3-10-1201/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1201 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.G. Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruaril
4. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni eelnimetatud isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. aprillini
6. a (k.a). Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. R.G. saabus Eesti Vabariiki 16.10.2009 bussiga läbi Ikla piiripunkti Schengeni viisa nr LVA840437 alusel (viisa: 16.10.2009-18.10.2009, C, 03 päeva, v.a. Moskvas 15.10.2009). Viisaga lubatud viibimise aeg Schengeni viisaruumis lõppes 18.10.2009, kuid isik ei lahkunud seejärel riigist. R.G. viibib Eestis seadusliku aluseta alates 19.10.
9. 11.05.2010 kell 14.15 pidasid Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 48 tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Armeenia kodaniku R.G.´i (sünd. xx xx xxxx) ja toimetasid ta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljasaatmiskeskusesse (vt isiku kinnipidamise 11.05.2010 protokoll, toimiku kd I).
10. 12.05.2010 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse R.G.´i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks, kuna isiku väljasaatmist Armeeniasse ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.
11. Tallinna Halduskohtu 12.05.2010 kohtumäärusega andis kohus loa R.G.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.07.
13. 06.07.2010 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
14. Tallinna Halduskohus andis 08.07.2010 kohtumäärusega loa R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni 08.09.
15. Seejärel taotles PPA veel mitmel korral isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist. Tallinna Halduskohtu 06.09.2010, 04.11.2010 ja 03.01.2011 kohtumäärustega andis kohus loa R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks veel kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le
17. 22.02.2011 saabus Tallinna Halduskohtule järjekordne PPA taotlus R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le
19. Tallinna Halduskohtu 23.02.2011 kohtumäärusega võttis kohus PPA taotluse menetlusse ning määras kohtuistungi aja. POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TAOTLUS
20. R.G.´i viisaga lubatud viibimise aeg Schengeni viisaruumis lõppes 18.10.2009, kuid isiku sõnul ei lahkunud ta Eestist viisaga lubatud viibimisaja lõppedes, kuna soovis Eesti Vabariigis elada ja töötada. Isikul on alaline elukoht Armeenias, xxxxxxxxxx. PPA-le teadaolevalt elavad Armeenias isiku ema, abikaasa ja kaks last. Viisa alusel Schengeni viisaruumi saabudes pidi isik arvestama viibimisaja piiratuse ja ebaseadusliku viibimise tagajärgedega. Oma käitumisega on isik üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra vastu. Lahkumisettekirjutuse vormistamine ei olnud antud juhul kohane, kuna 30.03.2009 keelduti EV välisesinduses R.G.´ile viisa andmisest VMS § 1010 lg 1 ap 5 alusel. Arvestades asjaolu, et väljasaatmist Armeeniasse ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, taotles PPA vastavalt VSS §-le 23 Tallinna Halduskohtult luba R.G.´i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. PPA pidas isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamist proportsionaalseks, kohaseks ja vajalikuks sunnivahendiks, kuna oli alust arvata, et vastasel juhul võib isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal avaldas R.G. soovi taotleda Eestis varjupaika. PPA staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talitus võttis R.G.´i varjupaigataotluse menetlusse. 18.11.2010 anti R.G.´ile üle varjupaiga andmisest keelduv otsus. 20.11.2010 esitas R.G. PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis oma määrusega nr 3-10-3049 kaebuse menetlusse. Enne vastava kohtumenetluse lõppemist ei ole PPA-l võimalik jätkata väljasaatmismenetlusega, mistõttu palub PPA kohtult luba pikendada R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le
21. R.G.´I SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS
22. R.G. vaidles kohtuistungil väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamisele vastu. Ta on esitanud kohtule korduvalt meditsiinilised kinnitused selle kohta, et tal hakkas väljasaatmiskeskuses halb ja hiljuti hakkas tal närvivalu. Samuti on tal vabaduses vabaabielust naine, kelle juurde minna. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
23. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1, § 25 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 42 lg 2 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. R.G.´il puudub käesoleval hetkel seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik esitas väljasaatmiskeskuses viibides varjupaigataotluse, mis lükati tagasi Politsei- ja Piirivalveameti 18.11.2010 varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsusega nr 7001010018-1 ning VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 tulenevalt tehti isikule ka lahkumisettekirjutus.
24. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on R.G. vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti 18.11.2010 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-10-3049) ning käesolevaks ajaks ei ole nimetatud asjas veel kohtuotsust tehtud. VRKS § 33 lg 1 kohaselt taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Seega ei ole R.G.’i võimalik väljasaatmiskeskusest vabastada ning varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusesse saata. Samuti ei ole R.G.´i võimalik Eesti Vabariigist välja saata. VRKS § 42 lg 2 sätestab, et elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist.
25. Isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Kuigi isik paigutati väljasaatmiskeskusesse juba 12.05.2010, ei esine veel kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise näol oleks tegemist ebaproportsionaalse meetmega. VSS § 24 lg 11 sätestatu kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Seega ei saa pidada R.G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist veel ebaproportsionaalseks. R.G.’i vabastamist väljasaatmiskeskusest ei saa õigustada ka tema kaebused väljasaatmiskeskuses ilmnenud tervisehädade kohta. Vastavalt VSS § 269 lõikele 1 tagatakse väljasaadetavale vältimatu arstiabi. VSS § 269 lg 2 kohaselt on väljasaadetava terviseseisundi jälgimiseks väljasaatmiskeskuses alaline ravipunkt. Tervishoiuteenuseid osutab väljasaatmiskeskuses perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (lg 3). Kohtule esitatud tervisekaardi 11.10.2010 koostatud väljavõttest (toimiku kd IV, lk. 29) nähtuvalt on R.G.’i tervislik seisund olnud pideva jälgimise all ning isikule on määratud antidepressantravi. Seega ei saa asuda seisukohale, et isik tuleks väljasaatmiskeskusest seoses puuduliku arstiabiga vabastada. Kaebuse esitaja väited Eestis elava elukaaslase kohta on paljasõnalised ning vastuolus Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaardi andmetega (toimiku kd I), millest nähtuvalt on isikul Armeenias abikaasa. Isegi kui R.G.’i väite õigsust eeldada, tuleb isiku senist käitumist arvestades pidada põhjendatuks PPA seisukohta, et isiku vabastamise korral võib ta väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus PPA taotluse. 3 Tiina Pappel kohtunik 4