TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2988 Otsuse kuupäev 13.04.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.O.´ kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. (Kahju hüvitamise nõue 600.- krooni seonduvalt Tartu Vangla 24.08.2010 toimingutega: kaebaja poolt broneeritud ajal helistamise ja isiklike asjade laost tualettpaberi mittevõimaldamine) Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta R.O.´ kaebus haldusasjas 3-10-2988 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 13.05.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus R.O. on esitanud 08.09.2010 vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab nii moraalse kui materiaalse kahju hüvitamist. Kaebaja on märkinud, et on broneerinud 24.08.2010 helistamise ajaks kell 16.
- Kuna kaebajale seda ei võimaldatud , hakkas kaebaja uurima olukorda ning selgus, et telefonikõnedega tegeleval ametnikul on töövahetus lõppenud. Kaebaja on märkinud, et isik, kellele ta pidi helistama, oli Eestisse tulnud ainult selleks, et kaebajaga telefonitsi ühendust saada. Lisaks eeltoodule on kaebaja palunud samal kuupäeval korrapidajat , et viimane viiks kaebaja lattu, et võtta laost tualettpaberit ning korrapidaja on keeldunud kaebajat lattu viimast seonduvalt suure töökoormusega. Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamise taotluses kahju hüvitamist 600.- krooni ja süüdiolevate isikute karistamist. Tartu Vangla on 28.10.2010 otsustusega nr. 3-30/227 “Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ jätnud kaebaja taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja taotlenud materiaalse ja mittemateriaalse kahju hüvitamist. Taotlus koosneb kahest osast: kahjunõude esimeses pooles on kaebaja taotlenud kahju hüvitamist seonduvalt asjaoluga, et talle ei antud võimalust helistada kaebaja poolt broneeritud ajal -24.08.2010 kell 16.30, mil kaebaja pidi helistama isikule, kes oli tulnud selleks Eestisse, et kaebaja saaks temaga telefoneerida ja tegeleda kaebaja isiklike dokumentide asjaajamisega. Oma taotluse teises pooles nimetab kaebaja juhtumit, et sektori korrapidaja keeldus kaebajat viimast isiklike asjade lattu põhjendusega , et korrapidajal on palju tööd. Kaebaja sooviks oli saada tualettpaberit, sest kambris oli see otsa saanud. Kaebaja on märkinud, et kannatas 5 päeva kõhuhädade tõttu, kuna puudus tualettpaber ja ei saanud tualetti kasutada. Kaebaja leiab, et talle on sellega kannatusi ja ebameeldivusi tekitatud. Selline suhtumine tekitab alaväärsuskopleksi. Kaebaja taotleb kohtult vanglalt välja mõista kaebaja kasuks hüvitis kohtu äranägemise järgi nii materiaalse kahju kui mittemateriaalse kahju eest. Kaebuse täienduses 10.01.2011 on kaebaja märkinud, et temal oli telefoniga helistamine esialgselt broneeritud kella 11.40 ajaks, kuid telefon toodi tund aega varem ning seega ei saanud kaebaja helistatavaga ühendust ja uus vaba moment telefoniga helistamiseks oli kell 16.30 , millega kaebaja nõustus, kuid telefoni kaebajale kokkulepitud ajal ei toodud. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et eeltooduga tekitati varaline kahju tema tuttavale, kellele kaebaja pidi helistama, kuna kaebaja tuttav on teinud kulutusi sõidule, et kaebajaga suhelda ja tegeleda kaebaja dokumentide asjaajamisega. Kaebaja märgib, et kuna isik ei soovi vangla vastu varalise kahju nõuet esitada, siis loobub kaebaja selles osas ka ise kahjunõude taotlusest. Küll aga soovib kaebaja kahjunõuet seonduvalt sellega, et teda ei viidud isiklike asjade lattu , et saada tualettpaberit, mis on kaebajale tekitanud terviseprobleeme ja kaebajat alavääristanud ning pannud häbiväärsesse olukorda. Kaebaja märgib, et vanglavalvur on keeldunud teadlikult täitmast kaebaja palvet. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus saab antud kaebust menetleda vaid osas, millega kaebaja taotleb kahju hüvitamist 600 krooni ulatuses selle eest, et tema ei saanud 24.08.2010 kell 16.30 helistada ja teda ei viidud lattu, kust ta soovis saad tualettpaberit Kaebuse esitaja sai helistada tund aega enne tema poolt soovitud kellaaega, ühtki hilisemat kellaaega ta ei „broneerinud“ ja tema sellekohased väited on ebaõiged. Telefoni kasutamine toimus seaduses ja vangla kodukorras sätestatud korra kohaselt ja seega õiguspäraselt. Kaebuse esitajal puudus subjektiivne õigus nõuda 24.08.2010 helistamisvõimalust lisaks ka kella 16.30 ajal ilma, et oleks sellekohast taotlust õigeaegselt esitanud või oma nõudmist põhjendanud. Kuuenda üksuse juht Argo Lauk on 10.09.2010 õiendis märkinud, et R.O. nõuab pidevalt, et teda lattu viiakse, kuid ei põhjenda oma nõudmist. Kui ta oleks selgitanud, et vajab tualettpaberit, oleks talle see võimalus ka antud. Kui kinnipeetav ei põhjenda, miks tal on vaja lattu minna, siis teda sinna ka ei viida. Isegi eeldusel, et kaebus vastab tõele ja valvurid eirasid pahatahtlikult kaebuse esitaja soovi, oli tal võimalus iga tööpäeva hommikul rääkida oma murest inspektorkontaktisikule või esitada kirjalik taotlus tualettpaberi saamiseks, kuid seda kaebuse esitaja teinud ei ole. Seepärast on vastustaja veendunud, et kaebus on pahatahtlik ja esitatud pigem eesmärgiga põhjustada vanglale tüli kohtuskäimise näol. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud, milles seisnes talle tekitatud kahjulik tagajärg, mida tuleks hüvitada ega esitanud ühtki oma väidet kinnitavat tõendit. Seega on kaebaja seletuse näol mittevaralise kahju tekkimise kohta tegemist ilmselgelt sisutühja väitega ning puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega , asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Kaebaja on mittevaralise ja varalise kahju nõude esitanud Tartu Vangla vastu, milles on taotlenud kahju hüvitamist selle eest, et kaebajal ei võimaldatud 24.08.2010 kell 16.30 broneeritud telefonikõnet teostada ning vanglavalvur on keeldunud kaebajat viimast kaebaja isiklike asjade lattu, et kaebaja oleks saanud laost tualettpaberit, mille puudumise tõttu kaebaja oli sunnitud 5 päeva kannatama kõhuhädasid. Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kohus asub seisukohale, et kuna vaideotsusega 28.10.2010 nr. 3-30/227 on lahendatud kaebaja kahjunõude taotlus seonduvalt kaebajal 24.08.2010 kell 16.30 broneeritud helistamise mittevõimaldamisega ja tualettpaberi mittesaamisega 600.- krooni ulatuses, saab kohus menetleda ka halduskohtus kahjunõude taotlust sama summa ulatuses. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud , et tegelikult on vangla kahju tekitanud teisele isikule (isikule, kellele kaebaja pidi helistama) seoses sellega, et kaebajal ei võimaldatud 24.08.2010 kokkulepitud ajal helistada isikule, kes oli Eestisse sõitnud just selleks, et kaebajaga telefonitsi ühendust saada. Kaebaja on märkinud, et kuna kahju kannatanud isik ei esita vangla vastu kahjunõuet, siis loobub kaebaja ka ise kahjunõudest selles osas, mis käsitleb kaebajale helistamise mittevõimaldamist kindlaks määratud ajal. Kuna kaebaja ei soovi enam esitatud kaebuses kahju hüvitamist selles osas, mis puudutab helistamise mittevõimaldamist kokkulepitud ajal, ei pea kohus ka vajalikuks selles osas oma seisukohta avaldama. Küll aga peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks ja alandavaks asjaoluks seda, et vanglavalvur ei viinud kaebajat isiklike asjade lattu ning ei võimaldanud kaebajale tualettpaberit, mistõttu olid kaebajal vaevused (kõhuhädad) 5 päeva, kuna ta ei saanud kasutada tualetti ilma tualettpaberita. Kaebaja taotleb tema kasuks välja mõista kahjusumma seonduvalt kõhuhädade talumisega ja kaebaja alandamise ja häbiväärsesse olukorda panemisega. Kaebaja ei ole muutnud oma kahjunõude summat, seega jääb kahjunõude taotlus samaks – 600.- krooni. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on vangla esitanud õiendi (10.09.2010), milles valvur Saarestik on selgitanud, et kinnipeetav R.O. on nõudnud temalt pidevalt lattu minekut, kuid pole põhjendanud, miks ta soovib sinna minna. Samuti ei avaldanud R. O. ka 24.08.2010, et soovib laost tualettpaberit. Õiendis on märgitud, et tualettpaberi saamise osas ei oleks kaebajale takistusi tehtud. VangS § 11 lg 4 kohaselt tuleb kõik vaided ja taotlused esitada haldusmenetluses kirjalikult, seega tulnuks esitada ka taotlus tualettpaberi saamiseks kirjalikult. Tartu Vangla Kodukord p. 10.2 näeb ette, et asjade laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks tuleb esitada vormikohane taotlus inspektor-kontaktisikule. Vastustaja esindaja on märkinud, et kuuenda üksuse juht Argo Lauk on 10.09.2010 õiendis märkinud, et R.O. nõuab pidevalt, et teda lattu viiakse, kuid ei põhjenda oma nõudmist. Kui ta oleks selgitanud, et vajab tualettpaberit, oleks talle see võimalus ka antud. Kui kinnipeetav ei põhjenda, miks tal on vaja lattu minna, siis teda sinna ka ei viida. Vangla on märkinud, et isegi eeldusel, et kaebus vastab tõele ja valvurid eirasid pahatahtlikult kaebuse esitaja soovi, oli tal võimalus iga tööpäeva hommikul rääkida oma murest inspektor-kontaktisikule või esitada kirjalik taotlus tualettpaberi saamiseks, kuid seda kaebuse esitaja teinud ei ole. Seepärast on vastustaja veendunud, et kaebus on pahatahtlik ja esitatud pigem eesmärgiga põhjustada vanglale tüli kohtuskäimise näol. Vastustaja esindaja on märkinud, et eraldatud lukustatud kambritest võimaldatakse kaks korda nädalas (üldjuhul teisipäeviti ja neljapäeviti) käia kinnipeetavate isiklike asjade laos vajaminevaid esemeid võtmas või vahetamas. Põhjendatud vajadusel võimaldatakse lattuminekut ka muudel päevadel, kui vanglateenistuse ametnike teenistusülesanded ja töökorraldus seda võimaldavad. 24.august oli teisipäev ja kaebuse esitajal oli soovi korral võimalik päeval laos käia. Kui ta seda võimalust õigel ajal ei kasutanud, ei pidanudki valvurid teda õhtul erandkorras lattu viima. Õige ei ole ka kaebuse esitaja väide, et ta oli sunnitud järgmist laopäeva viis päeva ootama, sest järgmine laopäev oli 26.augustil, see on juba ülejärgmisel päeval. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). See tähendab, et kahju hüvitamiseks on esmalt tarvis kindlaks teha, kas ja milline kahju kannatanule tekkis, kas kahju oleks saanud ära hoida kannatanupoolsete meetmetega ning tuvastada põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Antud juhul on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ning kaebaja väärikust ei ole alandatud, tervisekahjustust ei ole tekitatud, samuti ei ole teotatud kaebaja head nime. Kohus on tuvastanud, et vangla ei ole keeldunud kaebajale tualettpaberit laost väljastamast kui kaebaja oleks seda küsinud või täitnud vastava avalduseblanketi. Kohus möönab, et tualettpaber on vajalik hügieenitarve igapäevakasutuseks ning selle mittevõimaldamine võib tekitada hügieeni hoidmisel probleeme. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebaja kahjunõude taotluse 600.- krooni ulatuses rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks