Obsah (6)

§ 520§ 293§ 219§ 229§ 526§ 172

2-10-53594 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-53594 Määruse kuupäev Rakvere, 31. märts 2011.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi L. M. avaldus V. M.’i üle eestkoste se

§ 520

lg 1 p 1 kohus määrab isikule esindaja eelkõige, kui teda ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ja kui kohus ei pea isikut ennast menetluses ära kuulama. Ajas vastavalt

§ 293

lg 1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja eestkostet vajavale isikule vastavalt

§ 219lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja.

Eestkostetav on isiklikult ära kuulatud tema elukohas.

1. Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 3

§ 229

lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse juurde lisatud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 15.12.2009.a otsuse nr 575406 järgi raske püsiva liikumis- ja keskmise mälupuude tõttu esineb V. M.’il raske puue, millest tingituna vajab ta kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel (t. lk. 6, 7). 17. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 tulenevalt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

§ 229lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

SA Ahtme Haigla psühhiaater-ekspertarst G. B. poolt 02.03.2011.a koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr. 6 kohaselt esineb V. M.’il dementsus peale läbipõetud ajuverevalumit. Tema seisund on lõplik ja paranemist oodata ei ole (t. lk. 42, 43). Sama eksperdi poolt 16.03.2011.a esitatud täiendava arvamuse kohaselt seoses haigusega V. M. vajab kõigis, ka igapäevastes küsimustes ja tegevustes eestkostja määramist .(t. lk. 53)..

1. Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Eeltooduga on tuvastatud, et esineb seadusest tulenev alus isiku üle eestkoste seadmiseks Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega.
2. Abielutunnistuse järgi avaldaja on eestkostet avaja isiku abikaasa (t. lk. 5) ja ta tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole avaldaja ega asjast puudutatud isikud kohtule teatanud. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt avaldajat ei saa määrata oma abikaasa eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Sellepärast

§ 526

lg 2, lg 3 alusel kohus määrab avaldajat eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 31.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise eestkostja või Jõhvi valla avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. 20. Vastavalt

§ 526lg 5 kohus keelab V.

M.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. MENETLUSKULUD 21. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu.

§ 172

lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja kulud tema anda kanda.

§ 172

lg 2 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 255.65 eurot (4 000 krooni) Eesti Vabariigi kanda. 4

, § 525 lg 1, lg2 , § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5