← Eesti

3-10-3393/8

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3393 Haldusasi OÜ Collade kaebus tunnistada õigusvastaseks Siseministeeriumi tegevus avaliku konkursi „Sõidukite ooteala haldamise ning Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmine“ raames OÜ Collade poolt esitatud pakkumise esitamise tähtaja ennistamata jätmisel ning pakkumise avamata jätmisel ja tagastamisel ning teha Siseministeeriumile ettekirjutus OÜ Collade pakkumise esitamise tähtaja ennistamise otsustamiseks ning tähtaja ennistamise korral pakkumuse vastu võtmiseks ning avamiseks Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
  3. Keelduda OÜ Collade kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale.
  4. Jätta OÜ Collade esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Siseministeerium avaldas 18.10.2010 Eesti Päevalehes teate eri- või ainuõiguse andmiseks riigipiiri seaduse § 82 lõigete 1 ja 2 alusel korraldataval avalikul konkursil „Sõidukite Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“. Samasugused konkursid kuulutati välja ka Narva ja Koidula maanteepiiripunktide kohta.
  6. Siseministri 15.10.2010 käskkirjaga nr 1-3/231 kinnitatud ning 04.11.2010 käskkirjaga nr 245 ja 12.11.2010 käskkirjaga nr 249 muudetud avaliku konkursi „Sõidukite Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine“ pakkumiskutse dokumentide (edaspidi: PKD) p 13.1 kohaselt tuleb pakkumine esitada hiljemalt 15.12.2010 kell 10.00 Siseministeeriumi aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn. PKD p 13.4 sätestab, et PKD punktis 13.
  7. sätestatud tähtajast hiljem esitatud pakkumisi hankija ei ava ja läbi ei vaata ning pakkumine tagastatakse pakkujale avamata kujul.
  8. OÜ Collade esitas sellel avalikul konkursil osalemiseks pakkumise 15.12.2010 kell 10.
  9. Siseministri 08.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/265 „Sõidukite Narva (I), Luhamaa (II) ja Koidula (III) maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine“ läbiviimiseks moodustatud komisjoni esimehe Rando Kruusmaa 20.12.2010 kirjaga nr 7-7/38-20 tagastati OÜ Collade pakkumine avamata kujul, kuna see oli esitatud tähtaega rikkudes. Vastuses märgiti, et Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 303 „Eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ (edaspidi: Kord) § 27 kohaselt pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see tuleb tagastada. OÜ Collade esitatud selgitused pakkumisega hilinemise põhjuste kohta ei ole aktsepteeritavad.
  10. detsembril
  11. a esitas OÜ Collade Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks Siseministeeriumi tegevus avaliku konkursi „Sõidukite ooteala haldamise ning Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmine“ raames OÜ Collade poolt esitatud pakkumise esitamise tähtaja ennistamata jätmisel ning pakkumise avamata jätmisel ja tagastamisel ning teha Siseministeeriumile ettekirjutus OÜ Collade pakkumise esitamise tähtaja ennistamise otsustamiseks ning tähtaja ennistamise korral pakkumuse vastu võtmiseks ning avamiseks. Kaebuse kohaselt võimaldab haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) § 34 lg 1 ennistada möödalastud menetlustähtaega. Kaebuse esitaja hilines pakkumise esitamisega mõjuval põhjusel, kuna pakkumist Tallinnasse toimetanud isikul juhtus maanteel liiklusõnnetus.
  12. OÜ Collade palub esialgse õiguskaitse korras peatada ainuõiguse andmiseks korraldatud avalik konkurss „Sõidukite Luhamaa maanteepiiripunkti sisenemise ja riigipiiri ootealade haldamise korraldamise ülesande üleandmine kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“ kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas vaidluses.
  13. Siseministeerium palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi
  15. juuni
  16. a määruse nr 3-3-1-20-10 p 10 kohaselt on viidatud normi kohaldamisala võimalik laiendada ka ilmselgelt perspektiivitutele kaebustele ehk juhtudele, kus soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Kohus leiab, et asjakohane õiguslik regulatsioon ei ole keeruline ega ebaselge. OÜ Collade kaebuse põhjendamatus on algusest peale päevselge ning puudub vajadus uurida täiendavaid asjaolusid või koguda täiendavaid tõendeid. Perspektiivitu kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
  17. Riigipiiri seaduse § 82 lg 1 kohaselt võib siseminister sõidukite ooteala teenuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala teenuse pakkumise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras.“ Konkurentsiseaduse § 14 lg 2 sätestab, et eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  18. septembri
  19. a määrusega nr
  20. Praeguses asjas vaieldakse pakkumise esitamise tähtpäeva rikkumise üle. Nimelt puudub vaidlus selles, et OÜ Collade esitas pakkumise pärast pakkumiste esitamise ja avamise tähtpäeva, mis oli kellaajaliselt sätestatud pakkumise teates ja PKD-s. Kord sisaldab pakkumiste esitamise tähtpäeva kohta alljärgnevaid sätteid: §
  21. „Avatud pakkumise väljakuulutamine peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: /---/ 8) pakkumiste esitamise koht, tähtpäev ja kellaaeg.“ §
  22. „Pakkumiskutse dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: /---/ 8) pakkumiste esitamise viis, koht ja tähtpäev; /---/“ §
  23. Avatud pakkumiste esitamise tähtaja võib määrata alates 30 kalendripäevast, mis algab avaliku konkursi väljakuulutamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, s.o pakkumise väljakuulutamisest. §
  24. Õiguse andja võib pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Teade tähtaja pikendamise kohta tuleb õiguse andjal edastada kõigile ettevõtjatele, kes on saanud pakkumiskutse dokumendid. Avatud pakkumise korral avaldatakse teade tähtaja pikendamise kohta samas päevalehes, kus avaldati pakkumine. §
  25. Pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see tuleb tagastada. §
  26. Õiguse andja võib enne pakkumiste esitamise tähtpäeva muuta pakkumiskutse dokumentide sisu, saates vajalikud täiendused kohe kõigile pakkumiskutse dokumendid saanud ettevõtjatele posti teel väljastusteatega või andes need kõigile pakkumiskutse dokumendid saanud ettevõtjatele kätte allkirja vastu.
  27. Korra § 27 ja PKD p 13.4 sätestavad selgelt ja erandeid mittevõimaldavalt, et pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see tuleb tagastada. Kohus leiab, et Kord ei näe ette võimalust ennistada möödalastud pakkumise esitamise tähtaega. Pakkumiste esitamiseks peab konkursi korraldaja määrama konkreetse tähtpäeva, mis kehtib eranditeta ja võrdselt kõikide pakkujate suhtes. Vastupidiselt poleks võimalik tagada ausa konkursi läbiviimist ja pakkujate võrdset kohtlemist. Kõikidele pakkujatele võrdselt kehtivate tähtaegade olulisust rõhutab ka Korra § 26, mis kohustab pakkumiste esitamise tähtpäeva pikendamise korral sellest teavitama kõiki potentsiaalseid pakkujaid.
  28. Haldusmenetluse seadus eristab ühelt poolt menetlustähtaja ennistamist (HMS § 33 lg 5) ja teiselt poolt haldusorgani enda määratud tähtaja pikendamist (HMS § 34). Neid sätteid tuleb mõista sarnaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 64 ja 67, mille kohaselt saab kohus enda määratud tähtaega pikendada, seaduses sätestatud tähtaega aga ennistada. Menetlusõiguse üldise loogika kohaselt ei saa kohus ega haldusorgan ennistada enda määratud tähtaega, vaid üksnes pikendada. Ennistamise instituut kehtib õigusnormidega paikapandud tähtaegade suhtes. Praegusel juhul on määranud tähtpäeva haldusorgan ise pakkumise teates ja PKD-s. Korras ettenähtud regulatsioon näebki ette võimaluse teatud tingimustel pikendada neid tähtaegu. Igal juhul on mõeldamatu haldusorgani poolt pakkumise esitamise tähtpäeva pikendamine pärast pakkumiste avamise tähtpäeva.
  29. Kohtu arvates oleks pakkumiste esitamise tähtaja ennistamine, seda eriti pärast pakkumiste avamise tähtpäeva, olemuslikus vastuolus ausa pakkumismenetluse põhimõttega. Nimelt on pakkumismenetluse läbiviimisel oluline tagada, et pakkumised oleksid konfidentsiaalsed. Pakkumise tingimused ei tohi enne nende avamist saada teatavaks konkurentidele. PKD § 14.3 ja 14.4 sätestavad, et pakkumiste avamisel võivad viibida kõik pakkujad või nende volitatud esindajad ning pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja nende pakkumiste tingimused, mille kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. Kui pärast esialgseks tähtpäevaks esitatud pakkumiste avamist pikendataks pakkumiste esitamise tähtpäeva ja võimaldataks kellelegi esitada pakkumist, annaks see põhjendamatu ja ebaselge konkurentsieelise, mis rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Pakkumiste esitamise tähtaegade tagantjärgi ennistamine tekitaks õiguskindlusetuse ja ennustamatuse pakkumismenetluses, millele on omased tavalisest haldusmenetlusest jäigemad ja formaliseeritumad menetlusnõuded (lisaks võib analoogia korras viidata, et eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursiga sarnanevas riigihankemenetluses ei ole samuti võimalik tähtaegu ennistada). Kõigest eelnevast järeldub, et Korra § 27 ja PKD p 13.4 ning põhimõte, et tähtaega ei saa tagantjärgi ennistada, on põhjendatud ja proportsionaalsed vajadusega tagada ausa konkursi läbiviimine, sh kõikide pakkujate õiguste võrdne kaitse. Sellest tulenevalt peavad kõik konkursist osavõtvad professionaalsed ettevõtjad arvestama, et pakkumise õigeaegne sihtkohta toimetamine on nende äririsk.
  30. Järelikult on asjakohatud nii OÜ Collade kui Siseministeeriumi arutlused seoses pakkumiste esitamise tähtaja ennistamisega. Praegusel juhul ei olnud vastustajal kaebaja pakkumise tagastamisel kaalutlusruumi. Kehtiv õigus ei võimalda ennistada pakkumise esitamisega hilinenud pakkujat pakkumismenetlusse. Mis põhjustel pakkumisega hilineti, ei oma tähtsust. Kui OÜ Collade tekkis pakkumise hilinenud esitamisega kahju, on tal võimalik eitada nõue isiku vastu, kelle süül see juhtus.
  31. Kuna kaebuses taotletud kohtuotsuse tegemine on kehtiva õiguse kohaselt välistatud, ei saa tekkida olukorda, kus kohtuotsuse täitmine oleks võimatu või raskendatud. Seega puudub HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Villem Lapimaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.