← Eesti

3-11-154/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-154 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.E. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA); Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – E.E.
  3. märtsil
  4. a, Tallinnas Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Anda luba E.E. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni eelnimetatud isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
  5. maini
  6. a (k.a). Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast
  8. jaanuaril
  9. a kell 15.00 pidasid Põhja Prefektuuri ametnikud kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Nigeeria kodakondsusega isiku E.E. (sünd xx xx xxxx. a). Isikul oli kaasas Nigeeria Föderatiivse Vabariigi reisidokumendi nrxxxxxxxxx, välja antud
  10. oktoobril
  11. a kehtivusega kuni
  12. oktoobrini
  13. a Rooma, Itaalia poolt.
  14. E.E. saabus Eestisse
  15. jaanuaril
  16. a Stockholmist laevaga, isiku sõnul oli ta koos abikaasaga pulmareisil. Põhja Prefektuuri ametnikud teostasid Stockholmist Tallinnasse saabunud laevalt Eestisse sisenevate isikute dokumentide pistelist kontrolli, mille tulemusena E.E. peeti kinni tema Schengeni ruumis viibimise õigusliku aluse täpsustamiseks. E.E. abikaasa omas Rootsi Kuningriigi kehtivat elamisluba. Kuna E.E. ei osanud anda enda Eestis viibimise seadusliku aluse kohta üheseid ütlusi, toimetasid ametnikud ta politseiasutusse.
  17. Isiku sõnul saabus ta
  18. aastal Nigeeriast Itaaliasse ja esitas piiripunktis varjupaigataotluse, millele tehti keelduv otsus. Isiku sõnul esitas ta peale seda samal aastal uue varjupaigataotluse, kuid liikus siis ühe perekonnaga koos reisides Saksamaale, sealt edasi juhuslike inimestega koos Taani Kuningriiki ja edasi Rootsi Kuningriiki. Rootsis kohtus ta Nigeeriast pärineva naisega, kellega ta
  19. jaanuaril
  20. a Rootsis ka abiellus. Isiku sõnul on ta esitanud Rootsi kuningriigis 1

(3)taotluse elamisloa saamiseks abikaasa juurde. Isiku sõnul arvas ta, et abielludes Rootsis elamisluba omava isikuga on tal õigus seaduslikult reisida.
  1. Põhja Prefektuuri poolt tehtud päringute alusel on selgunud, et E.E.le on
  2. novembril
  3. a Itaalia poolt kehtestatud sissesõidukeeld kuni
  4. novembrini
  5. a vastavalt Schengeni Konventsiooni artiklile
  6. Samuti on kinnitanud Rootsi Kuningriigi migratsiooniametnikud, et E.E. ei oma Rootsi Kuningriigis viibimiseks seaduslikku alust.
  8. jaanuaril
  9. a vormistas Põhja Prefektuur E.E.le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1018377061 VSS § 11 lõike 1, §7´2 lõike 2 punkti 3 ja 4 ning § 7´2 lõike 2 alusel.
  11. jaanuaril
  12. a esitas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse E.E. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks, kuna isiku väljasaatmist ei ole 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia.
  13. Tallinna Halduskohtu
  14. jaanuari
  15. a kohtumäärusega andis kohus loa E.E. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
  16. märtsini
  17. a.
  19. märtsil
  20. a saabus Tallinna Halduskohtule Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.E. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu (VSS) §-le
  22. Tallinna Halduskohtu
  23. märtsi
  24. a kohtumäärusega võttis kohus PPA taotluse menetlusse ja määras kohtuistungi aja. POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TAOTLUS
  25. Pärast E.E. väljasaatmiskeskusesse paigutamist tegi PPA Rootsi Kuningriigile tagasivõtmispalve vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu
  26. veebruari
  27. a määrusele (EÜ) nr 343/
  28. Rootsi Kuningriik keeldus isikut tagasi võtmast, kuna nimetatud määruse kohaselt on E.E. vastuvõtvaks riigiks Itaalia Vabariik, kus isik taotles esmakordselt varjupaika. PPA tegi uue tagasivõtmispalve Itaalia Vabariigile, kuid Itaalia Vabariik ei ole päringule vastanud. Määruse nr 343/2003 kohaselt tuleb tagasivõtmispalvele vastamata jätmist käsitleda isiku tagasivõtmise nõusolekuna.
  30. märtsil
  31. a lõpetas PPA otsusega nr 16 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 27 lg 1 alusel vastutava liikmesriigi määratlemise menetluse ja otsustas vastavalt määruse nr 343/2003 art 16 lg 1 p-le E anda E.E. üle Itaalia Vabariigile. Otsus toimetati samal päeval isikule kätte.
  32. märtsil
  33. a edastas PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakond E.E. reisidokumendi piirivalveosakonnale palvega korraldada isiku väljasaatmine vastuvõtvasse riiki. Käesolevaks ajaks ei ole isiku väljasaatmine Itaalia Vabariiki veel lõpule viidud. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et isiku väljasaatmine vastuvõtvasse riiki ei ole käesoleval ajal võimalik, taotleb PPA E.E. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le
  35. Kohtuistungil täpsustas PPA esindaja, et E.E. väljasaatmine Itaalia Vabariiki toimub
  36. märtsil 2011, kuid kuna väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg lõpeb varem, on vajalik selle pikendamine. E.E. SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS 2
(3)
  1. Kohtuistungil E.E. taotlusele vastu ei vaielnud. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.E. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. E.E.l puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Politsei- ja Piirivalveamet tegi
  3. jaanuaril
  4. a isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole isik nimetatud ettekirjutust vaidlustanud.
  5. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. Isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Kohus on seisukohal, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita , et tegemist oleks ebaproportsionaalse meetmega. Kuna E.E. saabus Eestisse ebaseaduslikult, võib väljasaatmiskeskusest vabastamine ohustada isiku väljasaatmist. VSS § 24 lg 11 sätestatu kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Eeldusel, et isik saadetakse Eestist välja juba
  6. märtsil 2011, ei ole möödunud isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise maksimaalne tähtaeg. Seega ei ole E.E. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ebaproportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt tuleb PPA taotlus rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.