KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2011; Tallinn Haldusasja number 3-11-266 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.S.’i väljasaatm

) § 23 lg-le 1 isiku Väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuna isiku väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.

1. 02.02.2011 andis Tallinna Halduskohus määrusega loa A.S.i väljasaatmis-keskusesse paigutamiseks kuni Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.04.
3. 28.03.2011 saabus kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonnast taotlus A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra

§ 25alusel.

Taotlusest nähtub, et käesoleval ajal on ühtlasi menetlemisel ka A.S.i varjupaigataotlus.

1. Kohtuistungil jäi taotluse esitaja oma kirjalikult esitatud taotluse juurde kindlaks. A.S. selgitas, et pass on varastatud ja ta sooviks suunamist teistsugusesse keskusesse, sest väljasaatmiskeskuse kontingendiga võivad tekkida konfliktid. Seetõttu vaidleb A.S. esitatud taotlusele ka vastu (kohtuistungi protokoll, tl 15-16). KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. A.S.il puuduvad VMS § 43 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõigete 11, 2 või 3 järgi.

Loa pikendamisel kontrollib kohus peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (

§ 25

) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (

§ 24

) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks. Käesoleval juhul väljasaatmine ilmselgelt perspektiivituks ei ole muutunud ja ei ole tekkinud ka alust isiku väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Täiendavalt tuleb arvestada antud juhul asjaolu, et A.S. on esitanud varjupaigataotluse.

1. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Seega viibivad isikud seadusest tulenevalt taolises olukorras väljasaatmiskeskuses kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni. Taotleja selgituste kohaselt on isiku varjupaigataotlus käesoleval ajal juba menetluses (kohtuistungi protokoll, tl 16). Lähtuvalt eeltoodust ei ole alus isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks ära langenud. Seega tuleb Politsei- ja Piirivalveameti 28.03.2011 taotlus rahuldada ning A.S.’i väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega pikendada kahe kuu võrra kuni 01.06.
2. Enno Loonurm Kohtunik 2