Obsah (5)

§ 11§ 94§ 741§ 6§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-387 Haldusasi O.A. kaebus EV vastu Justiitsministeeriumi kaudu

§ 11lg 31 p 5 alusel.

1. Saata määrus kaebuse esitajale. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Resolutsioon Edasikaebamise kord ASJAOLUD
2. 08.02.2010 registreeriti Tallinna Halduskohtus O.A. kaebus Eesti Vabariigi poolt kahju hüvitamiseks summas 450
3. Kaebaja palub hüvitada Viru Maakohtu 16.10.
4. määruse täitmisega tekitatud kahju, kuna täitemenetluse aluseks olnud määrus on tühistatud Viru Maakohtu 03.09.
5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-3238/
6. Kahju tekkis 16.10.03.a. määrusega, mistõttu peab kaebaja kahju tekitamise ajaks 16.10.03.a. O.A. leiab, et selle määruse alusel kohtutäitur pani vara müüki enampakkumisel ning sellel päeval vara ka müüdi. Viru Maakohus on tühistanud 03.09.08.a. eelmärgitud määruse. Kohtumääruse tegijaks ja tühistajaks on Viru Maakohus Eesti Vabariigi nimel, seega on kaebaja õigustatud saama kahjuhüvitist Eesti Vabariigilt. Esimese ja teise astme kohtud kuuluvad Justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Riigikohtu 16.10.2002 lahendist nr 3-2-1119-02 tulenevalt vastutab täitedokumendi tühistamisel ebaõige täitedokumendi väljastamise tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest täitedokumendi väljastaja. Täitemenetluses sundmüügiks loa andmise määruse tühistamine tõi kaasa olukorra, kus kaebaja korter realiseeriti ilma õigusliku aluseta. Seega on kaebajale tekkinud otsene kahju täitmistoimingu õigusliku aluse äralangemisega. Kahjunõude õigusliku alusena oli viidatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg
7. 1
8. 3.02.2010 jättis kohus kaebuse käiguta ja palus puudused kõrvaldada ning lisada kohtu jaoks kaebaja väiteid kinnitavad puuduvad dokumendid.
9. 26.02.2010 esitas kaebuse esitaja kohtule täiendavalt dokumente, kuid puudusi ei kõrvaldanud.
10. 11.03.2010 jättis kohus kaebuse veelkord käiguta. Kohtule jäi selgusetuks kaebaja kahjunõude tekkimise alus ja kahjunõude suurus. Kohus selgitas kaebajale asjaolusid ja märkis, et kohtu hinnangul ei saanud kaebajale kahju tekkida tema märgitud määrusest. Kaebaja ei saa väita, et kohus tekitas määrusega 16.10.03.a. kahju. O.A. korter kuulus müümisele ja see ka müüdi. Täitemenetluses oli aluseks kehtiv määrus 16.10.03.a., mitte aga tühistatud määrus, nagu seda ekslikult on kaebuses märkinud O.A.. Seega ei oleks kaebusel perspektiivi ning nendel asjaoludel ei saa ka kaebajal olla kohtusse pöördumise õigust. Samuti leidis kohus, et kaebaja on ilmselt ekslikult mõistnud asjaolusid ja kohtumäärust millele tuginedes ta esitab kahjunõude. Kuna käesoleva kahjunõude esitamise korral kuulub tasumisele riigilõiv summas 22 500, ei saa kohus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust kergekäeliselt ja põhjendusi küsimata. Kuna kaebuse juures oli RÕA taotlus, siis selgitas kohus, et RÕA taotluse on kaebaja juba esitanud ja Tallinna HK haldusasjas nr 3-10-178 tegi kohus keelduva määruse, seejärel kaebaja vaidlustas selle Tallinna Ringkonnakohtus. Kohus märkis, et tuleb ära oodata märgitud taotluse tulemus.
11. 26.03.2010 laekus kohtule kaebaja seletus, milles märgitakse, et ta on töötu ja kuna puudub kinnisvara, ei ole võimeline riigilõivu maksma. Kaebaja ei selgita sisuliselt kahjunõude tekkimise aluseid. Kaebaja on uuesti esitanud riigi õigusabi taotluse. KOHTU SEISUKOHT Riigi õigusabi taotluse lahendamine
12. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja on kohtule juba 01.02.2010 esitanud (haldusasi nr 3-10-178) taotluse riigi õigusabi saamiseks ja oma majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed. Tallinna Halduskohus on jätnud 19.02.2010 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata esmajärjekorras riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel, sest riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja vaidlustas määruse Tallinna Ringkonnakohtus. 25.03.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jättis kohus O.A. määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
13. veebruari
14. a määruse haldusasjas nr 3-10-178 muutmata.
15. Käesoleva kaebuse raames on 11.03.2010 käiguta jätmise määrusele kaebaja vastanud 26.03.2010 lisades uue riigi õigusabi taotluse. 2 Kohus leiab, et O.A. esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st
16. Nimetatud sätte kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Riigikohtu halduskolleegium märkis 20.02.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-08 (p 8), et kui kohus leiab, et asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 ettenähtud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, tuleb kohtulahendis märkida, miks kohus peab kaebust perspektiivituks. Tallinna Ringkonnakohus on 25.03.2010 kohtumääruses kaebajale selgitanud, et „kohtulahend, mille täitmise tagajärjel väidetavalt kaebajale kahju tekkis, on endiselt seadusjõus, sest Tartu Ringkonnakohus tühistas jõustunud 20.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-03-949 (end 2-3238/03) Viru Maakohtu 03.09.2008 määrused ja lõpetas tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samuti tuleb nõustuda halduskohtuga, et õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise võimalused on RVastS § 15 kohaselt äärmiselt piiratud ning käesoleval juhul ei ole O.A. esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse arvata, et RVastS § 15 lg-s 1 märgitud asjaolud võiksid reaalselt esineda. O.A. 08.02.2010 kaebuses õigusliku alusena välja toodud RVastS § 7 lg 1 ei ole kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel asjakohane, sest tegemist on vastutuse erijuhuga, mille puhul üldalused kohaldamisele ei kuulu. Esitatud dokumentide põhjal hinnates on O.A. kahju hüvitamise nõue perspektiivitu. Õige on ka halduskohtu see seisukoht, et RÕS § 7 alusel riigi õigusabi andmisest keeldumine ei sõltu taotleja majanduslikust seisundist (st asjaolust, kas taotleja vastab RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele või mitte).“ Tallinna Ringkonnakohus selgitas täiendavalt, et „RÕS § 15 lg 8 kohaselt võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras.

§ 94näeb ette, et riigipoolse menetlusabi andmine toimub Ts

MS-s sätestatud tingimustel ja korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti.

§ 741

lg 1 esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa menetlusabi taotluse lahendamise osas tehtud esimese astme kohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Eelnevast tuleneb, et käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata. Määruskaebuse esitamine ei ole seadusega lubatud ja riigi õigusabi andmata jätmine ei takista ka haldusasja edasist menetlust.“ Tallinna Ringkonnakohus märkis ära ka käesolevas asjas esitatud RÕA taotluse. Eelnevast nähtub, et kaebaja riigi õigusabi taotlus on kohtute poolt läbi arutatud ja kaebaja väited analüüsitud ja RÕA taotlus on rahuldamata jäetud.

1. Vaatamata sellele esitas kaebaja uuesti riigi õigusabi taotluse. Kohus leiab, et vahetult peale eelnimetatud määruse tegemist halduskohtule esitatud uus RÕA taotlus ei kuulu rahuldamisele. Selle ajavahemiku jooksul ei ole kaebaja olukorras midagi muutunud. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata samasugustel motiividel, kui see on juba rahuldamata jäetud. Kohus leiab, et O.A. esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st
2. Nimetatud sätte kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebuse esitaja ei ole kaebust täpsustanud ning selles osas ta kohtu poolt käiguta jätmise määrusele ei reageeri. Kohus leiab, et kohtulahend, mille täitmise tagajärjel väidetavalt kaebajale kahju tekkis, on endiselt seadusjõus, sest Tartu Ringkonnakohus tühistas jõustunud 20.02.2009 määrusega tsiviilasjas 3 nr 2-03-949 (end 2-3238/03) Viru Maakohtu 03.09.2008 määruse ja lõpetas tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise võimalused on RVastS § 15 kohaselt äärmiselt piiratud ning käesoleval juhul ei ole O.A. esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse arvata, et RVastS § 15 lg-s 1 märgitud asjaolud võiksid reaalselt esineda. O.A. 08.02.2010 kaebuses õigusliku alusena välja toodud RVastS § 7 lg 1 ei ole kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel asjakohane, sest tegemist on vastutuse erijuhuga, mille puhul üldalused kohaldamisele ei kuulu. Esitatud dokumentide põhjal hinnates on O.A. kahju hüvitamise nõue perspektiivitu. RÕS § 7 alusel riigi õigusabi andmisest keeldumine ei sõltu taotleja majanduslikust seisundist. Kohus jätab kaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses RÕS § 7 lg 1 p-st 5 alusel rahuldamata. Kaebuse tagastamine 9.

§ 6

lg 3 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. RVastS § 15 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on pannud kohtumenetluse käigus toime kuriteo. Antud juhul kaebaja sellisele asjaolule ei toetu.

1. Kohus oli palunud välja tuua kahju tekkimise aluse, samuti märkinud, et kaebaja poolt esitatud asjaoludel ei saa kaebajal olla kohtusse pöördumise õigust. Kaebuse esitaja ei ole viimasel vastamisel märkinud sisuliselt kahjunõude tekkimise aluseid ning kaebaja jättis kohtu selgitused ja küsimused tähelepanuta. Kohus ei pea võimalikuks veelkord kaebust käiguta jätta. Kaebaja on märkinud kahjunõude aluseks 03.09.2008.a Viru Maakohtu kohtumääruse nr 2-3238/03, millega tühistati Ida-Viru Maakohtu 16.10.2003.a kohtumäärus. Kohus oli kaebajale selgitanud, missugused määrused on selles asjas vormistatud ning et 03.09.08.a. määrusele ei saa toetuda. Ida-Viru MK määrusest 26.11.nr 2-08-239 nähtub, et O.A. jättis tasumata lepingust tuleneva summa, mistõttu algatati täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel. 26.11.02 tegi Ida-Viru MK kohtumääruse korteriomandi arestimiseks. 07.11.02 arestiti korteriomand kohtutäituri poolt. Ida-Viru Maakohus määras 16.10.2003 määrusega tsiviilasjas nr 2-3238/03 kohtutäitur K. Maalmani taotluse alusel O. R. kinnisasjale (korteriomand xxxxxxxxxx) sissenõude pööramise viisiks sundenampakkumise. Enampakkumisest oli kaebaja esindaja teadlik, teade oli ka avalikustatud, enampakkumine viidi läbi 09.12.03 ning korter müüdi enampakkumise tulemusel. 20.09.04.a. sai kaebaja täitetoimiku koopia ning ta esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks Viru Maakohtule 04.01.08.a. Kahju tekkimine oli märgitud ajast kaebajale teada. 4 Kaebuse esitaja ei olnud kätte saanud väidetult 16.10.03.a. määrust, kaebaja on eelnevates menetlustes märkinud, et ta sai kohtumäärusega tutvuda alles 21.05.
2. Viru Maakohus rahuldas 03.09.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-3238/03 O.A. määruskaebuse ja tühistas Ida-Viru Maakohtu 16.10.2003 määruse. Kohus leidis, et vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 300 lg 5 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega hakata arvestama määruse kätteandmisest (s.o alates 21.05.2008). Edasikaebamise korra osas märkis Viru Maakohus, et kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Käesolevat kaebust lahendav kohus oli kaebajale märkinud, et märgitud määrus ei ole viimane lahend ja sellele määrusele ei saa toetuda ning väita, et Ida.Viru Maakohtu määrus 16.10.03 a on tühistatud. Viru Maakohus jättis 21.10.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-03-949 (end 2-3238/03) läbi vaatamata kohtutäitur K. Maalmani 16.09.2008 taotluse kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustamiseks, sest see ei kuulu alates 01.01.2006 maakohtu pädevusse. Kohus märkis, et 09.12.2003 toimunud enampakkumise seaduslikkusele antakse õiguslik hinnang tsiviilasjas nr 2-08-239 (O.A. hagi Ida-Virumaa kohtutäitur Kristel Maalmani vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja tekitatud kahju 800 000 krooni väljamõistmiseks). Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-03-949 (end 23238/03) kohtutäitur K. Maalmani määruskaebuse ning tühistas Viru Maakohtu 03.09.2008 ja 21.10.2008 määrused, lõpetades samas tsiviilasja menetluse. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu 03.09.2008 määrus oli edasikaevatav. TsMS § 632 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt oli Ida-Viru Maakohtu 16.10.2003 määrus O.A. poolt 30.05.2008 määruskaebuse esitamise ajaks jõustunud ning maakohus oleks pidanud menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetama. Tartu Ringkonnakohtu eeltoodud 20.02.2009 määrus on jõustunud. Seega nähtub, et 16.10.03.a. määruse seaduslikkuses enam menetlust ei toimu ja et 03.09.08.a. määrus, millele toetub kaebaja, ei tühistanud 16.10.03 määrust ning asjaoludele ei saa anda sellist sisu, mida soovib teha kaebaja. Viru Maakohus võttis 26.11.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-239 vastu O.A. hagist loobumise ning lõpetas selle tsiviilasja menetluse. Hagist loobumise põhjuseks oli kaebaja toonud välja asjaolu, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumise tähtaeg lõppes 20.10.2004 ja tuvastatud ei ole kohtutäituri poolt täitemenetluse normide rikkumist, mis võimaldaks hagejal nõuda kohtutäiturilt tekitatud kahju hüvitamist. Viru Maakohtu 26.11.2009 määrusega võeti loobumine vastu ja määrus on jõustunud. Seega ei toimu ka selles asjas menetlust. Eelnevast nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 03.09.08.a. määrus ei ole viimane kohtulahend. Kaebuse esitaja ei saa väita, et tema õigused tulenevad asjaolust, et 03.09.08.a. määrus tühistas varasema, so 16.10.03.a. määruse. Tühistatud määrusele ei saa kaebaja seega toetuda. Tsiviilasja menetlus on aga lõppenud ning kohtule ei nähtu, et lahendi teinud kohtunik oleks pannud toime kuriteo. Järelikult ei saa ka tõusetuda küsimust kaebaja poolt viidatud kohtu tegevusest ja selle kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamisest. O.A. on loobunud seejuures hagist kohtutäituri vastu ja Viru Maakohus võttis 26.11.2009 loobumise vastu. Enampakkumise tulemused on jõustunud. 5 Nende asjaolude pinnalt on ilmselge, et kaebaja väited temale kahju tekkimisest ei vasta kaebaja esitatud asjaoludele ja kohtumäärustest tulenevatele andmetele.
3. Käesolevalt on kohus arvestades asjaolusid hinnanud olukorda ja leiab, et kaebaja kaebeõigus tugineb ekslikele eeldustele ja järeldustele. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja on saanud valesti aru õigusnormidest ja kohtumäärustest ning ekslikult järeldab, et tal on kahju hüvitamise õigus 03.09.2008.a Viru Maakohtu kohtumääruse nr 2-3238/03 alusel. Kohus märkis ära, et see määrus on tühistatud ja sellele toetuda enam ei saa. Kaebaja ei märgi, et kohtunik/kohtunikud oleksid toime pannud kuriteo. Selliseid asjaolusid ka ei nähtu, kuivõrd kohtule ei ole kaebajal esitada andmeid, et keegi kohtunikest oleks võetud kriminaalkorras selles asjas vastutusele. Muid asjaolusid kaebaja kahju tekkimises esile ei toonud ja kohtumäärusele selgitusi ei esitanud. Kohus oli märkinud, et kaebust ei saaks menetleda, kui esinevad

§ 11lg 31 p 5 tunnused.

12.

§ 11

lg 31 p 5 alusel halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on

1. mai
2. a kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-9-08 leidnud, et eeltoodud regulatsiooni eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Kohus on korduvalt palunud täpsustada kaebuse asjaolusid ja subjektiivset nõudeõiguse alust, kuid kaebaja jäi üldsõnaliseks ning vaatamata selgitustele peab ekslikult lõplikuks asja määravaks lahendiks 03.09.2008.a Viru Maakohtu kohtumäärust nr 2-3238/03, kuigi kohus märkis, missuguste lahenditega tuleb arvestada. Kaebaja uusi asjaolusid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtulahend, mille täitmise tagajärjel väidetavalt kaebajale kahju tekkis, on endiselt seadusjõus, menetlus selles asjas on lõppenud, puudub kaebuse esitajal kaebeõigus pöörduda halduskohtusse. O.A. ei ole esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse arvata, et ka RVastS § 15 lg-s 1 märgitud asjaolud võiksid reaalselt esineda. O.A. 08.02.2010 kaebuses õigusliku alusena välja toodud RVastS § 7 lg 1 ei ole kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel asjakohane, sest tegemist on vastutuse erijuhuga, mille puhul üldalused kohaldamisele ei kuulu. Esitatud asjaolude ja dokumentide põhjal hinnates puudub O.A. kahju hüvitamise nõudes halduskohtusse pöördumisel võimalus saavutada soovitud eesmärk, see ei ole õiguslikult võimalik.
3. Kuna käesolevas haldusasjas esitatud taotluse lahendamine on perspektiivitu ja kaebajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, tuleb kaebus selle esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse (

§ 11lg 7).

Karin Kalmiste Kohtunik 6