← Eesti

3-09-2820/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2820 Otsuse kuupäev 02.03.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi AS Võru Juust kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.07.2009 käskkirja nr 1-3.8/315 ja 15.07.2009 käskkirja nr 1-3.8/316 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.02.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp Vastustaja esindajad vandeadvokaat Marti Hääl ja Simo Soolo Resolutsioon

  1. Rahuldada kaebus.
  2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.07.2009 käskkiri nr 13.8/315 ja 15.07.2009 käskkiri nr 1-3.8/
  4. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt AS Võru Juust kasuks menetluskuludena välja 66 364 ( kuuskümmend kuus tuhat kolmsada kuuskümmend neli )krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Aktsiaseltsile Võru Juust maksti PRIA peadirektori 24.05.2005 käskkirja nr 1-3.8/371 kohaselt eksporditoetust summas 196 427,42 krooni ning PRIA peadirektori 27.05.2005 käskkirja nr 13.8/388 kohaselt eksporditoetust summas 196 427,42 krooni.
  6. Peale toetuste väljamaksmist viis Maksu- ja Tolliamet läbi järelkontrolli ja koostas 27.06.2007 järelkontrolli akt nr 12-
  7. Järelkontrolliga tuvastati, et AS Võru Juust on ekspordiks Vene Föderatsiooni deklareerinud küll juustu Atleet, kuid sihtriigi Vene Föderatsiooni ametivõimudelt, tolliadministratsioonilt saadud dokumendid-impordideklaratsiooni nr 10126081/271204/0005572 (27.12.2004) ja impordideklaratsiooni nr 10126081/210205/0000621 (21.02.2005) koopiad ei kajasta kontrollitava tehingu osas impordiks deklareerimisel sama nimetusega juustu (Atleet).
  8. PRIA 05.05.2009 kirjaga nr 2-1/1722 teavitati kaebuse esitajat kavandatavast haldusaktist, millega AS-lt Võru Juust nõutakse tagasi alusetult saadud toetused, mis maksti välja PRIA peadirektori 24.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/371 ja 27.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/388 alusel, määratakse sanktsioon ja nõutakse sisse intress. AS Võru Juust esitas 21.05.2009 vastuväited kavandatavatele haldusaktidele. PRIA 01.06.2009 vastuskirjaga nr 2-1/1722-2 teavitati kaebuse esitajat, et PRIA ei nõustu AS Võru Juust vastuväidetega kavandatavale haldusaktile.
  9. PRIA peadirektori 15.07.2009 käskkirjaga nr 1-3.8/315 kohustati AS Võru Juust maksma tagasi PRIA peadirektori 24.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/371 alusel põhjendamatult saadud eksporditoetus summas 196 427,42 krooni, intress eksporditoetuselt ja sanktsioon summas 98 213,71 krooni ning 15.07.2009 käskkirjaga nr 1-3.8/316 kohustati AS Võru Juust tagasi maksma PRIA peadirektori 27.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/388 alusel põhjendamatult saadud eksporditoetus summas 196 427,42 krooni, intress eksporditoetuselt ja sanktsioon summas 98 213,70 krooni.
  10. AS Võru Juust esitas PRIA 15.07.2009 käskkirjadele nr 1-3.8/315 ja 1-3.8/316 vaided. 28.10.2009 vaideotsusega jäeti vaided rahuldamata.
  11. 30.11.2009 pöördus AS Võru Juust kaebusega Tartu Halduskohtusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused
  12. AS Võru Juust palub tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.07.2009 käskkirja nr 1-3.8/315 ja 15.07.2009 käskkirja nr 1-3.8/
  14. Kaebuse esitaja leiab, et käskkirjad tuleb tühistada, sest:
  15. vaidlustatud haldusaktid sisaldavad viiteid PRIA erinevatele kirjadele, kuid ei sisalda põhjendusi, miks osad AS Võru Juust 21.05.2009 ja 09.07.2009 kirjades esitatud vastuväidetest kavandatavale haldusaktile on tähelepanuta jäetud. Seetõttu on haldusaktid ebapiisavalt motiveeritud ja ei ole seetõttu kohtulikult kontrollitavad;
  16. PRIA on asjas kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt ja vastuolus Määruse 800/1999 rakendamispraktikaga, eelistades Vene Föderatsiooni tolliarhiivist pärit dokumente teistele asjas olevatele tõenditele. Vene Föderatsiooni tolliarhiivist pärinevad dokumendid on koostatud võltsitud alusdokumentidele tuginedes. Vaideotsuses on PRIA esitanud haldusaktide põhjendamiseks uusi õiguslikke ja faktilisi asjaolusid;
  17. Jõustunud määrusega kriminaalasjas on tuvastatud, et vaidlusalune kaup (juust Atleet) on sihtriiki jõudnud;
  18. Haldusorgan pole järginud head halduse tava, andes haldusakti adressaadile haldusmenetluse käigus vastukäivaid ja eksitavaid juhiseid.
  19. Vaidlustatud käskkirja nr 1-3.8/315 põhjendustest nähtuvalt oli tolliläbivaatuse akti nr 10126081/2712204/004327 (27.12.2004) kohaselt tolliläbivaatuse esemeks Saksamaal toodetud juust Edamer. Seega on tolliformaalsused täidetud Saksamaal toodetud juustu kohta, milline juust on märgitud ka Vene tolliarhiivist saadud impordideklaratsioonile nr10126081/271204/0005572 (27.12.2004). Käskkirja nr 1-3.8/316 põhjendustest nähtuvalt oli tolliläbivaatuse akti nr 10126081/210205/000319 (21.02.2005) kohaselt tolliläbivaatuse esemeks Saksamaal toodetud juust Gauda., milline juust on märgitud ka Vene tolliarhiivist saadud impordideklaratsioonile nr 101260081/210205/0000621 (21.02.2005).
  20. PRIA asus vaidlustatud käskkirjades seisukohale, et PRIA peadirektori 24.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/371 ja 27.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/388 alusel on eksporditoetus makstud põhjendamatult, kuna AS Võru Juust poolt toodetud juustu Atleet ei saa pidada impordituks, 2 nimetatud toodete jõudmine litsentsil märgitud sihtkohta ei ole kõiki tõendeid kogumis hinnates tõendatud, mistõttu AS-l Võru Juust puudus õigus eksporditoetusele.
  21. Määruse 800/1999 artikli 16 lg 1 kohaselt tõendatakse impordiga seotud tolliformaalsuste täitmist eksportija valikul ühega järgmistest dokumentidest: a. tollidokument, selle koopia või valguskoopia; sellise koopia või valguskoopia õigsust peab tõestama kas originaaldokumendi kinnitanud asutus, asjaomase kolmanda riigi ametiasutus, asjaomases kolmandas riigis paikneva liikmesriigi ametiasutus või toetuse maksmise eest vastutav asutus; b. vastavalt lõikes 5 kehtestatud miinimumnõuetele liikmesriigi poolt tunnustatud rahvusvaheliste kontrolli- ja järelevalveasutuse koostatud lossimis- ja imporditõend. Kõnealusel tõendil peavad olema impordiga seotud tollidokumendi kuupäev ja number.
  22. Viidatud sättest järeldub, et impordiga seotud tolliformaalsuse täitmise tõendamiseks piisab ühest eelpool loetletud tõendist ja et mõlemad tõendid on võrdse tõendusliku jõuga. Seega piisab ekspordi toimumise tõendamiseks kas impordideklaratsiooni või pädeva järelevalve asutuse poolt koostatud imporditõendi esitamisest.
  23. AS Võru Juust on esitanud nii impordideklaratsioonid kui järelevalve asutuse (IPC Hormann GmbH) lossimis-ja imporditõendid. PRIA on aga ekspordi mittetoimumise lugenud tõendatuks tuginedes vaid Vene Föderatsiooni tolliadministratsioonilt saadud impordideklaratsioonidele.
  24. Mõlemas vaidlustatud käskkirjas on PRIA Vene Föderatsiooni tolliadministratsiooni poolt esitatud tõendeid pidanud usaldusväärseks põhjusel, et Komisjoni määruse 800/1999 artiklis 16 on esimese tolliformaalsuste täitmist tõendava dokumendina nimetatud tollidokumenti. Ainuüksi see fakt annab PRIA arvates tunnistust Venemaa tolliasutuse eeldatavast usaldusväärsusest ja tollidokumendi kui tõendi tähtsusest ja tähendusest impordiga seotud tolliformaalsuste täitmise tõendamisel ja sellega omakorda impordi toimumise tõendamisel ( Komisjoni määruse 800/1999 art 15 lg 3).
  25. PRIA jättis tähelepanuta 29.06.2009 IPC Hormann GmbH poolt välja antud “Secondary Certificate” nr 70341200906 ning nr 70333200906 põhjendades seda asjaoluga, et erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib teostada kontrolle sertifikaatide väljastamiseks 6 kuu jooksul, mitte aga 4,5 aastat peale kaupade mahalaadimise kuupäeva.
  26. Riigikohus on oma praktikas järjekindlalt rõhutanud, et haldusakt on õigusevastane, kui see ei ole kohtu poolt sisuliselt kontrollitav. Vaidlustatud käskkirjad ei ole piisavalt põhjendatud kuivõrd sisaldavad viiteid erinevatele PRIA kirjadele, kuid ei sisalda põhjendusi, miks osad AS Võru Juust 21.05.2009 ja 09.07.2009 kirjades esitatud vastuväidetest kavandatavale haldusaktile on tähelepanuta jäetud. Kuivõrd haldusakt ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole haldusakt kohtulikult kontrollitav.
  27. Olukorras kus haldusakti adressaat AS Võru Juust peab haldusakti faktilist ja õiguslikku motiveeringut otsima erinevatest PRIA kirjadest, ei ole tal võimalik faktilist ja õiguslikku olustikku siduda moel, mis võimaldaks aru saada, miks PRIA just sellise haldusotsuse tegi. PRIA selgitused, miks Euroopa Liitu mittekuuluva riigi koostatud tollidokumendi tõenduslik jõud on suurem kui Euroopa Liidu poolt tunnustatud järelevalveasutuse poolt esitatud lossimis-ja imporditõendil, ei ole jälgitavad ega veenvad.
  28. Terve haldusmenetluse jooksul on AS Võru Juust juhtinud haldusorgani tähelepanu asjaolule, et PRIA praktika impordi formaalsuste täitmise tõendamisel tollidokumentide eelistamine järelevalveasutuste poolt esitatud imporditõendile ei ole kooskõlas Määruse 800/1999 3 rakendamispraktikaga teistes liikmesriikides. PRIA poolt viljeletav praktika vähendab eksportijate õiguskindlust ja ei taga Määruse 800/1999 ühetaolist kohaldamist. Nimetatud väidet ei ole PRIA ümber lükanud ei oma käskkirjas ega viidatud kirjades.
  29. AS Võru Juust on korduvalt seadnud kahtluse alla Vene Föderatsiooni tolliasutuse poolt esitatud dokumentide usaldusväärsuse, kuna Vene tolliasutuse protseduurid ei ole määruse 800/1999 tähenduses kontrollitud, läbipaistvad ega tunnustatud. Isegi kui on kahtlusi, kas tolliformaalsused Vene Föderatsiooni ees on kohaselt täidetud, ei ole Määruse 800/1999 eesmärk teostada järelevalvet Vene Föderatsiooni tolliasutuse läbitavate tolliformaalsuste osas. Vaidlustatud haldusaktis ega haldusaktis viidatud kirjades ei ole nimetatud väiteid ümberlükatud.
  30. Vene Föderatsiooni tolliarhiivist pärinevate impordideklaratsioonide alusdokumentide võltsitus on järelkontrolli aktiga tuvastatud, mistõttu ei ole impordideklaratsioonide alusel võimalik tuvastada, milline juustusort tegelikult eksporditi. Vaatamata sellele tugineb PRIA järjekindlalt võltsitud tõendite alusel koostatud impordideklaratsioonidele kui tõendile, mis kinnitab impordi mittetoimumist. Kui impordideklaratsioonid on võltsitud, siis puudub neil tõenduslik jõud. Seetõttu ei saa PRIA impordideklaratsioonide väidetava võltsitusega tõendada impordi mittetoimumist.
  31. Saksamaa eriasutuselt IPC Hormann GmbH 14.02.2008 PRIA-le saadetud päringu vastuses kinnitati Vene Föderatsiooni tolliarhiivist saadud imporditehingu vormistamiseks esitatud lisadokumentide võltsingut. Seetõttu ongi Maksu- ja Tolliamet järelkontrolli aktis tuvastanud, et tal ei ole võimalik selgitada välja, milline juustusort tegelikult eksporditi.
  32. Ei Euroopa Liidu õigus ega haldusmenetluse seadus ei võimalda haldusakti põhistada võltsitud tõendiga. Tuleb nõustuda käskkirjades sisalduva järeldusega, et peab esinema selge seos tollidokumendi ja järelevalveasutuse vahelise toimingu vahel. Kuivõrd aga käesolevas asjas on tollidokumendid, millele PRIA tugineb, võltsitud, siis sellise seose leidmine ei ole võimalik ja ka lubatud. Vastasel juhul jäetaks IPC Hormann poolt esitatud lossimis-ja imporditõend kõrvale põhjusel, et ta ei ole kooskõlas võltsitud dokumendiga. Kuna impordiga seotud tolliformaalsuste täitmist ei ole võimalik tõendada tollidokumendiga, tuleb kasutada Määruse 800/1999 art 16 lg 1 p b alusel järelevalve asutuse poolt koostatud lossimis-ja imporditõendit.
  33. Määruse artikli 16 lg 2 sisaldab loetelu tõenditest, mille abil on võimalik ekspordi toimumist tuvastada juhul, kui tollidokumentide või lossimis-ja imporditõendiga pole võimalik impordi toimumist tõendada. Määruse art 16 lg 2 sisaldab viis erinevat võimalust tõendamaks impordiga seotud tolliformaalsuste täitmist. Osundatust saab teha järelduse, et oluline ei ole mitte niivõrd, kuidas eksporditav kaup (juust) üle piiri jõudis, vaid kas ta sihtpunkti jõudis. AS Võru Juust arvates on IPC Hormann GmbH lossimis- ja imporditõenditega tõendatud juustu Atleet eksport sihtriiki
  34. Järelevalve asutuse IPC Hormann GmbH poolt esitatud korrigeeritud lossimis-ja imporditõendi nr 43271200503 (17.03.2005) ja 43671200504 (08.04.2005) alusel on eksport toimunud. Korrigeeritud lossimis- ja imporditõend nr 43271200503 sisaldab impordiga seotud tollidokumendi numbrit ja kuupäeva, samuti vastavad kirjeldused juustu Atleet CN koodile. IPC Hormanni poolt koostatud kauba mahalaadimise tõendis 200411784 on märgitud mahalaetud kaubaks juust Atleet. Tõendil märgitud transpordivahendite numbrimärgid ning mahalaadimise algus- ja lõppaeg on identsed lossimis- ja imporditõendis nr 43271200503 sisalduvate andmetega. Lossimis-ja imporditõend nr 43671200504 sisaldab impordiga seotud tollidokumendi numbrit ja kuupäeva, samuti vastavad kirjeldused juustu Atleet CN koodile. IPC Hormanni poolt koostatud kauba mahalaadimise tõendis 200500855 on märgitud mahalaetud 4 kaubaks juust Atleet. Tõendil märgitud transpordivahendite numbrimärgid ning mahalaadimise algus- ja lõppaeg on identsed lossimis-ja imporditõendis nr 43671200504 sisalduvate andmetega.
  35. PRIA ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et juust Atleet ei jõudnud sihtpunkti. Selliseid tõendeid ei sisalda ei käskkirjad ega ka PRIA 01.06.2009 vastuskiri. PRIA on esitanud vaid tõendid, mis kinnitavad, et tolliformaalsused ei ole täidetud korrektselt.
  36. Käesoleva haldusmenetluse eesmärgiks oli kontrollida, kas juust Atleet jõudis sihtriiki, mitte aga seda kas Vene Föderatsiooni tolliformaalsused olid järgitud. Käskkirjad keskenduvad vastuoludele erinevates tollidokumentides, aga ei põhjenda, miks ettevõte poolt esitatud tõendite (IPC Hormann certificate) abil ei ole võimalik kinnitada kauba jõudmist sihtriiki.
  37. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-80-06 sedastanud, et õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kui toetuste eest vastutaval üksusel tekib kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis ja tal tuleb esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL-i õiguse tõhusat mõju. Menetlemine peab olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele.
  38. Õige on PRIA seisukoht, et eksporditoetuse saamiseks sätestatud materiaalõiguslike tingimuste täitmist peab tõendama eksportija. Kaebuse esitaja on esitanud järelevalve asutuse IPC Hormann GmbH poolt esitatud korrigeeritud lossimis-ja imporditõendi nr 43271200503 (17.03.2005) ja 43671200504 (08.04.2005). Juhul kui PRIA ei pea esitatud tõendeid usaldusväärseks, kandub tõendamiskoormis haldusorganile.
  39. PRIA väitel ei olnud AS Võru Juust enne 22.02.2005 nende Eesti ettevõtete nimekirjas, kelle toodangut oli lubatud seoses Vene veterinaar-ja sanitaarnõuetele vastavusega Venemaale eksportida. Seetõttu on PRIA jaoks ilmselge, et ekspordikeelu ajal ei olnud AS-l Võru Juust mingit alust arvata, et tema toodangut on võimalik ausal teel Venemaale eksportida.
  40. Eeltoodu kinnituseks viitab PRIA Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahel 02.09.2004 sõlmitud memorandumile, mille mõte seisnes selles, et Euroopa Ühendus aitab omalt poolt igati kaasa sellele, et veterinaar-ja sanitaarnõuetele mittevastavaid saadetisi ei eksporditaks Euroopa Liidust Venemaale. PRIA rõhutas, et“ Muuhulgas rõhutati memorandumis vajadust võidelda pettusega, kui Venemaale püütakse eksportida sellist toodangut, mis ei vasta veterinaarja sanitaarnõuetele. Selliste pettuste tõkestamiseks lepiti poolte vahel kokku ka abinõude kohaldamine, mille eesmärgiks oli välistada Vene veterinaar-ja sanitaarnõuetele mittevastava kauba Euroopa Liidust Vene Föderatsiooni toimetamine“. Nimetatust tuleneb, et PRIA arvates on eksport küll toimunud, kuid ekspordi käigus ei ole tolliformaalsusi korrektselt järgitud, eesmärgiga toimetada Venemaale kaupa, mille sisseveoks puudus luba.
  41. Vaidlustatud käskkirjad taolist faktilist ega õiguslikku motivatsiooni ei sisaldanud. Käskkirjades tugineb PRIA eelkõige Määrusele 800/1999 ja leiab, et eksporti pole toimunud. Vaideotsuse punktist 4.1 järeldub aga, et PRIA arvates on eksport toimunud, kuid seda moel, mis on vastuolus 02.09.2004 memorandumiga. Vaideotsuses ei ole lubatud haldusakti õiguspärasust põhjendada uute asjaolude ja uuel õiguslikul alusel. Vastupidisel juhul muutuks võimatuks efektiivne õiguskaitse, sest haldusorgan saaks pidevalt oma õiguslikku positsiooni muuta.
  42. Memorandum ei kuulu Euroopa Liidu esmase või teises õiguse hulka, mistõttu omab ta õiguslikku tähendust vaid memorandumi allkirjastanud pooltele, mitte aga kolmandatele isikutele. AS Võru Juust õiguste ja kohustuste mahtu ei või määrata õigusaktiks mitteoleva ja 5 avaldamata memorandumiga. AS Võru Juust suhtes saab haldusmenetluses eksporditoetuste tagasinõudmisel kasutada Määruse 800/1999 sisalduvaid õiguslikke aluseid.
  43. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-274/04, mis puudutas eksporditoetuse tagasinõudmist ja sanktsiooni määramist, leidis kohus punktis 15, et ka mitte-karistusliku iseloomuga sanktsiooni võib määrata üksnes juhul, kui selleks on olemas selge ja üheselt mõistetav õiguslik alus. Käesolevas haldusmenetluses ei ole üheselt selge, millisel õiguslikul alusel eksporditoetusi tagasi nõutakse - kas sellepärast, et kaup ei ole sihtriiki jõudnud või põhjusel, et kauba sihtriiki jõudmisel on ignoreeritud Vene Föderatsiooni tolliformaalsusi.
  44. PRIA on haldusmenetlust läbivalt rõhutanud, et eksporditoetuse saamiseks ja nendega seonduvaid dokumente on võltsitud. Antud vaidluse kontekstis tähendab see, et eksporditoetuse tagasinõudmise eelduseks on eksporditoetuse õigust andvate dokumentide võltsimise tuvastamine pädeva ametiasutuse poolt kooskõlas siseriikliku õigusega.
  45. Sarnast seisukohta on järjekindlalt kaitsnud ka Euroopa Kohus. Näiteks kohtuasja C-515/03 punktis 40 on kohus rõhutanud, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kooskõlas siseriikliku õiguse tõendamisnormidega kontrollida niivõrd, kuivõrd see ei kahjusta ühenduse õiguse tõhusust, kas kuritarvituse koosseis on täidetud. Sama otsuse punktis 42 märgib kohus, et neil asjaoludel võib eksporditoetuse tagastamist siiski nõuda, kui siseriiklik kohus leiab, et eksportija kuritarvitus on vastavalt siseriiklikele õigusnormidele tõendatud. Lahendi C-279/05 punktis 38 on Euroopa Kohus rõhutanud, et lõplikult makstud diferentseeritud toetuste äravõtmise või tagasinõudmise menetluse raames tuleb järeldus, et need toetused on makstud alusetult, rajada eksportija kuritarvituste kohta vastavalt siseriiklikele õigusnormidele esitatud tõenditele.
  46. PRIA avalduse alusel algatas Lõuna Politseiprefektuur kriminaalmenetluse KarS § 210 tunnustel selles, et AS Võru Juust on mitte eesmärgipäraselt kasutanud ekspordideklaratsioonide E283-18/02/2005 ja E1545-20/12/2004 alusel saadud eksporditoetust. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 13.10.2009 lõpetati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et juustu Atleet import sihtriiki Venemaale on tõendamist leidnud vaatamata sellele, et Venemaa Tolliametist saadud andmetel ei ole impordiks deklareeritud juust Atleet. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on leitud, et juustu Atleet jõudmine Venemaale on tõendatud teiste tõenditega, eelkõige aga IPC Hormanni sertifikaatidega.
  47. Eksitavad on PRIA 05.05.2009 kirjas sisalduvad viited Euroopa Kohtu lahendile nr C143/07, mille p 36 kohaselt eksportija lepingupartneri süü või eksimus kuulub tavapärase kaubandustegevuse riski alla. Viidatud kohtulahendi asjaolude kohaselt ei olnud eksport toimunud eksportija lepingupartneri tahtliku tegevuse tõttu. Käesolevas haldusmenetluses on tõendamist leidnud kaupa eksport st kauba jõudmine sihtpunkti. Kuna kriminaalasja raames on kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tuvastatud, et juust Atleet on sihtriiki jõudnud ja et AS Võru Juust ei ole eksporditoetuse saamiseks mitte ühtegi dokumenti võltsinud, puudub aluse eksporditoetuse tagasinõudmiseks.
  48. Õigus heale haldusele on Riigikohtu praktikas mõistetud kui põhiõigust. Hea halduse põhimõte haldusmenetluses tähendab haldusorgani keeldu haldusmenetluses anda vastukäivaid ja eksitavaid juhiseid. Kui AS Võru Juust sai teada PRIA kavandatavast haldusaktist ja asjaolust, et PRIA ei pea esitatud dokumente piisavaks, otsustas ta koguda ja esitada täiendavaid tõendeid. Oma soovist teavitas AS Võru Juust PRIA-t 25.05.2009 kirjas. 6
  49. PRIA 01.06.2009 vastuskirja p-s 2 selgitati, et eksportijal on lisaks kohustusele ka õigus esitada tõendeid eksporditoetuse saamise sisuliste nõuete täitmiseks. Sama punkti viimasest lausest „ AS Võru Juust on seda õigust järelkontrolli käigus kasutanud ja see õigus kehtib edasi“ järeldas AS Võru Juust, et tal on õigus ja kohustus esitada täiendavaid tõendeid eksporditoetuse saamise sisuliste nõuete täitmiseks. 09.07.09 kirjaga esitaski AS Võru Juust IPC Hormann GmbH poolt 29.06.2009 välja antud Secondary Certificate” nr 70341200906 ja
  50. Seetõttu on üllatav vaidlustatud haldusaktides sisalduv põhjendus, et IPC Hormanni poolt esitatud täiendavad tõendid on esitatud hilinenult. Selline käitumine on AS Võru Juust suhtes eksitav ja sõnamurdlik ning toonud kaasa õigusvastase haldusakti andmise. Eeltoodud arvesse võttes leiab AS Võru Juust, et vaidlustatud haldusaktide andmiseks puudusid PRIA-l nii materiaalõiguslikud kui ka menetluslikud eeldused, mistõttu taotleb AS Võru Juust vaidlustatud haldusaktide tühistamist.
  51. Olukord, kus PRIA nõuab eksporditoetuse tagastamist tuginedes vaid Vene Föderatsiooni ametivõimudelt saadud impordideklaratsioonidele ja jättes tähelepanuta järelevalveasutuse IPC Hormann GmbH poolt esitatud lossimis-ja imporditõendid, ei ole kooskõlas Määruse 800/1999 rakendamispraktikaga. AS Võru Juust emaettevõte Valio on alates 1995 aastast alates Soome pädevate ametivõimude ees tõendanud ekspordi toimumist IPC Hormann lossimis- ja imporditõenditega. PRIA poolt viljeletav praktika vähendab eksportijate õiguskindlust ja ei taga Määruse 800/1999 ühetaolist kohaldamist.
  52. Kohtule esitatud täiendavas seisukohas rõhutab kaebuse esitaja, et impordideklaratsioon ja lossimis- ja imporditõend on võrdse tähendusega dokumendid. See tuleneb määruse 800/1999 sõnastusest, mille kohaselt on toetuse taotlejal õigus valida, kas esitab impordideklaratsiooni või lossimis- ja imporditõendi. Tegemist on kahe üksteisest sõltumatu ja iseseisva lubatud tõendi liigiga. Määruse artikkel 16 lg 1 ei seo kõnealuseid eriliigilisi tõendeid viisil, mis tooks ühe kõnealuse tõendi (impordideklaratsioon) puuduste või väidetava võltsituse korral kaasa teise tõendi (lossimis- ja imporditõend) arvestamata jätmise ning ekspordi toimumise mittetõendatuks lugemise.
  53. Kui määruse 800/1999 artiklis 16 lõikes 1 märgitud võrdse õigusliku jõuga tõendite vahel on erinevused, siis tuleb kõrgendatud usaldusväärsus omistada Euroopa Liidu liikmesriigi poolt heakskiidetud järelevalveasutuste väljastatud lossimis- ja imporditõendile [määruse 800/1999, artikkel 16

(1)b)]. Euroopa Liidu liikmesriigi asutuse poolt tunnistatud asutuse väljastatud lossimis- ja imporditõendil on kõrgem usaldusväärsus, sest vastavat tõendi väljastajat kontrollitakse ja tunnustatakse vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele. Impordideklaratsioonide koostaja, s.o. Euroopa Liitu mittekuuluva riigi tolliasutuste tegevuse üle puudub Euroopa Liidul mistahes järelevalve ja kontroll. 43. Kaebuse esitaja juhib eelnevate seisukohtade põhistamiseks tähelepanu Euroopa Kontrollikoja eriraportile 7/2001 (Court of Auditors, Special Report No 7/2001 concerning export refunds _ destinations and placing on the market, together with the Commission’s replies, OJ 2001/C 314/01) (SP No 7/2001), mis annab Vene Föderatsiooni impordideklaratsioonide usaldusväärsusele hävitava hinnangu. SP No 7/2001 tulenevalt on alusetud vastustaja põhistused, mis seonduvad Vene Föderatsiooni tollidokumentatsiooni kõrgema usaldusväärsusega. 44. SP No 7/2001 rõhutab, et impordideklaratsioonide puudused või isegi võltsimine ei ole ekspordi toimumise ja eksporditoetuse saamise õiguse seisukohast oluline või toetuse saamist välistav: „Tuleb rõhutada, et pelgalt asjaolu, et Venemaa impordideklaratsioonid on võltsitud, ei tähenda tingimata, et eksporti tegelikult ei toimunud. Venemaa importijate motivatsioon madalama tollimaksu saamiseks väärdeklareerida veiseliha rupskitena võrdub samaga nagu EL eksportija deklareeriks rupskeid veiselihana selleks, et saada kõrgemat tollimaksumäära. Kuid 7 just sel samal põhjusel on need ebapiisavad tõendid eksporditoetuse saamise õiguse tuvastamise mõttes.“ (punkt 45). Seega, isegi kui impordideklaratsioon on võltsitud, siis toob see kaasa üksnes vastava tõendi kõrvalejätmise, mitte aga automaatse järelduse ekspordi mittetoimumise kohta. Tõendi puudus ei tähenda ekspordi mittetoimumist. Viimast järeldust toetab SP No 7/2001 punkt 85 toodud lõppjäreldus, et „Oluline on eristada tõendi kehtivust ning tehingu tegelikku toimumist“. Seega on alusetu väide, et impordideklaratsiooni väidetav võltsitus välistab ekspordi muude tõendite alusel toimunuks lugemise. 45. SP No 7/2001 punktide 45 ja 85 sõnastus toetab kaebuse esitaja seisukohta, et määruse 800/1999 eesmärk on tagada eksporditoetuste maksmine faktiliselt toimunud ekspordi eest. Määruse 800/1999 eesmärk ei ole Vene Föderatsiooni tolli- ja maksuseaduste täitmise järelevalve. Isegi, kui tuvastamist leiab, et impordideklaratsioonile lisatud dokumendid on nt Vene Föderatsiooni õigusaktide nõuetest kõrvalehoidmiseks kolmanda isiku poolt võltsitud, siis peab järelevalveasutus kontrollima muude lubatud tõendite põhiselt, kas kaup jõudis sihtkohta või mitte. Kui on esitatud muu lubatud tõend ekspordi toimumise kohta, siis ei ole impordideklaratsiooni puudused eksporditoetuse tagasinõudmise aluseks. 46. Vastupidiselt Vene Föderatsiooni tollidokumentidele on kaebuse esitajale ekspordi toimumist tõendavad impordi- ja lossimistõendid väljastanud järelevalveasutus IPC Hormann GMBH usaldusväärne asutus. Kogu Euroopa Liidus on kokku 15 liikmesriikide poolt kontrollitud ja heakskiidetud järelevalveasutust. Saksamaal, s.o. pikaajalise impordi- ja lossimistõendite kasutamise kogemusega liikmesriigis on lisaks IPC Hormann GMBH-le veel ainult üks heakskiidetud järelevalveasutus. IPC Hormann GMBH sai viimati heakskiidu alles 01.04.2009.a. Arvestades, kui oluline on eksporditoetuste maksmisel järelevalveasutuse roll ning kui vähe on Saksamaal heakskiidetud järelevalveasutusi, siis on tagatud, et IPC Hormann GMBH protseduurid ja senine tegevus on põhjalikult kontrollitud ning Saksamaa asutuste poolt heakskiidetud. 47. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas esitatud argumentide juurde. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited 48. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 49. Eksporditoetuse väljamaksmise aluseks on eksporditoetuse esemeks oleva toote sihtriiki jõudmise tõendamine. Kaebaja ei ole vaatamata PRIA poolt haldusmenetluses antud korduvatele võimalustele suutnud oma toote importi Vene Föderatsiooni tõendada. Väidetavalt oli kaebaja Eesti ettevõtteks, kes müüs 200 tonni juustu „Atleet“ Vene Föderatsiooni ettevõttele OOO Kompanija „Estonskije sõrõ“ (edaspidi „ostja“). Kaebaja esitatud väite kohaselt edastas ostja saatmise CMR-i juhised, mille kohaselt pidid transiitmaadeks olema Eesti-Läti-LeeduValgevene-Vene Föderatsioon, Euroopa Liidu piir pidi ületatama Leedus Medininkais. Lisaks pidi nimetatud juhiste kohaselt: 1) vedajaks olema samuti Vene Föderatsiooni ettevõte OOO Jantrans, kelle veokisse laaditi kaebaja juures juust „Atleet“; 2) kauba saatjaks kaebaja asemel olema CMR-i märgitud USA ettevõte Grey Wood L.L.C ; 3) kauba saajaks olema OOO Kompanija „Estonskije sõrõ“ asemel samuti Vene Föderatsiooni ettevõte OOO Admiral; 4) rahvusvaheliseks kontrolli- ja järelevalveasutuseks pidi olema IPC Hormann GmbH, kellelt palus ostja tellida kolmandal isikul teenus seoses kauba vastuvõtu kinnitamisega. 8 50. Juhul, kui tõepoolest oleks kaebaja tooted antud juhul Vene Föderatsiooni jõudnud, ei ole eluliselt usutav, miks kaebaja teadmisel ja ostja antud juhistest lähtuvalt ka kaebaja huve Vene Föderatsioonis esindav OOO Admiral esindaja ei märganud tolli läbivaatuse aktide koostamise juures viibides, et kaebaja toodete asemel on deklareeritud juustud nimetusega Gauda ja Edam(
  1. er)või lihtsalt „juust“, mis on toodetud Saksamaa Liitvabariigis, mitte aga Eesti Vabariigis ning tootjaks ei ole ettevõte AS Võru Juust. Seoses eksporditoetuste saamisega pidi kaebajal olema erakordselt põhjendatud huvi veendumaks toodete kohalejõudmises sihtriiki. Kaebaja on nimelt isikuks, kellele PRIA on varasemalt korduvalt maksnud välja eksporditoetusi (sh Vene Föderatsiooni), mistõttu kaebaja pidi olema teadlik eksporditoetuse aluseks oleva dokumentatsiooni ja selle sisu olulisusest ning nende mõjust eksporditoetuse väljamaksmisele. 51. Euroopa Kohus on kohtuotsuses nr C-143/07 punktis 36 sedastanud, et lepingupartneri süü või eksimus kuulub tavapärase kaubandustegevuse riski alla ning neid ei saa kaubandustehingute puhul käsitleda millegi ettenägematuna, st kui kaebaja otsustas mistahes põhjustel eksporditoetuse objektiks oleva toote importimisel Vene Föderatsiooni kasutada kolmandaid isikuid, on tegemist kaebaja enda riisikoga. Arusaadavalt on Võru Juust ka ainukeseks isikuks, kellel võis olla põhjendatud huvi kasutada PRIA-t eksitavaid dokumente kuivõrd need dokumendid olid vältimatult vajalikud eksporditoetuse saamiseks. 52. Haldusmenetluse käigus suutis kaebaja tõendada vaid oma toodete väljavedu Eesti Vabariigist. Eksporditoetuste taotlemise ja väljamaksmise ajal kehtis Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/1999, mille artikkel 15 lg 3 kohaselt loeti toode impordituks, kui oli täidetud impordiga seotud artiklis 16 sätestatud tolliformaalsused. Eksporditoetuse väljamaksmise vältimatuks eelduseks oli seega kauba tõendatud sihtkohta (s.o Vene Föderatsiooni) jõudmine. Tulenevalt Võru Juustu poolt eksporditoetuse saamiseks esitatud dokumentatsioonist, Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud järelkontrolli aktist ning PRIA poolt haldusmenetluse käigus kogutud tõenditest, ei ole käesoleval juhul võimalik veenduda kaebaja toodete importimise faktis Vene Föderatsiooni. 53. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt on eksporditoetuse puhul tegemist turukorraldusliku meetmega, milleks eraldatavad vahendid tulenevad Euroopa Põllumajanduse tagatisfondist (EAGF). Määruse 1290/2005 preambula punktis 26 on sätestatud, et EAGFi poolt makstud summade tagasinõudmise puhul tuleks tagasinõutavad summad maksta fondi tagasi niipea, kui tegu on kuludega, mis ei vasta ühenduse õigusaktidele ning mille saamiseks pole mingit õigust ja see on sel eesmärgil sätestatud kord, mis võimaldab komisjonil ühenduse eelarve huve kaitsta, otsustades asjaomase liikmesriigi arvelt võtta osa summadest, mis eeskirjade eiramise tõttu kaduma on läinud ja mida pole mõistliku tähtaja jooksul tagastatud. Teatavatel liikmesriigi poolsetel hooletuse juhtudel peaks olema õigustatud ka kogu summa võtmine asjaomaselt liikmesriigilt. Siiski tuleks jagada finantsvastutus õiglaselt ühenduse ja liikmesriikide vahel kooskõlas liikmesriikide siseriiklikest menetlustest tulenevate kohustustega. 54. Antud juhul täidab seega PRIA alusetult väljamakstud eksporditoetusi tagasinõudes kohustust, mis tuleneb otseselt Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1290/2005 artikkel 32 lõikest 1, mille kohaselt makstakse PRIA-le välja eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu tagasinõutud summad ja nende juurde kuuluvad intressid, millised summad kohustub PRIA omakorda kandma EAGFi tulude hulka nende reaalse tagasinõudmise kuu alla. Seega ELi finantsvaldkonna kontrollisüsteemide eesmärk on mh tagada vigade avastamine ja sellest tulenevalt alusetult väljamakstud summade tagasinõudmine. Ideaaljuhul kohaldatakse korrektsioone eksinud abisaajate või vigaste projektide suhtes. Kui see ei ole võimalik või kui täpset summat on keeruline välja arvutada, võib Euroopa Komisjon kohaldada kindla määraga korrektsioone selle liikmesriigi suhtes, kelle kontrollisüsteem osutus ebatõhusaks, mistõttu vastutab Euroopa Liidu liikmesriigina Eesti Vabariik tema haldusalas toimunu suhtes. 9 55. Vaatamata PRIA korduvatele päringutele IPC Hormann GmbH-le, ei ole PRIA saanud usaldusväärset vastust vastuolude kõrvaldamiseks. Nii on IPC Hormann GmbH nelja ja poole aasta möödudes väljastanud kordussertifikaadi (secondary certificate) koguni kahel korral järjest, sealjuures ei ole teistkordselt väljastatud kordussertifikaadil isegi märget, et tegemist on kordussertifikaadi parandusega (paranduse märget vt nt lisa 17 lk 2, kus on sertifikaadile märgitud „CORRECTION“) ega selgitust, miks erinevad üksteisest nii esmasertifikaat, PRIA-le 09.07.09 edastatud kordussertifikaat ja PRIA-le 10.07.09 edastatud teistkordselt väljastatud kordussertifikaat, kui ka neis toodud andmed imporditud toodete kohta. Liiatigi ei võimaldanud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 VI lisa III peatükis nii hilist sertifikaadi väljastamist, määruse lisa kohaselt võis üksnes erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel toimuda kontroll ja vastavustõendamine tõendite väljaandmiseks kuue kuu jooksul pärast kaupade mahalaadimise kuupäeva ning tõendil pidid olema kirjas faktide kontrollimiseks astutud sammud. Selline asjaolu tõendab üheselt, et käesoleval hetkel ei ole võimalik veenduda AS-i Võru Juust toote importimise faktis Vene Föderatsiooni. Ometigi on PRIA teinud endast kõik oleneva välja selgitamaks avalikest vahenditest makstud eksporttoetuse aluseks olevaid asjaolusid ning andnud kolmandale isikule piisavalt võimalusi tõendite esitamiseks ning vasturääkivuste kõrvaldamiseks. Seda ei ole käesoleva hetkeni tehtud, esitatud on vaid korduvalt oma olemuselt samu dokumente, mille sisu on selgitamatutel põhjustel ajas muutunud. 56. Riigikohus on lahendi 3-3-1-40-08 punktis 17 rõhutanud, et Komisjoni määruse nr 800/1999 sätted võimaldasid järeldada, et haldusorgan ei saa toetustaotlust rahuldada olukorras, kus küllaldase uurimise ning ettevõtjalt saadud tõendite ning selgituste tulemusena ei ilmne haldusorgani jaoks veenvalt, et taotluse rahuldamise olulised eeldused on täidetud. Nimelt oli määruse nr 800/1999 preambula põhjenduses 27 märgitud, et „ühelt poolt peaks liikmesriikidel olema lubatud keelduda toetuse andmisest või toetust tagasi nõuda sellistel ilmselgetel juhtudel, kus nad märkavad, et tehing ei ole kooskõlas eksporditoetuste süsteemi eesmärkidega, […]“. Samas lahendis on Riigikohus ka sedastanud, et olukorras, kus haldusorgan on teinud temast oleneva, et tõendada toetustaotluse rahuldamise eelduste täitmist ning taotlejalt pole võimalik saada täielikumat informatsiooni toodangu toetuskõlbulikkuse kohta, tuleb pidada haldusorgani tõendamiskohustust täidetuks. Seejärel läheb koormis vastupidise tõendamiseks juba üle taotlejale endale. Täiendavalt on Riigikohus rõhutanud, et tootjal lasub kohustus tagada oma tegevuse dokumenteeritus, mis võimaldab toetuskõlbulikkust välja selgitada, st juriidiline isik peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul. PRIA leiab, et antud juhul ei vasta kogutud kõnealuste eksporditoetuste aluseks olev dokumentatsioon sellistele tingimustele. 57. PRIA ei nõustu kaebuse väitega, et käesolevas haldusmenetluses on tõendamist leidnud kaupa eksport, st kauba jõudmine sihtpunkti. Kaebaja kasutab kauba impordi tõendamiseks vaidluses PRIAga prokuratuuri kriminaalasja lõpetamise määrust, mille kohati retooriline sõnastus on andnud ainest selliseks meelevaldseks tõlgenduseks. Riigiprokuratuuri määrusest nähtuvalt on prokuratuur asunud peamiselt kahele seisukohale: 1) olemasolevate andmete pinnalt on võimatu teha üheseid järeldusi asjas tähtsust omavate dokumentide – impordideklaratsioonide, Vene Föderatsiooni tolli poolt koostatud tollitava kauba läbivaatuse aktide, aga ka IPC Hormann GmbH Moskva filiaali töötaja poolt koostatud kauba läbivaatuse aktide – tõelevastavuse osas; 2) kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt on alust eeldada, et kauba eksport siiski aset leidis - tegemist on äärmisel juhul menetleja subjektiivselt alusetu hinnanguga, mis on vastuolus tema eelnevalt tuvastatud asjaoludega, mistõttu see ei saa omada tõenduslikku tähtsust. 10 58. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et on tõendatud kauba väljavedu Eestist, ei ole see samastatav automaatselt impordiga (ehk sisseveoga) Vene Föderatsiooni. PRIA märgib siinjuures veelkord, et eksporditoetuse väljamaksmise eelduseks oli määruses 800/1999 Lisa VI peatüki III puntile 2 kinnitus, et kaup on lõplikul importimisel tollis vormistatud ehk teisisõnu peab olema tõendatud kauba impordi (mitte ekspordi) toimumine. Järelevalveasutuse (nt IPC Hormann GmbH) lossimis- ja imporditõend ning tollidokument on omavahel lahutamatult seotud, mistõttu ei saa lossimis- ja imporditõendit vaadelda omaette, lahus eelnevalt teostatud kauba tolliläbivaatusest ja selle kohta koostatud aktist ning välja antud impordideklaratsioonist. IPC Hormann GmbH-lt järelkontrolli käigus saadud lossimis- ja imporditõendi alusdokumentidest nähtub, et IPC Hormann GmbH käsutuses olnud Vene deklaratsioon I eksemplar erines oluliselt (sh kauba saatja ja kauba kirjelduse osas, aga ka dokumendile pandud allkirjade osas) Vene tolliarhiivist saadud ja imporditud kauba läbivaatuse aktiga vastavuses olevast impordideklaratsiooni eksemplarist, kus on saatjaks märgitud Greywood, juustuks Gauda, valmistajaks Molkereigenossenschaft Bad Birba . 59. Puudub adekvaatne põhjus Vene Föderatsiooni tolliarhiivist laekunud dokumendi tõelevastavuses kahtlemiseks kuivõrd antud deklaratsioon on jõudnud PRIA valdusesse vahetult ning vastuseks ametlikule päringule. Siinkohal on tähelepanuväärne, et nii enne kui pärast käsitletavaid tehinguid on AS Võru Juust regulaarselt müünud juustu „Atleet“ Venemaale, kusjuures kaup on liikunud otse üle Eesti-Vene piiri ja järelkontrolli käigus on leidnud kinnitust ka vastava kauba korrektne imporditollivormistus Vene Föderatsioonis. Selgituseta on jäänud vajadus antud juhtudel vedada kaupa mööda maismaad läbi Läti, Leedu ja Valgevene. 60. Lisaks tegi PRIA Saksamaa Liitvabariigi eriasutusele päringu ning sai vastuse, milles kinnitati Vene Föderatsioonist tolliarhiivist saadud, imporditehingu vormistamiseks esitatud lisadokumentide võltsingut, mis on vastustaja arvates täiendavaks tõendusmaterjaliks selle kohta, et Vene deklaratsioonide I ja II vormistamise alusdokumendid ei ole tõesed. Ühtlasi ei ole seega tõesed ka eksporditoetuse väljamaksmise aluseks olnud Komisjoni määruses nr 800/1999 artiklis 16 nõutud ja toodete sihtriiki importimist tõendama pidav dokumentatsioon, mistõttu ei saa olla kindel, kelle poolt toodetud ja milline kaup Vene Föderatsiooni tegelikult impordiks deklareeriti. 61. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-38-07 punktis 19 sedastanud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53). Sama osundas Riigikohus ka 19. detsembri 2006. a otsuses asjas nr 3-3-1-80-06, p 23. Neis lahendites rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi. 62. Eksporditoetuste eesmärgiks on kompenseerida hinnavahe Euroopa Liidu siseturu ja maailmaturu hindade vahel toodete ekspordil ning tagada Euroopa Liidu eksportijate konkurentsivõimelisus maailmaturul. Mõistetavalt ei saa pidada eksporditoetuse väljamaksmist põhjendatuks, kui importi kolmandasse riiki ei ole toimunud, olemasolevad tõendid on vasturääkivad või puuduvad mõistlikud vahendid kontrollimaks, kas tooted on tegelikkuses jõudnud sihtriiki. 63. Kohtuistungil jäi vastustaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. 11 Kohtu põhjendused ja otsus 64. PRIA asus vaidlustatud käskkirjades seisukohale, et PRIA peadirektori 24.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/371 ja 27.05.2005 a käskkirja nr 1-3.8/388 alusel on eksporditoetus AS-le Võru Juust makstud alusetult ja see tuleb tagasi nõuda, kuna AS-s Võru Juust toodetud juustu Atleet ei saa pidada impordituks. Nimetatud toodete jõudmine litsentsil märgitud sihtkohta ei ole kõiki tõendeid kogumis hinnates tõendatud, mistõttu AS-l Võru Juust puudus õigus eksporditoetusele. 65. Eksporditoetuste taotlemise ja väljamaksmise ajal kehtis Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/1999 (edaspidi Määrus), mille artikkel 15 lg 3 kohaselt loeti toode impordituks, kui oli täidetud impordiga seotud artiklis 16 sätestatud tolliformaalsused. Määruse 800/1999 artikli 16 lg 1 kohaselt tõendatakse impordiga seotud tolliformaalsuste täitmist eksportija valikul ühega järgmistest dokumentidest: a. tollidokument, selle koopia või valguskoopia; sellise koopia või valguskoopia õigsust peab tõestama kas originaaldokumendi kinnitanud asutus, asjaomase kolmanda riigi ametiasutus, asjaomases kolmandas riigis paikneva liikmesriigi ametiasutus või toetuse maksmise eest vastutav asutus; b. vastavalt lõikes 5 kehtestatud miinimumnõuetele liikmesriigi poolt tunnustatud rahvusvaheliste kontrolli- ja järelevalveasutuse koostatud lossimis- ja imporditõend. Kõnealusel tõendil peavad olema impordiga seotud tollidokumendi kuupäev ja number. 66. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et antud juhul ei ole toote impordituks lugemisel oluline mitte tolliformaalsuste korrektne täitmine, vaid see, kas kaup jõudis sihtriiki (litsentsil märgitud sihtkohta). Ka vastustaja jagab seisukohta, et eksporditoetuse väljamaksmise aluseks on eksporditoetuse esemeks oleva toote impordi (sihtriiki jõudmise) tõendamine ( tl 62). 67. Vaidlustatud käskkirjade kohaselt omab PPIA arvates kauba impordituks lugemisel tõendina määravat tähendust tollidokument. AS Võru Juust leiab, et juustu Atleet import sihtriiki on tõendatud samaväärset IPC Hormann GmbH lossimis- ja imporditõenditega. 68. Mõlemas vaidlustatud käskkirjas on PRIA Vene Föderatsiooni tolliadministratsiooni poolt esitatud tõendeid pidanud oluliseks põhjusel, et Komisjoni määruse 800/1999 artiklis 16 on esimese tolliformaalsuste täitmist tõendava dokumendina nimetatud tollidokumenti. See annab PRIA arvates tunnistust tollidokumendi kui tõendi tähtsusest ja tähendusest impordiga seotud tolliformaalsuste täitmise tõendamisel ja sellega omakorda impordi toimumise tõendamisel. PRIA veendumusel ei saa tolliformaalsuste täitmist tõendada sertifikaat, mille andmise aluseks oli tolliläbivaatuse aktis tuvastatuga vastuolus olev impordideklaratsiooni eksemplar, mis erines oluliselt tolliarhiivis olevast eksemplarist saatja ja kauba kirjelduse osas ( tl 71 ja 75). 69. AS Võru Juust esitas toodete litsentsil märgitud sihtkohta jõudmise ja tolliformaalsuste täitmise tõendamiseks PRIA-le:
  2. a)impordideklaratsiooni nr 10126081/271204/0005572 ( 27.12.2004) koopia;
  3. b)järelevalveasutuse (IPC Hormann GmbH) lossimis-ja imporditõendi nr 43271200503, välja antud 17.03.2005;
  4. c)impordideklaratsiooni nr 10126081/210205/0000621(21.02.2005) koopia;
  5. d)järelevalveasutuse (IPC Hormann GmbH) lossimis-ja imporditõendi nr 43671200504, välja antud 08.04.2005. Seoses eksporditoetuse maksmise järelkontrolli käigus tõusetunud probleemidega küsis PRIA järelevalveasutuselt IPC Hormann GmbH korduvalt lossimis-ja imporditõendite nr 43271200503 12 (17.03.2005) ja nr 43671200504 (08.04.2005) lisadokumente (tl 141 ja 153 pöördel). IPC Hormann GmbH need dokumendid korduvalt ka saatis. 70. PRIA hinnangul ei võimalda AS Võru Juustu poolt eksporditoetuse saamiseks esitatud dokumentatsioon, Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud järelkontrolli akti ning PRIA ja järgnenud haldusmenetluse käigus kogutud tõendid kindlalt järeldada, et AS-s Võru Juust toodetud juustu Atleet import Vene Föderatsiooni on toimunud. Samas ei ole PRIA esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et AS Võru Juust poolt eksporditud juust Atleet ei ole sihtpunkti jõudnud. 71. Kohtu veendumusel tõendavad järelevalveasutuse IPC Hormann GmbH poolt esitatud lossimis-ja imporditõend nr 43271200503 (17.03.2005) ja 43671200504 (08.04.2005) üheselt seda, et AS Võru Juust poolt toodetud juust Atleet import on toimunud /juust Atleet on litsentsil märgitud sihtkohta jõudnud/ (vt primary sertificate nr 43271200503 (17.03.2005) correction - tl 114). Korrigeeritud lossimis-ja imporditõendi nr 43271200503 p-s 5 on märgitud mitte Saksamaal toodetud juust, vaid muud juustud rasvasisaldusega kuivaines üle 40% või rohkem. Tõend sisaldab impordiga seotud tollidokumendi numbrit ja kuupäeva, samuti vastavad kirjeldused juustu Atleet CN koodile. IPC Hormanni poolt 28.12.2004 koostatud kauba mahalaadimise tõendis 200411784, mis on lossimis- ja imporditõendi nr 43271200503 aluseks olev dokument, on märgitud mahalaaditud kaubaks juust Atleet (tl 147 pöördel). Tõendil märgitud transpordivahendite numbrimärgid ning mahalaadimise algus- ja lõppaeg on identsed lossimis-ja imporditõendis nr 43271200503 sisalduvate andmetega. Samuti sisaldab lossimis-ja imporditõend nr 43671200504 impordiga seotud tollidokumendi numbrit ja kuupäeva, samuti vastavad kirjeldused juustu Atleet CN koodile (tl 138). IPC Hormanni poolt koostatud kauba mahalaadimise 22.02.2005 tõendis 200500855 on märgitud mahalaetud kaubaks juust Atleet. Tõendil märgitud transpordivahendite numbrimärgid ning mahalaadimise algus- ja lõppaeg on identsed lossimis-ja imporditõendis nr 43671200504 sisalduvate andmetega ( tl 155 pöördel). Neid andmeid kinnitavad IPC Hormann GmbH poolt esitatud kordussertifikaadid (secondary certificate) nr 70341200906 ( tl 21). 72. Kohtul ei ole alust kahelda IPC Hormanni poolt esitatud dokumentide usaldusväärsuses. Kohtu veendumusel ei saa aga pidada usaldusväärseks järelkontrolli käigus Vene Föderatsiooni tolliarhiivist saadud impordideklaratsioone, kuna impordideklaratsioonide vormistamiseks esitatud lisadokumendid on võltsingud. Asjaolu, et nendel dokumentidel kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele, on tuvastatud 15.09.2009 täiendava järelkontrolli aktiga. Akti kokkuvõttes märgib järelkontrolli teostaja Maksu- ja Tolliamet: Saksamaa eriasutuselt IPC Hormann GmbH 14.02.2008 PRIA-le saadetud päringu vastuses kinnitati Vene Föderatsiooni tolliarhiivist saadud imporditehingu vormistamiseks esitatud lisadokumentide võltsingut (lisa järelkontrolli 27.06.2007 aktile nr 12-3/494- tl 101104). 73. Määruse nr 800/1999 preambula põhjenduses 27 on märgitud: "ühelt poolt peaks liikmesriikidel olema lubatud keelduda toetuse andmisest või toetust tagasi nõuda sellistel ilmselgetel juhtudel, kus nad märkavad, et tehing ei ole kooskõlas eksporditoetuste süsteemi eesmärkidega, [---]." Eksporditoetuste eesmärgiks on kompenseerida hinnavahe Euroopa Liidu siseturu ja maailmaturu hindade vahel toodete ekspordil ning tagada Euroopa Liidu eksportijate konkurentsivõimelisus maailmaturul. Vastustaja arvates ei saa pidada eksporditoetuse väljamaksmist põhjendatuks, kui olemasolevad tõendid on vasturääkivad või puuduvad mõistlikud vahendid kontrollimaks, kas tooted on tegelikkuses jõudnud sihtriiki. 13 74. Eksporditoetuse tagasinõudmist on käsitlenud Euroopa Kohus lahendis C-279/05. Nimetatud lahendi esemeks on eelotsusetaotlus ning lahend puudutab komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad artiklite 16-18 ning nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artikli 3 lõike 1 teise lõigu tõlgendamist. Siinkohal on vajalik märkida, et Määruse 800/1999 I lisas toodud vastavustabeli kohaselt vastavad määruse (EMÜ) nr 3665/87 artiklid 16-18 Määruse 800/1999 artiklitele 14-18. Seega on tegemist igati asjassepuutuva Euroopa Kohtu lahendiga. 75. Nimetatud asjas on Euroopa Kohus otsustanud: Selliste diferentseeritud eksporditoetuste äravõtmise või tagasinõudmise menetluse raames, mida maksti lõplikult komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) alusel, tuleb järeldus, et need toetused on makstud alusetult, rajada eksportija kuritarvituste kohta vastavalt siseriiklikele õigusnormidele esitatud tõenditele. 76. Kuna järelkontrolli tulemustest lähtudes tekkis PRIA-l kahtlus, et AS Võru Juust võib olla saanud eksporditoetust pettuse teel, pöördus PRIA vastava avaldusega Lõuna Politseiprefektuuri (tl 170). Lõuna Politseiprefektuur lõpetas prokuratuuri loal kriminaalasja nr 08260101749 menetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuna ei ole leidnud tõendamist, et AS-i Võru Juust eksporditud juust ei ole Venemaale jõudnud ja et AS Võru Juust on kasutanud eksporditoetust mittesihipäraselt. Riigiprokuratuur jättis PRIA poolt selle määruse peale esitatud kaebuse rahuldamata ( tl 173-177) ning kohtuinformatsiooni süsteemi (KIS) andmebaasist nähtuvalt jättis Tartu Ringkonnakohus PRIA kaebuse Riigiprokuratuuri 26.11.2009.a. määrusele rahuldamata. Seega ei leidnud PRIA kahtlused AS Võru Juust võimalike kuritarvituste kohta kinnitust. 77. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et PRIA on asjas kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt. Kuna kohus asus seisukohale (otsuse p 66), et toote impordituks lugemisel ei ole oluline mitte tolliformaalsuste korrektne täitmine, vaid sihtriiki jõudmise tõendatus ning AS Võru Juust poolt eksporditud juustu Atleet sihtriiki (Vene Föderatsiooni) jõudmine on tõendatud (otsuse p 71), maksti AS-le Võru Juust eksporditoetust õiguspäraselt ja selle tagasinõudmine on alusetu. Eksporditoetuse tagasinõudmiseks ei anna alust tõendamata kahtlused võimalike kuritarvituste kohta. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 1 rahuldab halduskohus AS Võru Juust kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.07.2009 käskkirja nr 1-3.8/315 ja 15.07.2009 käskkirja nr 1-3.8/316. Menetluskulud Kaebuse esitaja esitas kohtule taotluse mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskuludena välja 66 364 krooni, sellest riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud summas 66 114 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt AS Võru Juust kasuks välja tema poolt 14 kantud menetluskulud summas 66 364 krooni, sellest riigilõiv 250 krooni ning kulutused õigusabile 66 114 krooni. Arvestades asja mahukust ja keerukust on kulutused õigusabile kohtu veendumuse kohaselt antud asjas põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.