Sekretäril edastada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. ASJAOLUD
26.11.2010 andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-10-3073 Lõuna Prefektuurile loa A.D.´i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 3. 20.01.2001 kohtule esitatud taotluses Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotleb Tallinna Halduskohtult luba pikendada A.D.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (
) §-le 25 ja tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st
lg 1, § 14, § 18 lg 1 ja § 25 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. A.D.il puuduvad välismaalaste seaduse (edaspidi – VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Vastavalt
lg-le 3 (26.11.2010 kehtinud redaktsiooni järgi) võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Seega kuulub isik Eestist väljasaatmisele ja isik on sellest teadlik. Väljasaatmist ei ole olnud võimalik aga täide viia, kuna tema isikuga seonduvad asjaolud on ebaselged ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid (kehtiv reisidokument). Nüüd on täiendavaks asjaoluks pooleliolev varjupaigamenetlus. Järelikult on olnud põhjendatud isiku viibimine väljasaatmiskeskuses. 8. Tulenevalt
§-st 25, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või isiku vabastamiseni. Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-le 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Kohus ei ole tuvastanud isiku väljasaatmist välistavaid seaduses sätestatud asjaolusid, samuti ei ole mingit alust pidada tema väljasaatmist perspektiivituks vähemalt seni, kuni ei ole lahendatud A.D.i 2 varjupaigataotlus, millise menetluse lõpuni peab isik ülalviidatud seadusest tulenevalt viibima väljasaatmiskeskuses. Et varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 26.01.2011, siis tuleb uut tähtaega arvata sellest ajast alates kuni tema Eestist väljasaatmise lõpuleviimiseni või väljasaatmiskeskusest vabastamiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Hurma Kiviloo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.