, keldrikorruse plaan ei vasta tegelikule ehitisele. Kinnistamiseks esitati vana, ebaõige ehitise eksplikatsioon, milles ruumide suurus ei vasta tegelikkusele. Kinnistamisavaldust allkirjastades on

tja T. Viks kinnitanud esitatud andmete õigsust. Asjaolu, et kinnistamisavaldusele lisatud dokumendid on omavahel vastuolus ja neis sisalduvad ebaõiged andmed, millest

tja T.Viks oli dokumente elamu kinnistamiseks esitades teadlik, on kohus jätnud tähelepanuta. Ebaõigete andmetega kinnistamisavaldus esitati teadlikult ja kõikide

tjate heakskiidul.

tjate rikkumine seisnes selles, et

tjate heakskiidul esitati ebaõigete andmetega kinnistamisavaldus, mille alusel XXXXXX XX kinnistu ja sellel asuv elamu kinnistati ebaõigete andmetega ning

tjad ei soovinud enne hageja poolt kohtusse pöördumist ette võtta mingeid toiminguid ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks. 20. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et ebaõigete andmetega kinnistamist ei toimuks. Hageja lasi juba 2004.a enda kulul mõõdistada kinnistu XXXXXX XX, kusjuures

tjad eirasid hagejaga koostööd. Hageja pöördus ebaõigete andmete osas Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse ja taotles ebaõigete andmete parandamist. Kuna XXXXXX XX elamu kuulub mitmele isikule, saab ehitise teatist esitada üksnes ühiselt ja kohalik omavalitsus ei saa teha muudatusi ühe omaniku teatise alusel. Hageja on korduvalt pöördunud kaasomanike poole ja palunud korteriomandite kinnistamist selliselt, et garaažiboksid kuuluvad korteriomandite reaalosa hulka ning 9 teinud järelpärimisi garaažibokside korteriomandite reaalosade kinnistamise osas. Kaasomanikud ei soovinud läbi viia garaažibokside ehitisregistris registreerimiseks vajalikke toiminguid, ehitise mõõdistamist ja keeldusid alusetult korteriomandeid kinnistamast selliselt, et garaažiboksid kuuluksid korteriomandi reaalosa hulka. 21. Ebaõige on kohtu seisukoht, et

tjad ei ole hageja õigusi rikkunud. Kui isikule kuuluv omand on kinnistatud ebaõigesti, rikub see isiku õigusi. Kohtu seisukoht, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, mistõttu on hagejal õigus nõuda kande muutmist ja kohtu seisukoht, et antud juhul ei ole hageja õigusi rikutud, on vastuolulised. Korteriomaniku õiguse rikkumine võib seisneda ka korteriomandi reaalosa hulka kuuluva ruumide ebaseaduslikus käsutusõiguse piiramises, kuna käsutada saab vaid ühtset tervikut, mitte teatud osa tervikust. Vastavalt AÕS § 65 lg-le 1 võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigest või on kahjustatud mõne olematu koormatisega või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. 22. Vastavalt ehitusseaduse § 33 lg-le 3 peavad mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral kasutusloa taotluse, ehitise teatise esitama ehitise omanikud ühiselt ning kasutusluba väljastatakse ehitise omanikule. Kuna XXXXXX XX ehitis ja garaažiboksid on korteriomanike kaasomandis, peavad kaasomanikud kasutusloa taotluse esitama ühiselt. Selleks, et viia Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja ehitisregistris olevad andmed vastavusse XXXXXX XX elamu tegelike andmetega, on XXXXXX XX elamu omanikel kohustus esitada ühiselt kasutusloa taotlused/ ehitise teatised koos selle lisaks vastavalt ehitusseaduse § 36 lg-le 1 olevate dokumentidega. Hageja on korduvalt palunud

tjatelt anda nõusolekud ehitisregistris olevate andmete vastavusse viimiseks tegelike andmetega ning kinnistamisavalduste esitamist selliselt, et korterite juurde kuuluvad garaažiboksid kuuluksid korteriomandi reaalosa hulka, kuid kaasomanikud on sellest alusetult keeldunud ning jätnud garaažiosad ehitistest välja. 23. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvestamata, et terve elamu mõõdistamine ja ehitise teatiste esitamine

tjate poolt toimus peale hageja poolt oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist.

tjad on kasutusloa taotluse/ehitise teatiste esitamise ja ehitisregistris andmete parandamiseks nõusolekute andmise osas hagi pärast hageja poolt kohtusse pöördumist rahuldanud ning avaldanud soovi kinnistamisavalduste tegemiseks. Eeltoodud asjaolu tõendab, et

tjad on selle hagiavalduse nõude kohtumenetluse ajal täitnud ja sellega hagi sisuliselt õigeks võtnud. 24. Kohus on alusetult jätnud hagi kinnistusraamatu kande muutmise nõudes rahuldamata põhjusel, et hageja on väidetavalt käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja ei ole põhjendamatult keeldunud kinnistamisavalduste esitamisest ega käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Arvestades, et

tjad asusid hageja nõuet kinnistusraamatu kande parandamiseks täitma pärast hageja poolt kohtusse pöördumist, saab kinnistusraamatu ebaõige kande parandamine kohtuväliselt toimuda üksnes juhul, kui

tjad esitavad kohtule avalduse, millega võtavad hagi kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise osas ametlikult õigeks.

tjad ei ole põhjendanud, miks varasemalt ei olnud võimalik

tjate poolt kinnistusraamatu ebaõigete andmete parandamiseks vajalikke toiminguid teha.

1. Kohus ei võtnud seisukohta hagi tagamise osas. Harju Maakohtu 11.03.2008 määrusega on kohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ja kandnud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise nõude tagamiseks käsutamise piiramise vastuväite. Eeltoodust tulenevalt ei 10 oleks notar faktiliselt saanud tõendada kinnistamisavaldusi ning kinnistusregister ei oleks saanud teha kande muudatust, kuna kinnisasja käsutamine oli hagi tagamise korras piiratud. Seega oli kinnistamisavalduse esitamine faktiliselt võimatu. Hageja ei ole keeldunud kinnistamisavalduste esitamiseks notari juurde minekust. Kohus ei ole nimetatud asjaolu kohtotsuse tegemisel üldse arvestanud.
2. Kohus on alusetult jätnud rahuldamata kasutuskorra määramise nõude ega ole kohustanud

tjaid lõpetama kasutuskorra vastast kinnistu ja kaasomandis olevate ruumide kasutust. Ebaõige on kohtu seisukoht, et korteriühistu põhikirja muudatused ja korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud kodukord kehtivad kaasomanike vahelise kasutuskorra kokkuleppena. Kasutuskorra määramine ei ole korteriühistu pädevuses ja kasutuskorra määramisel korteriühistu poolt on tegemist korteriühistu ebaseadusliku ja pahatahtliku otsusega. Kohus ei ole analüüsinud ega andnud hinnangut küsimusele, kas kasutuskorra määramine on korteriühistu pädevuses. 14.12.2008 ühistu koosoleku otsusega kehtestatud uus kodukord ei ole sätestatud piisavalt täpselt ja ühemõtteliselt, mistõttu reaalselt kasutuskorda ei järgita.

tjad tegelikult ei täida kodukorda ega kaasomanike vahelist kokkulepet ning kasutavad kinnistut ja sellel asuvat elamut oma äranägemise järgi, arvestamata kodukorras sätestatud nõudeid. Seega ei pea

tjad kodukorda kehtivaks kinnistu kodukorraks.

tjate poolt reaalne kinnistu ja kaasomandis olevate ruumide kasutamine rikub hageja õigusi. Samuti rikub

tjate poolt pakutud kasutuskord tuleohutusnõudeid ning ei ole tagatud kinnistu kasutuse ohutus ja õigusaktide nõuetest tulenevate piirangute järgimine. Kohus on viidatud asjaolud jätnud tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvestamata. 27. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kinnistu ja kaasomandis olevate ruumide praegune kasutamine on mõistlik ja vastab kõigi kaasomanike huvidele. Hagejal kui vähemusse jäänud kaasomanikul pole praegusel hetkel mingit võimalust kinnistut kasutada, kuna

tjatele kuuluvad objektid (puud, põõsad, grillkuur) on hõlmanud sisuliselt kogu kinnistu. Kusjuures grillkuuri/lehtla ehitamist alustati ilma hageja nõusolekuta ning sellega on kaasomanikud piiranud hageja võimalust kinnistut kasutada. Korterid 3 ja 4 on sisuliselt hõivanud ca 64% kogu kinnistust, mis on vastuolus heas usus toimimise põhimõtte ning AÕS § 72 lg-ga 5 ja § 74 lg-ga 1. Kohus ei ole sellele hinnangut andnud ja asjas olulist tähendust omavaid küsimusi lahendanud. 28. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et lemmikloomade matmispaiga likvideerimise nõudmine on äärmuslik, jättes tähelepanuta emotsionaalse mõju

tjale. Eluruumide juurde matmine sanitaarses tähenduses ei ole õigustatud ja hageja ei peaks seda taluma. EÜ Määruse nr 1774/2002 kohaselt loomsete jäätmete kahjustamise viisiks on vaid nende kuumtöötlemine, s.t loomsete jäätmete matmine ei ole lubatud 29. Kohtu järeldus, et tuleohutusnõuete rikkumine soojasõlmes ja kilbiruumis on lõpetatud, on alusetu ja ebaõige.

tjad ei ole käesoleva ajani vabastanud kaasomandis olevaid ruume ega kõrvaldanud kaasomanike õiguste rikkumist kinnistul.

tjad kasutavad endiselt soojasõlme tööriistade ja isiklike asjade, s.h tuleohtliku materjali hoidmiseks, soojasõlmes on endiselt likvideerimata täiendavalt rajatud keskküttetorud, kasutatakse endiselt omavoliliselt elektrit. Soojasõlme ja üldkilbiruumi kasutamine

tjate poolt selgitab, miks on elamus tekkinud suur soojakadu, suur üldelektrikadu, suur tarbevee kadu. Hagejal puudub ligipääs kilbiruumidele ja soojasõlmele.

1. Hageja poolt pakutud kasutuskord ei ole ebamõistlik. Kohus ei põhjendanud, millele tuginedes ta seda järeldas ja sellisele seisukohale jõudis. Hageja on kasutuskorra projekti koostades arvestanud maatüki suuruse, hoone paiknemisega kinnistul ja kaasomanike mõtteliste osade suurustega, et tagada kõigi kaasomanike huvidele vastav kasutuskord. Hageja poolt esitatud kasutuskorra määramise eesmärgiks on 11 saavutada kasutuskord, kus kõigil kaasomanikel oleks samaväärne õigus ja võimalus kinnistut kasutada ja kus kinnistu kasutamine vastaks kõigi kaasomanike huvidele.
2. Kinnistu ja kaasomandis olevate ruumide praegune kasutamine rikub hageja õigusi ning ei ole kooskõlas seadusega.

tjad on sisuliselt kogu kinnistu neile kuuluvate puude, põõsaste, rajatiste ja ehitistega omavoliliselt hõivanud ning see piirab oluliselt kinnistu kasutamist hageja poolt. Kinnistu kasutamine peab lähtuma kaasomanike omandiosade suurusest ja arvestama kõigi kaasomanike huve. Samuti rikub hageja kui kaasomaniku õigusi asjaolu, et osad kaasomanikud kasutavad üldkasutuses olevaid ruume isiklikuks otstarbeks. Kohus ei ole viidatud kaasomandi kasutamise üldpõhimõtteid otsust tehes arvestanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks kinnistu ja kaasomandis olevate ruumide kasutamine peab toimuma üksnes

tjate huve arvestades ning miks hageja peab taluma teiste kaasomanike kaaskasutust, mis rikub tema õigusi kaasomandis oleva kinnistu kasutamisel.

1. Kohus jättis põhjendamatult hageja 23.08.2010 menetlusdokumendi ja toimikute vahel olevad lahtised lehed (kohtusse esitatud menetlusdokumendid) asja materjalide juurde võtmata. Kohtu seisukoht, et menetlusdokumentide esitamise tähtaeg oli möödunud, on asjakohatu ja ebaõige. Maakohtu 10.02.2010 määruse kohaselt on kohus nõudnud pooltelt koondhagiavalduse ja -vastuse esitamist ning määranud tõendite esitamise tähtaja vastavalt TsMS § 237 lg-le
2. Kohus ei ole nimetatud määrusega piiranud peale koondhagiavalduse ja -vastuse esitamist menetlusosaliste poolt esitatavate menetlusdokumentide esitamist. Kohtu tõlgendus, et pärast koondhagiavalduse ja -vastuse esitamist ei või enam esitada menetlusdokumente, on meelevaldne ja vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtete ja põhiõigustega. Kohus jättes TsMS § 330 lg-d 1 ja 3 ning § 329 lg 2 rikkuvalt hageja 23.08.2010 esitatud taotlused ja seisukohad seoses

tja poolt uue tõendi esitamisega välja, rikkus hageja põhiõigusi esitada vastuväiteid toimikus oleva iga dokumendi kohta. Kohtu tegevusele esitatud vastuväite rahuldamata jätmist ei ole kohus 20.09.2010 määruses sisuliselt põhjendanud.

1. Kohus on rikkunud toimiku pidamise nõudeid. Kohus on põhjendamatult tagastanud menetlusosaliste poolt kohtule esitatud dokumente, mistõttu on kadunud toimikute järjepidevus ja ühtlus ning ülevaade menetlusest.
2. Kohus on alusetult jätnud rahuldamata paikvaatluse taotluse. Kohus ei hinnanud taotluse rahuldamata jätmisel kõiki tõendeid ja faktilisi asjaolusid, menetlusosaliste väiteid, hindamaks, kas paikvaatluse teostamine on vajalik või mitte. Paikvaatluse tegemine oleks olnud hädavajalik, et kohtul kujuneks kohapeal olukorraga tutvudes reaalne ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja rõhutab, et hagita asja menetluses on kohtul uurimiskohustus asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja kohus ei ole seotud poolte poolt esitatud asjaolude, väidete ja tõenditega. Kohus ei ole antud juhul lähtunud kohtu uurimiskohustusest ega taganud objektiivse tõe väljaselgitamist ning on rikkunud sellega TsMS § 477 lg-d 5 ja
4. Kohtotsuses ei ole märgitud tsiviilasja hinda. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg 2 p 51 . Vastus apellatsioonkaebusele 36.

tjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

1. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks 12 läbivaatamiseks esimese astme kohtule osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ja sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotamise osas.
2. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
3. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistusraamatu andmed XXXXXX XX, Tallinnas asuva kinnistu kohta ei ole õiged, kuna need ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga, ja need tuleb parandada. Maakohus leidis, et ebaõiged andmed ei ole kinnistusraamatusse kantud

tjate süül,

tjad ei ole hageja õigusi rikkunud ja hageja on ise keeldunud kohtuväliselt kinnistusraamatu kannete muutmisest, milline käitumine ei vasta hea usu põhimõttele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eeltoodu alust jätta hagi rahuldamata, nagu maakohus tegi. AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda kande muutmist. Ebaõige kanne tuleb viia vastavusse tegeliku olukorraga olenemata sellest, mis põhjusel osutus kanne ebaõigeks ja kuidas on pooled käitunud. 40. Ringkonnakohus ei saa ise teha selle nõude osas uut otsust alljärgnevatel põhjustel. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Ka kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. KRS § 34¹ lg-s 52 sätestatu kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek sisaldama § 34 lg-s 6 sätestatud andmeid, s.t muu hulgas peab olema märgitud taotletava asjaõiguse sisu. Antud juhul ei ole hageja nõudena esitanud asjaõiguse sisu, millele ta tahteavaldust soovib.

tjate tahteavaldus ei saa olla abstraktne kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kuna kohtulahend asendab TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 34¹ lg 8 järgi tahteavaldust, peab selle resolutsioonis sisalduma asjaõiguse sisu. Kohus ei saa

tjate tahteavalduse sisu ise tuletada. 41. Ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud eelnimetatud nõude rahuldama, kuna

tjad on hagi sisuliselt õigeks võtnud. Õigeks saab võtta hagi, mis kuuluks rahuldamisele. Hageja ei ole senini esitanud kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamise nõuet, mida

tjad saaks õigeks võtta.

1. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et maakohus jättis asja menetlemisel täitmata eelmenetluse ülesanded, mis on sätestatud TsMS §-s
2. Muu hulgas peab kohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja

tjate seisukoha esitatud nõuete kohta. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks juhtinud hageja tähelepanu nõude puudulikkusele ja teinud talle ettepaneku asjaõiguse sisu esitamiseks. Kuna eelmenetluse läbiviimine kuulub esimese astme kohtu pädevusse, ei saa ringkonnakohus maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja teha kohtuotsuse tühistamisel eelnimetatud osas uut otsus, mistõttu tuleb asi tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus muid apellatsioonkaebuse väiteid, mis on esitatud eelnimetatud nõude lahendamise kohta maakohtus.

1. Muus osas on hageja nõuete rahuldamata jätmine seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, nagu hageja leiab. Kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS 13 § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub muus osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
2. Nõude ehitise kasutusloa taotluse esitamiseks tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks eesmärgil viia Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja ehitisregistris olevad andmed vastavusse XXXXXX XX elamu tegelike andmetega jättis kohus õigesti rahuldamata. Ehitisregistris on andmed muudetud ja sellekohane nõue on alusetu. Samuti on alusetu hageja nõue

tjate tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kuna hageja on esitanud ka nõude kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ja TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 34¹ lg 8 järgi asendab tahteavaldust kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma, ei ole

tjatel kohustust esitada kannete muutmiseks kinnistamisavaldust. 45. Kaasomandi kasutuskorra määramise nõude osas tuvastas maakohus õigesti, et kaasomanikel on olemas kehtiv

§ 12lg 1 kohane kokkulepe kaasomandi eseme kasutamiseks.

KÜ XXXXXX XX/XX kodukorra p-s 4 on korteriomanike kinnitus, et see on käsitletav kaasomanike enamuse otsusena kasutuskorra kindlaksmääramiseks (VII kd lk 136-138).

§ 12

lg 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui

tjad ei täida kodukorda (kaasomanike kokkulepet), nagu hageja väidab, ei anna see iseenesest alust uue kasutuskorra määramiseks. Hageja võib sellisel juhul esitada

tjate vastu hagi kaasomandi kasutamisel takistuste kõrvaldamiseks ja nendest hoidumiseks enamuse otsuse järgi, s.t. kokkuleppe täitmiseks. Hageja on esitanud sellised nõuded kasutuskorra kindlaksmääramise osana, mida kohus selliselt lahendada ei saa. Kuigi kaasomanik, kes leiab, et enamuse otsus rikub tema õigust asja kasutada ja vallata, on õigustatud

§ 12

lg 3 alusel nõudma kasutuskorra kindlaksmääramist teisiti, kui see on määratud enamuse otsusega, ei ole maakohus antud juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kasutuskorra kindlaksmääramiseks teisiti, s.o hageja soovitud viisil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

tjate tegevus kaasomandi eset kasutades ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid (

§ 11

lg 1 p 1), hageja on kohustatud neid mõjusid taluma (

§ 11

lg 1 p 2) ja

tjad ei ole teinud hagejale takistusi kaasomandi kasutamisel. 46. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus rikkunud toimiku pidamise nõudeid. Toimik on maakohtus korrastatud ja menetlus jälgitav. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Seega oli maakohtul õigus tagastada pooltele tõendeid, millised ei olnud kohtu hinnangul asja lahendamiseks tähtsad. Hageja ei taotlenud apellatsioonimenetluses maakohtu poolt vastuvõtmata tõendite asja juurde võtmist. 23.08.2010 hageja vastuse

tjate koondvastusele võttis ringkonnakohus asja juurde. Hageja ei esitanud ringkonnakohtule selle menetlusdokumendi sisuga seonduvaid taotlusi.

1. Kaasomanike kasutuskorra kindlaksmääramine toimub hagita asja menetlemiseks kehtestatud sätete järgi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele. Kohtul ei olnud kohustust paikvaatlust korraldada, kui ta leidis, et asja on võimalik lahendada muude 14 tõendite ja faktiliste asjaolude alusel. Maakohus on paikvaatluse tegemise taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud (t lk 196).
2. Õige on hageja etteheide, et maakohtu otsuses ei ole märgitud tsiviilasja hinda, nagu näeb ette TsMS § 442 lg 2 p 5¹. See puudus ei anna aga iseenesest alust kohtuotsuse tühistamiseks.
3. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Muu hulgas juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et olenevalt menetluse käigust võib menetluskulude jaotamisel tõusetuda TsMS § 168 lg 6 kohaldamise võimalus. Nimetatud sätte kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui

tja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja kui

tja võtab hagi kohe õigeks. Kaupo Paal Imbi Sidok Ande Tänav