3-10-2058/25

3-10-2058 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2010; Tallinn Haldusasja number 3-10-2058 Haldusasi Alfaoil OÜ (avaldaja) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.07.2010 käibemaksu tagatise määramise otsuse nr 12.2-3/5425-1 tühistamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-10-2058 menetlus, sest Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.08.2010 otsusega nr 6-2/1285 tunnistati vaidlustatud otsus kehtetuks, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud (HKMS § 24 lg 1 p 4);
2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt menetluskuludena Alfaoil OÜ kasuks välja 10800 (kümme tuhat kaheksasada) krooni Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord
3. Alfaoil OÜ esitas 10.08.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK või maksuhaldur) 27.07.2010 käibemaksu tagatise määramise otsuse nr 12.2-3/5425-1 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega määras PMTK kaebuse esitajale käibemaksu tagatise summas 540 000 krooni, mille tasumiseks anti aega 10 tööpäeva arvates otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Koos kaebusega esitas Alfaoil OÜ esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti täitmise peatamiseks.
4. Tallinna Halduskohtu 17.08.2010 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest õiguskaitse kohaldamine ei olnud tulenevalt vastavast õiguslikust regulatsioonist sisuliselt vajalik.
5. 31.08.2010 edastas maksuhaldur Tallinna Halduskohtule 26.08.2010 otsuse nr 6-2/1285, millega tunnistati kehtetuks PMTK 27.07.2010 otsus nr 12.2-3/5425-1 (vaidlustatud haldusakt). 2
6. Tallinna Halduskohtu 14.10.2010 määrusega võeti Alfaoil OÜ kaebus menetlusse. Samas selgitati menetlusosalistele, et kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu tuleks menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ühtlasi ka lõpetada. Eelnimetatud määruses selgitati protsessiosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi ning võimaldati esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti seonduvalt menetluskuludega.
7. Menetlusosalised vastasid määrusele ja pidasid menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel võimalikuks. Ühtlasi palub kaebuse esitaja mõista maksuhaldurilt välja menetluskulud summas 10 800 krooni ja tagastada riigilõiv. Kuludokumentide kui selliste osas vastustajal märkusi ei olnud, kuid samas leidis maksuhaldur, et kaebaja ei ole tõendanud, et ei saa tekkinud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata ning seetõttu tuleb menetluskulude väljamõistmisel lähtuda õigusabikuludest ilma käibemaksusummata. Samuti taotleb vastustaja õigusabikulude vähendamist, sest vastava taotluse koostamisele võis kuluda hinnanguliselt üks neljandik kogu teenuse osutamisele kulunud ajast.
8. Tulenevalt HKMS § 24 lg 1 p-st 4 lõpetatakse menetlus, kui kaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud ning kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Antud juhul tuleb menetlus lõpetada, sest taotlusele ei ole sisuliselt vastu vaieldud. Menetluskulude hüvitamisel halduskohtumenetluses on peetud oluliseks, et kulud oleksid kantud. Seega tuleb lähtuda sellest summast, mis on tegelikult tasutud ja sisendkäibemaksu arvestamine või arvestamata jätmine ei ole seejuures enam tähenduslik. Sisendkäibemaksu mahaarvamine ei pruugi muuhulgas alati ka aktsepteeritavaks osutuda ning praktikas võib tekkida olukord, kus kaebuse rahuldamise korral jäävad protsessiosalistel menetluskulud seetõttu teatud ulatuses põhjendamatult tagasi saamata. Alfaoil OÜ on esitanud maksekorralduse 11 050 krooni tasumise kohta, milles sisaldub ka 250 krooni suurune riigilõiv ja millele vastustaja ei ole sisuliselt vastu vaielnud. Õigusabikulu moodustab eelnimetatud summast 10 800 krooni ning sellest tuleb antud juhul lähtuda. Õigusabikulude proportsioon on samuti põhjendatud ja see on kõrvutatav näiteks ühes suhteliselt sarnases vaidluses (haldusasjas 3-10-2116) taotletud menetluskulude summaga. Nimetatud haldusasjas oli kaebuse maht käesoleva haldusasjaga võrreldav ja vastustaja nõustus 10 200 krooni väljamõistmisega õigusabikuludena. 10 800 krooni suuruse summa vähendamist üksnes seetõttu, et ühes teises asjas oli väljamõistetav summa mõnevõrra väiksem, ei saa pidada antud juhul põhjendatuks. Summat ei saa vähendada ka pelgalt seetõttu, et esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, sest see jäeti rahuldamata vastava õigusliku regulatsiooni puudumise tõttu. Sellest ei saa järeldada, et taotluse esitamine oleks üldse põhjendamatu olnud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena 10 800 krooni välja mõista. Seejuures ei ole arvestatud riigilõivu Kaebuselt tasutud riigilõivu vastustajalt välja ei mõisteta, sest riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isikule nõuetekohase taotluse esitamise järgselt, mille saab vormistada eraldi määrusega (HKMS § 84 lg 4 p 4). Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt peaks selle tagastamise taotluse esitama riigilõivu tasunud isik. Taotluse juurde kindlaksjäämise korral on seda võimalik käesoleva määruse jõustumise järgselt ettenähtud korras teha ning selles peavad sisalduma kontonumber ja muud riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 paragrahvi 11 kohaselt nõutavad andmed. Enno Loonurm Kohtunik