KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2084 Haldusasi S.J.i ka
) § 63 lg 1 p 1 ja § 64 lg 4 alusel kinnipeetav S.J.ile
§ 67
p 1 ja p 2 sätestatud nõute, mille kohaselt kinni peetav isik on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju, mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.4.7 sätestatud nõude, mille kohaselt teenistujatega või 1 teiste isikutega suhtlemisel peab kinni peetav isik järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid, rikkumise eest karistuseks noomituse. Käskkirja kohaselt seisnes kinnipeetav S.J.i distsipliinirikkumine selles, et 15.04.2009 kella 12.45 ja 16.10 paiku eelvangistushoone kambrisse nr 208 raamatute jagamise ajal käitus S.J. ebaviisakalt – karjus, lõhkus kambri ust, väljendas oma rahulolematust vangla süsteemi ja raamatute jagamise kohta, segades sellega raamatukoguhoidja Regina Evertit oma tööülesande täitmisel. S.J. takistas raamatukoguhoidja tööd oma karjumisega. II KAEBUSE MOTIIVID 2.S.J. taotleb halduskohtule esitatud kaebuses distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Kaebuse väitel on käskkirja tühistamise põhjenduseks fakt, et kaebuse esitaja raamatukoguhoidja käest raamatuid ei võtnud ja sellise vahetuse ajal luugi juures ei seisnud. Selle faktilise asjaolu esinemist kinnitasid ka kambrikaaslaste antud ütlused, mida kontaktisik pidas ebaobjektiivseks. 3.Objektiivsuse puudumisest ja kaebuse esitaja vastu rikkumise asjaolude fabritseerimisest kõneleb fakt, et kontaktisik keeldus uurimiseksperimendi läbiviimisest, selgitamaks välja, kuidas saab kambris olles korraldada agressiooni kambri suletud ukse taga seisva ametniku vastu, samuti takistada raamatute väljaandmist. Kaebuse väitel seisis kaebuse esitaja meetri kaugusel luugist, mille ees seisis kambrikaaslane. 4.Vangla raamatukoguhoidja toimingu õigusvastasus seisneb kaebuse väitel selles, et ta rikkus REC
(2006)2 art 70 lg 4, sest kaebuse esitajal on õigus väljendada kaebusi ja palveid ja ta ei pea selle eest olema karistatud, kaebuse esitaja palve ja kaebus olid esialgu öeldud kambrikaaslasele Alekseile, et ta ütleks raamatukoguhoidjale, et viimane laseks raamatuid valida. Hiljem ütles kaebuse esitaja raamatukoguhoidjale, et kaebuse esitaja õiguse ja Euroopa seaduste rikkumise eest hakkab ta kaebama kohtusse ning selle eest oligi kaebuse esitaja kohta fabritseeritud raport. Kaebaja lisab, et praegu on raamatukoguhoidja heatahtlik ja annab õiguse raamatuid valida, ent kaebuse väitel on põhjendamatu, et sellise olukorra saavutamiseks peab kaebuse esitaja saama karistatud. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ja vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta. 6.Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole Tallinna Vangla direktori 05.05.2009 käskirja nr 281-d peale esitanud Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaiet ja seega ei ole ta läbinud kinnipeetavale seadusest tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. 7.Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja viis kambrikaaslast on distsiplinaarmenetluse käigus 20.04.2009 kirjutanud seletuskirjad, milles nad väidavad, et kaebuse esitaja ei saanud raamatukoguhoidjat teenistusülesannete täitmisel häirida, kuna ta ei seisnud kambriluugi juures ega käitunud agressiivselt, ei pea vastustaja nimetatud seletuskirjades märgitut tõsiseltvõetavaks.Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja kambrikaaslastel oli distsiplinaarmenetluse kestel piisavalt aega seletuste sisus kokku leppida ning kirjutada kaebuse esitajale soodsad seletuskirjad. 2 8.Distsiplinaarmenetluse käigus on piisavalt tõendatud kaebuse esitaja distsipliinirikkumise toimepanek ning kaebuse esitaja väide, et tema ei seisnud kambriluugi juures ega võtnud raamatukoguhoidjalt raamatuid, ei vasta tõele ning on samas asjassepuutumatu. Ühtlasi leiab vastustaja, et kinnipeetava agressiivset käitumist, karjumist ja kambriukse lõhkumist on vanglaametnikul võimalik fikseerida ka suletud kambriuksega, seega vajadus kaebaja poolt kaebuses märgitud uurimiseksperimendi läbiviimiseks puudus. 9.Distsiplinaarmenetluse materjalidele lisatud R.Everti ettekandest ja seletuskirjast ning abitöölise V.V. kahest seletuskirjast nähtuvalt häiris kaebuse esitaja raamatukoguhoidjat teenistuskohustuste täitmisel ning käitus ebaviisakalt ja agressiivselt. Kinnipeetava V.V., kes koos raamatukoguhoidjaga jagas kambritesse raamatuid, 20.04.2009 ja 27.04.2009 seletuskirjadest nähtub, et 15.04.2009 kambrisse nr 208 raamatute jagamise ajal avaldas kaebaja kõigepealt rahulolematust raamatute väikese valiku osas, misjärel raamatukoguhoidja selgitas, et raamatukogu töötab inventuuri tõttu ajutiselt väiksema hulga raamatutega, ent seejärel hakkas kaebaja sõimama ja ähvardas kohtusse kaebamisega. Samuti nähtub V.V. seletuskirjadest, et kuna selline käitumine häiris raamatukoguhoidja ja abitöölise tööd, jätkasid nad raamatute jagamist kõrvalkambrites ning kambrisse 208 väljastasid raamatuid peale seda, kui kõigis teistes kambrites olid raamatud jagatud. Kinnipeetav V.V. puudub põhjendatud huvi oma seletuskirjas kaaskinnipeetava kohta valetamiseks ja puudub alus kahelda seletuskirjas märgitu õigsuses. 10.Kaebuse esitajat ei karistatud mitte palve või kaebuse esitamise eest, vaid ebaviisaka ja agressiivse käitumise ning vanglaametniku tööülesannete täitmise takistamise eest. Kinnipeetavate distsipliinirikkumistele reageerimine ettekande kirjutamisega on vanglaametniku üks teenistuskohustusi, vanglaametnikel puudub huvi alusetute ettekannete kirjutamiseks. Kinnipeetav ei saa põhjendada distsipliinirikkumist vanglaametniku väidetavalt ebaõige käitumisega. Kui kinnipeetava arvates vanglaametnik käitus ( käitub) ebaõigesti, on tal õigus pöörduda märgukirjaga vangla poole ja juhtida sellisele asjaolule tähelepanu. 11. 22.04.2009 registreeriti Tallinna Vanglas kaebuse esitaja 21.04.2009 kahju hüvitamise taotlus, milles ta taotles raamatute jagamisega temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 150 000 krooni. Tallinna Vangla jättis nimetatud taotluse 05.08.2009 rahuldamata.Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel on Tallinna Vangla juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tema kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus ei leidnud kinnitust, et R.Evert oleks kaebuse esitajaga ebaviisakalt käitunud. Samuti juhtis vangla kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millest tulenevalt võib järeldada, et ta ei eitanud distsipliinirikkumise toimepanemist. IV KOHTUISTUNG 12. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja väitis lisaks kaebuses märgitule, et ta ei ole nõus temale määratud noomitusega seetõttu, et distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud
§ 64
p 2 ehk kaebajal ei võimaldatud tutvuda rikkumise asjaoludega.
§ 64
järgi oleks kaebaja väitel tulnud kaebajat rikkumisest teavitada viivitamatult 15.04.2009, kuid ettekandele on märgitud kuupäevaks 16.04.2009 ja kaebajat teavitati süüteost alles 20.04.2009, mis viitab kokkuvõttes sellele, et neid rikkumise asjaolusid ei olnud ja seega on kõik tõendid kogutud seadust rikkudes. 3 Vastustaja on seisukohal, et
§ 64lg 2 rikutud ei ole.
Rikkumine toimus 15.04.2009, 16.04.2009 koostas raamatukoguhoidja ettekande ja 17.04.2009 otsustati algatada distsiplinaarmenetlus, kuid ei olnud veel määratud menetlejat. V KOHTU SEISUKOHT 13.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. 14. Seoses vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole läbinud kinnipeetavale seadusest tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuivõrd kaebaja ei ole esitanud Tallinna Vangla direktori 05.05.2009 käskkirja nr 281-d peale Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaiet, märgib kohus järgmist. Tallinna Halduskohus tagastas käesolevas asjas 14.10.2009 määrusega S.Jerinile kaebuse HkMS § 11 lõike 3.1 punkti 1 alusel, leides, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2009.a. määrusega rahuldati S.J. määruskaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 14.10.2009 määrus ja saadeti asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Seega küsimus, kas käesoleval juhul olid täidetud vangistusseaduse (
) § 1.1 lg 5 sätestatud halduskohtusse pöördumise tingimused, on lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu ülalviidatud määrusega .
- Vangistusseaduse § 64 reguleerib distsiplinaarmenetlust ja sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik (lg 1 ); kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi ( lg 2); distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ( lg 3); distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale allkirja vastu. ( lg 4). Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud “Vangla sisekorraeeskirja”§-de 97 ja 98 kohaselt tuleb distsiplinaarmenetluse kohta koostada protokoll, millele lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste ja kartserisse paigutamise kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 70 pöördel-71), ning sellele on lisatud nõutavad dokumendid, sealhulgas raamatukoguhoidja R.Everti 16.04.2009 ettekanne nr 502 ( tl 71 pöördel) ja 23.04.2009 seletuskiri (tl 72), kinnipeetavast abitöölise V.V. seletuskirjad 20.04.2009 (tl 73 pöördel) ja 27.04.2009b ( tl 74), S.J. 20.04.2009 seletuskiri ( tl 72 pöördel 73) ning S.J. kambrikaaslaste seletuskirjad ( tl 74 pöördel-78).
- Vangla sisekorraeeskirjade § 97 lg 2 näeb protokolli märgitavate andmetena muu hulgas ette viited kinnipeetavalt ja tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad süütegu, viide muudele tõenditele ja nende asukohale, loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse väidet distsiplinaarmenetluse ebaobjektiivsusest põhjusel, et vanglaametnik keeldus uurimiseksperimendi läbiviimisest selleks, et selgitada välja, kuidas sai kaebuse esitaja takistada raamatute väljaandmist ja olla 4 agressiivne raamatukoguhoidja suhtes, kes seisis teisel pool kambri suletud ust. Distsiplinaarmenetluse läbiviija peab selgitama välja distsipliinirikkumise asjaolud, samas on tal õigus asjas selgitatud asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginevalt otsustada, kas menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud on igakülgselt välja selgitatud või on vajalik täiendav selgitamine ja selleks tõendite kogumine. Käesoleval juhul leidis vastustaja, et distsipliinirikkumise asjaolude väljaselgitamiseks puudub vajadus kaebuse esitaja nõutud uurimiseksperimendi läbiviimiseks, millest iseenesest on põhjendamatu järeldada, et distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamist toimunud ei ole või et see oleks toimunud viisil, mis tingib asjas tehtud otsuse õigusvastasuse. 17.Kaebuse esitaja väitel on käskkirja tühistamise põhjenduseks fakt, et ta ei võtnud raamatukoguhoidja käest raamatuid ja sellise vahetuse ajal kambri luugi juures ei seisnud. Vaidlustatud käskkirjaga on tuvastatud kaebuse esitaja poolt teo toimepanemine, mis väljendus ebaviisakas käitumises –ta karjus, lõhkus kambri ust, väljendas oma rahulolematust vangla süsteemi ja raamatute jagamise kohta, segades sellega raamatukoguhoidja Regina Evertit oma tööülesannete täitmisel. Käskkirjas on märgitud, et S.J. takistas raamatukoguhoidja tööd oma karjumisega. Vangistusseaduse § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, sama paragrahvi p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tallinna Vangla kodukorra p 14.4.7 kohaselt peab kinni peetav isik teenistujatega ja teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid, vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Käskkirjast tulenevalt ning nähtuvalt distsiplinaarmenetluse protokollist on S.J.i distsiplinaarsüütegu tõendatud raamatukoguhoidja R.Everti 16.04.2009 ettekandega ja 23.04.2009 seletuskirjaga , samuti raamatukogu abitöölise kinnipeetav V.V. 20.04.2009 ja 27.04.2009 seletuskirjadega. Kaebuse väitel on S.J. kambrikaaslased distsiplinaarmenetluse käigus kirjutanud seletuskirjad, milles nad kõik väidavad, et S.J. ei saanud raamatukoguhoidjat tema teenistusülesannete täitmisel häirida, kest ta ei seisnud luugi juures ja agressiivselt ei käitunud, mis on aga jäetud arvesse võtmata. Kaebuse esitaja seisukoht, nagu saanuks raamatukoguhoidja töö takistamine olla võimalik vaid kambriluugi juures seistes, on põhjendamatu. Samuti võib agressiivsus väljenduda hääletoonis ja määravat tähendust ei oma asjaolu, et tegemist oli suletud kambriuksega. Seega iseenesest asjaolust, kas S.J. seisis kambriukse luugi juures ja võttis raamatukoguhoidja käest raamatuid või mitte, ei tulene, kas kaebuse esitajal oli võimalik toime panna käskkirjaga nr 281-d kaebuse esitajale süüks pandud rikkumist. Vaidlustatud käskkirjas on piisava põhjalikkusega kirjeldatud, kuidas kaebuse esitaja käitumine raamatute väljaandmist takistas ning kaebuse esitaja väited ei lükka ümber rikkumise toimepanemise kohta tuvastatut. Käskkiri on motiveeritud , sealjuures on direktor käskkirjas põhjendanud, miks ta usaldab raamatukoguhoidja ettekannet ja seletust ning kinnipeetavast abitöölise seletusi enam kui S.J.i kambrikaaslaste seletusi. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaidlustatud käskkirjast ei tulene, et kaebuse esitajat oleks karistatud palve või kaebuse esitamise eest , mistõttu kaebaja sellekohased väited, sealjuures väide ettekande kirjutamisest vastukaaluks kaebuse esitaja poolt raamatukoguhoidja teavitamisele oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise kavatsusest, on põhjendamatud. Kaebuse väide raamatukogutöötaja poolt toimepandud rikkumisest on asjakohatu, sest nimetatu ei saaks olla kaebuse esitaja käitumise õigustuseks. 5
- Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse.
§ 64
lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on S.J.ile antud võimalus anda selgitusi süü olemasolu või ulatuse, rikkumise fakti ja teiste karistuse määramist mõjutavate asjaolude kohta, millist õigust on kaebuse esitaja kasutanud 20.04.2009 .Seletuskirjast nähtuvalt on kaebuse esitaja olnud teadlik sellest, millises distsipliinirikkumises teda süüdistatakse ning kaebuse esitaja vastupidised väited on paljasõnalised. Seega oli kaebuse esitaja teadlik temale süüks pandava rikkumise asjaoludest ja distsiplinaarmenetluse algatamisest, samuti oli tal võimalus omapoolsete seletuste andmiseks , s.o. distsiplinaarmenetluses oma õiguste kaitsmiseks. Ekslik on kaebuse väide distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigusvastasusest põhjusel, et kaebajat teavitati 15.04.2009 toimunud rikkumisest 20.04.2009. Käesoleval juhul nähtub raamatukoguhoidja ettekandest ja asjas esitatud seletuskirjadest, et raamatukoguhoidja naases kambri nr 208 juurde uuesti tööpäeva lõpuskella 16.10 paiku, ettekanne on koostatud järgmisel päeval 16.04.2009 ning vastustaja seletuse kohaselt on distsiplinaarmenetlus otsustatud algatada 17.04.2009.a.
§ 64
lg 2 ei tulene kohustust viivitamatuks kinnipeetava teavitamiseks ning kaebuse esitaja teavitamisega kolme päeva möödumisel distsiplinaarmenetluse algatamisest distsiplinaarmenetlust reguleerivaid
sätteid rikutud ei ole, samuti ei ole rikutud kaebuse esitaja õigust distsiplinaarmenetluses oma õiguste kaitsmiseks. Lisaks märgib kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et vangla poolt kinnipeetava informeerimine 3 päeva möödumisel distsiplinaarmenetluse algatamisest on toimunud hilinemisega, ei ole tegemist hilinemisega, mis looks põhjendatud kahtluse süüdistuse tagantjärele otsituses ja raskendaks süüdistataval enese kaitsmist, teiseks tuleb arvestada HMS §-s 58 sätestatud menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgedega. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja informeerimine 3 päeva möödumisel distsiplinaarmenetluse algatamisest ei takistanud tal oma õiguste reaalset kaitset ega saanud mingil moel mõjutada asja otsustamist. 19. Ülaltoodule tuginevalt leiab kohus, et kaebuse motiivid ja kaebaja põhjendused ei anna alust tühistamisnõude rahuldamiseks. Lea Kuuse kohtunik 6