3-10-1552/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1552 Otsuse kuupäev

1. november 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 09.detsembri 2009 otsuse nr 6-20.3/42140-1 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.12.
2. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 13.11.2009 esitas Romeo Kalda Viru Vangla direktorile taotluse lubada kambrisse isiklik komplekt pikka aluspesu. Viru Vangla on 09.12.2009 haldusaktis „Taotlusele vastamine“ nr 6-20-3/42140-1 teatanud Romeo Kaldale taotluse rahuldamisest. Vastuses selgitati, et vastavalt Viru Vangla 30.11.2009 käskkirjale nr 1.1-1/321 lubatakse kambrisse ajavahemikus 01.12.200931.03.2010 üks komplekt isiklikku pikka sooja ihupesu. 23.12.2009 esitas Romeo Kalda vaide Viru Vangla 09.12.2009 haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks ja asja uueks otsustamiseks ja vastamiseks vastavalt VangS § 46 lg 2 ja HMS §-des 4 ja 54-56 sätestatule. Viru Vangla 03.06.2010 vaideotsusega nr 6-25/841-1 jäeti vaie rahuldamata. 08.06.2010 esitas Romeo Kalda kaebuse Tartu Halduskohtule. 1 Tartu Halduskohtu 25.08.2010 määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused Romeo Kalda taotleb Viru Vangla 09.detsembri 2009 haldusakti nr 6-20.3/42140-1 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist 13.11.2009.a. esitatud taotluse nr V.V-230 uueks lahendamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla asunud vaideotsuses moonutama kaebaja 13.11.2009 taotluses öeldut, ehk sisuliselt jäeti taotlus rahuldamata. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et kaebaja taotlus on esitatud enne Viru Vangla 30.11.2010 käskkirja nr 1.1-1/321 väljaandmist ning ta on taotlenud sooja ihupesu alatiseks kandmiseks, mitte teatud perioodiks. Otsuses ei ole põhjendatud, miks ei lubata ihupesu kambris kanda peale 31.03.
3. 13.11.2009 taotluses oli ta märkinud, et tal on külm õues ja kambris olles ning ta on külmakartlik. Kaebaja leiab, et enne keelduva otsuse tegemist pidanuks vangla HMS § 56 tulenevalt uurimisprintsiipi rakendama ja välja selgitama kaebaja tegeliku tahte. Vastustaja ei ole vaidlustatavas aktis esitanud põhjendusi, millest leiab, et kaebajale tuleb mitte anda luba kambrisse sooja ihupesu komplekti väljastamiseks isiklike asjade laost. Haldusakti motiveerimisnõude täitmiseks ei piisa lihtsalt viitest üldaktile. Haldusaktis 09.12.2009 puuduvad igasugused põhjendused ja motiivid. Keelduv otsustus 09.12.2009 on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Vastustaja vastuväited Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu. Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirjaga nr 208 „Esimese üksuse lukustatud kambritesse, teise, kolmandasse ja viiendasse üksusesse ning töötavate kinnipeetavate osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus" p 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla isiklikke riideesemeid kambris järgnevalt: aluspüksid 7 paari, sokid 7 paari, kindad 1 paar, sall 1 tk, jalanõud 3 paari (kinnipeetava valikul, va jalgpallijalanõud). Kuna talv oli erakordselt külm, andis Viru Vangla 30.11.2009 välja käskkirja nr 1.1-1/321, millega lubati ajavahemikul 01.12.2009 - 31.12.2009 kinni peetavatel isikutel omada kambris üks komplekt isiklikku sooja pesu. Lähtuvalt käskkirjast nr 1.1-1/321 rahuldati ka R. Kalda taotlus sooja ihupesu saamiseks ning kaebajale väljastati tema soovitud komplekt pikka ihupesu. Otsusega ei keeldutud kaebajale sooja pesu väljastamisest ning otsuses viidati lubamise põhjendusena käskkirjale nr 1.1-1/
4. Seega ei olnud kaebaja taotluse rahuldamise täiendav põhjendamine vajalik. Kaebaja seisukoht, et käskkiri andis niikuinii kohe loa kõikidele kinnipeetavatele isikliku sooja pesu omamiseks ajutiselt ning selleks ei ole vaja taotlust esitada, on ebaõige. Käskkirjaga lubati sooja pesu kambris omamine, kuid selle õiguse realiseerimine eeldas siiski vastava taotluse esitamist. Vangla saab taotluse lahendamisel lähtuda taotluses märgitust ning kui kaebaja ei ole oma taotlust esitanud selliselt, et taotlusest võib aru saada, et ta soovib sooja pesu kambrisse alaliselt, ei saa vangla seda asjaolu taotluse lähendamisel arvestada. Vastustaja on seisukohal, et ebamõistlik on soovida sooja pikka aluspesu kambrisse ka suveperioodil, millal ilmselgelt selle kasutamiseks vajadus puudub. Kambris mittevajalikud 2 esemed raskendavad läbiotsimise teostamist ning suurendavad võimalust peita kambrisse erinevaid keelatud esemeid, mistõttu ohustab see vangla julgeolekut ning vangla lähtub põhimõtteist, et mittevajalikke esemeid kambrisse ei väljastata. Vangla julgeolek on seotud avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitsmisega, mis on niivõrd olulised põhiväärtused, mille kaitseks on põhjendatud piirata teatud määral isiku õigust kasutada temale kuuluvaid esemeid. Seega on proportsionaalne mitte lubada kambrisse sooja pesu ajaks kui selle kasutamine lähtuvalt ilmastikutingimustest ei ole vajalik. Vangla lähtub sooja ihupesu kambrisse võimaldamise ajaperioodi määratlemisel reaalsest olukorrast ning kui on ilmastikutingimustest tulenevalt põhjendatud vajadus perioodi pikendada, siis seda ka vangla teeb. Kui kaebajal esineb põhjusi (nt meditsiinilisi), mis tingivad sooja ihupesu kandmise vajaduse aastaringselt, siis tuleb esitada vastavasisuline põhjendanud taotlus ning seejärel saab vangla taotlust ka vastavalt menetleda. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaidlus kaebuse esitaja ja Viru vangla vahel on tekkinud vangla riietuse osas. Kinnipeetavate riietust vanglas reguleerib VangS §
5. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust. VangS § 46 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik lubada kanda kinnipeetavatel kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Vangistusseaduse kohaselt kannavad Viru Vangla kinnipeetavad vangla riietust. Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 p 2 kohaselt on lubatud esimese üksuse lukustatud kambritesse, teise, kolmandasse ja viiendasse üksusesse ning töötavate kinnipeetavate osakonda paigutatud kinnipeetavatel lubatud kambrisse teatud isiklikke riideesemeid (aluspesupüksid, sokid, kindad, sall jalanõud) käskkirjas märgitud ulatuses. Sooja pikka aluspesu selles käskkirjas väljatoodud ei ole. Seega tuli ülejäänud riideesemete kambrisse saamiseks esitada vangla direktorile vastav taotlus. R.Kalda taotlus pika aluspesu saamiseks on esitatud 13.11.2009 (tlk.10). Taotlus on vormistatud järgmiselt: „ Seoses talveperioodiga ning et vangla poolt ei väljastata pikka aluspesu (soeihupesu), palun lubada minule isiklik komplekt pikka ihupesu, mis käib ülariiete alla, kuna külm on nii õues kui kambris. Samuti olen väga tundlik külma suhtes. Kinnitan, et pikka ihupesu eest hoolitsen ise (korrashoiu ja puhtuse eest). Näitena: Tartu ja Tallinna Vanglates on pikk ihupesu lubatud kui aluspesuna üks komplekt üldkäskkirjaga. Eeltoodust tulenevalt palun lubada isiklik soe ihupesu komplekt minule kambrisse“. Vangla on 09.12.2009 haldusaktis märkinud, et rahuldab kaebuse, viidates Viru vangla 30.11.2009 käskkirjale nr 1.1-.1/321, milles lubatakse ajavahemikul 01.12.2009 kuni 31.03.2010 kinnipeetavatel isikutel kambrisse 1 komplekt isiklikku sooja aluspesu. Kaebaja väitel on nimetatud otsus õigusvastane, kuna ta oli soovinud sooja aluspesu kambrisse mitte teatud perioodiks vaid aastaringselt. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu. Eespool välja toodud kaebaja 13.11.2009 taotlusest saab üheselt välja lugeda, et kaebaja on taotlenud sooja aluspesu saamist kambrisse tulenevalt talveperioodist ja talveperioodist tuleneva külma ilmaga. Taotlusest ei saa kuidagi välja lugeda pika aluspesu kandmise vajadust aastaringselt, kaasa arvatud suvekuudel, millal normaalse tervisega meestel pika sooja ihupesu kandmise vajadus puudub. Kuna R.Kalda 3 on selgelt taotluses märkinud, et soe aluspesu vajaduse tingib talveperiood ja külm ilm nii õues kui kambris, siis ei saanud vastustaja kuidagi kaebaja taotlust käsitleda laiendatult. Seetõttu puudus ka kohustus haldusakti motiveeringus välja tuua põhjendused, miks pesu ei väljastata alatiselt. Vangla saab taotluse lahendamisel lähtuda taotluses märgitust, mitte sellest, mida taotleja on mõelnud või millised selgitused ta on välja toonud vaides. Vangla on taotluse rahuldamisel aluseks võtnud direktori 30.11.2009 välja antud käskkirja, millega lubati kinnipeetavatel ajavahemikul 01.12.2009 kuni 31.03.2010 omada kambris 1 komplekt isiklikku sooja pesu. Asjaolu, et taotluse esitamise ajal nimetatud käskkirja välja antud ei olnud, ei ole oluline. Taotluse rahuldamine andis soodustuse ainult edasiulatuvalt, mitte sellest kuupäevast kui esitati taotlus. Kaebaja taotluse lahendamise ajal direktori 30.11.2009 käskkiri kehtis ja seda käskkirja tuli taotluse lahendamisel ka arvestada. Kui R.Kalda soovib kambrisse saada sooja pesu ka väljaspool direktori 30.11.2009 märgitud perioodi, on tal võimalus esitada vastav põhjendatud taotlus. Kuna kaebaja 13.11.2009 taotlus on Viru Vangla poolt rahuldatud, siis puudus ka vajadus haldusakti põhjalikumaks motiveerimiseks. Riigikohus on mitmetes lahendites osundanud, et isiku jaoks negatiivse otsustuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Antud juhul taotlus rahuldati, mingeid piiranguid ei ole kaebaja suhtes kohaldatud, seega puudus vajadus enne otsuse tegemist täiendavaid tõendeid koguda ja erinevaid huve kaaluda, nagu kaebaja on märkinud. Kaebaja viide Tartu Halduskohtu lahendile haldusasjas nr 3-09-8 ei ole asjakohane, kuna märgitud haldusasjas jättis Tartu Vangla kaebaja taotluse teatud riideesemete kambrisse lubamiseks rahuldamata, ehk tegemist oli kaebaja jaoks negatiivse otsusega. Kuna kaebaja taotlus Viru Vangla 09.12.2009 otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, siis puudub ka alus Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 13.11.2009 taotluse uueks läbivaatamiseks. Eda Muts kohtunik 4