← Eesti

3-10-843/33

Obsah (5)§ 83§ 84§ 43§ 92§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-843 Haldusasi OÜ Sweet Company kaebu

) § 10 lg-st 2 ja § 59 lg 2 p-st 1 juhindudes läbi üksikjuhtumi kontrolli OÜ Sweet Company (edaspidi ka maksukohustuslane või kaebuse esitaja) poolt käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks.

  1. novembri
  2. a korralduse nr 12.2-3/8674-1 alusel kontrollis Põhja MTK käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil
  3. a september ning
  4. novembri
  5. a korralduse nr 12.2-3/8674-4 alusel maksustamisperioodidel
  6. a juuni - august.
  7. detsembril
  8. a koostas Põhja MTK läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli kohta kontrollakti nr 1 12.2-3/8674-14, milles toodi ära kõik kontrolli käigus tuvastatud maksuhalduri hinnangul maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Põhja MTK leidis, et OÜ-l Sweet Company oli õigus deklareerida maksuhalduri poolt kontrollitud maksustamisperioodidel
  9. a juuni - september sisendkäibemaksu, mis on lubatud maha arvata, summa 1 124 892 krooni asemel summas 101 996 krooni, sh
  10. a juuli kohta summas 6 701 krooni, sama aasta augusti kohta summas 25 091 krooni ja sama aasta septembri kohta summas 70 204 krooni. Seega deklareeris OÜ Sweet Company maksuhalduri hinnangul sisendkäibemaksu lubatust 1 022 896 krooni võrra rohkem, mistõttu asus viimane seisukohale, et osundatud summa ulatuses kuulub vähendamisele maksukohustuslase poolt enammakstud käibemaksusumma maksustamisperioodidel
  11. a juuni - september.
  12. 23.12.2009 esitas OÜ Sweet Company Põhja MTK-le eriarvamuse, milles ei nõustunud kontrollaktiga.
  13. 08.01.2010 andis Põhja MTK välja maksuotsuse nr 12.2-3/8674-15, millega määrati OÜ-le Sweet Company tasumisele kuuluv käibemaksusumma 1 022 896 krooni. Eriarvamuses toodud väidetega ei olnud arvestatud. Maksuotsuses leitt, et OÜ Magus Maailm ei ole maksustamisperioodidel
  14. aasta juuni võõrandanud vara ettevõtluse käigus OÜ-le Sweet Company, vaid tegelikult toimus ettevõtte üleandmine taotluse esitajale, millest käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel käivet ei teki.
  15. 11.02.2010 esitas OÜ Sweet Company Põhja MTK kaudu MTA-le vaide, milles taotles eriarvamuses toodud vastuväidetele tuginedes maksuotsuse nr 12.2-3/8674-15 kehtetuks tunnistamist. 25.03.2010 tegi MTA vaideotsuse nr 6-1/68-3, millega jäeti OÜ Sweet Company vaie täies ulatuses rahuldamata ja Põhja MTK
  16. jaanuari
  17. a maksuotsus nr 12.23/8674-15 muutmata (vt lisa 1). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  18. OÜ Sweet Company taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 08.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8674-15 tühistamist.
  19. Kaebuse esitaja leiab esiteks, et Põhja MTK on tehingu majandusliku sisu ümber kvalifitseerinud ilma õigusliku aluseta. Kaevatavas maksuotsuses märgitu kohaselt lähtus maksuhaldur OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahel toimunud majandustehingute sisule teistsuguse majandusliku hinnangu andmisel majandusliku tõlgendamise reeglist, mis võimaldab maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel lähtuda eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte selle juriidilisest vormist. Kaevatavast maksuotsusest ei nähtu tehingute sisu ümberhindamise aluseks olevat õiguslikku alust, mittelubatava maksueelise saamist ega ka poolte subjektiivseid kaalutlusi tehingute tegemisel. Majandusliku tõlgendamise reegli kohaldamist võimaldavaid tingimusi on Majandusliku tõlgendamise reegli kohaldamise põhimõtted on kirjas maksukorralduse seaduse (edaspidi

) §-des 83 ja 84 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2007 otsus asjas nr 3-3-1-34-07, p 14).

§ 83

reguleerib tühiste tehingute arvestamist maksustamisel ning § 84 maksustamist maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavate tehingute ja toimingute puhul.

§ 84

sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Riigikohtu halduskolleegium märkis 17.06.2009 otsuse p-s 12, et

§ 84

kohaldamine on õigustatud juhul, kui on tegemist tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist või kui tehingutel on ka muid eesmärke maksudest kõrvalehoidumise kõrval, kuid maksueelise saamine on peamine eesmärk. Samas möönis kohus, et maksukohustuslasel peab siiski olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike 2 kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. Veel leidis halduskolleegium kõnealuse otsuse p-s 14, et majandusliku tõlgendamise meetodi kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm. Sama kohtuotsuse p-s 15 selgitas kolleegium, et sellise eesmärgi tõendamiseks peab maksuhaldur tuvastama maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused tehingu tegemisel. Teatud juhtudel on see võimalik faktiliste asjaolude pinnalt. Nii on Riigikohtu halduskolleegium asunud 06.11.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-57-08 seisukohale, et ei saa välistada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik. Kui subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamine ei ole võimalik (maksukohustuslane ei ole täitnud maksumenetluse käigus kaasaaitamiskohustust ning on sellega muutnud toimingute eesmärgi tuvastamise võimatuks), võivad määravaks osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksukohustusest kõrvalehoidumist. 7. Eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 17.06.2009 asjas nr 3-3-1-23-09 avaldatud seisukohad on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, kes on majandusliku tõlgendamise meetodiga seonduvat käsitlenud mitmetes lahendites – näiteks 21.02.2006 otsuses kohtuasjas nr C-255/02: Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd and County Wide Property Investments Ltd vs Commissioners of Customs & Excise; 12.09.2006 otsuses kohtuasjas nr C196/04: Cadbury Schweppes plc and Cadbury Schweppes Overseas Ltd vs Commissioners of Inland Revenue; 21.02.2008 otsuses kohtuasjas nr C-425/06: Part Service Srl vs Ministero dell'Economia e delle Finanze. Euroopa Kohtu poolt eeltoodud lahendites majandusliku tõlgendamise meetodi rakendamise eelduste kohta avaldatud seisukohtadest tulenevalt põhineb isiku valik erinevate maksustatavate ja mittemaksustatavate tehingute vahel real teguritel, muuhulgas maksunduslikel kaalutlustel, ning isikult ei saa nõuda, et ta peaks kõrgeima maksukoormusega tehingu valima. Kohtupraktikast tulenevalt võib maksualase kuritarvituse tuvastada juhul, kui tehingute tulemuseks on maksusoodustuste saamine, mille andmine oleks vastuolus soodustust ettenägeva õigusnormi eesmärkidega ning paljude objektiivsete tegurite põhjal on ilmne, et tehtud tehingute peamiseks eesmärgiks oli maksusoodustuste saamine. Seega tuleb õiguse kuritarvitamise juhtumite korral välja selgitada, kas maksustamisel soodsama valiku tegemisel on majanduslik põhjendus, ning ei piisa üksnes sellest, et maksuotsuses piirdutakse maksuhalduri hinnangul majanduslikust vaatenurgast sisu ümberhindamist vajavate tehingute sedastamisega. Põhja MTK ei ole esitanud maksuotsuses sisulist põhistust selle kohta, millistest asjaoludest ja kaalutlustest lähtudes ta loeb majandusliku tõlgendamise meetodi kohaldamise eelduseks olevad tingimused täidetuks ning kuidas on tuvastatud maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused majandustehingu tegemisel. Vaidlustatavas haldusaktis on jäetud avamata maksukohustuslase tegude subjektiivne külg, kuigi kaebuse esitaja täitis läbiviidud maksumenetluse käigus igakülgselt

§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, teavitades Põhja MTK-d viimase nõudmisel kõigist talle teadaolevatest maksustamise seisukohast tähendust omavatest ja omada võivatest asjaoludest.

  1. OÜ Sweet Company rõhutab ülalviidatud Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikale tuginedes, et majandusliku tõlgendamise meetodi kasutamine on õigustatud ennekõike siis, kui maksuhaldur tuvastab tehingu puhul selle majandusliku sisu puudumise ja maksude tasumise vältimise eesmärgi või maksueelise saamise tehingu tegemise peamise eesmärgina. Paraku ei nähtu kaevatavast maksuotsusest, et maksuhaldur oleks maksumenetluses tuvastanud kasvõi ühe nimetatud eesmärkidest või suutnud koguda ümberlükkamatuid tõendeid tehingule moonutatud õigusliku vormi andmise kohta. Põhja MTK maksuotsuses ei ole vähimalgi määral selgitatud, milles seisnesid antud juhul maksuhalduri hinnangul 3 maksualased kuritarvitused tehingute tegemisel ning milliste objektiivsete tegurite põhjal on ilmne, et tehtud tehingute peamiseks eesmärgiks oli maksusoodustuste saamine. Seega ei saa käesoleval juhul rääkida maksukohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingutest, millede sisu oleks maksuhaldur õigustatud majandusliku tõlgendamise meetodit kasutades ümber hindama. Veelgi enam – tegelikult ei ole maksuhaldur välja selgitanud isegi seda, kas OÜ Sweet Company on majandustehingute puhul üldse mingisugust lubamatut maksueelist saanud või mitte.
  2. Kaebuse esitaja juhib seonduvalt ülaltooduga tähelepanu asjaolule, et kuigi ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, s.t et kahe ettevõtja vaheline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks. Riigikohus on
  3. mail
  4. a kohtuasjas nr 3-3-1-22-07 tehtud otsuse p-s 12 märkinud järgmist: „Isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud, poleks eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe tehingu tulemusena äriühingud kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol.“ Sellest tulenevalt nentis kohtukolleegium, et käibemaksu täiendav määramine oleks lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu ka juhul, kui tehingud, mille alusel määrati käibemaks, oleksid olnud näilikud.
  5. Kuna Põhja MTK on jätnud antud juhul tuvastamata majandusliku tõlgendamise meetodi kohaldamise eelduseks olevad tingimused ja maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused tehingu tegemisel, on ühtlasi rikutud

§-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet, mis kohustab maksuhaldurit maksude tasumise õigsuse kontrollimisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud maksuhalduri poolt uurimisprintsiibist juhindumise ja kõigi tõendite kogumis hindamise olulisust maksumenetluses (nt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-31-26-02, p 14;
  3. oktoobri
  4. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-40-02, p 7;
  5. oktoobri
  6. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-39-04, p 11). Riigikohus on märkinud, et tulenevalt uurimisprintsiibist peab maksuhaldur kasutama tegeliku olukorra väljaselgitamiseks kõiki olemasolevaid tõendeid ning hindama neid kogumis. Selleks tuleb maksuhalduril koguda tõendeid ka omal initsiatiivil, mitte aga piirduda menetlusosalise esitatud tõenditega.
  7. Siinkohal juhib OÜ Sweet Company täiendavalt tähelepanu asjaolule, et lisaks ülalpool viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. juuni
  9. a otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-23-09 on kõrgeim kohus toonitanud tehingu sisule vastava maksuõigusliku hinnangu andmisel tehingupoolte subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamise vajadust veelgi värskemas majandusliku tõlgendamise meetodi kohaldamist käsitlevas praktikas. Näiteks on Riigikohtu halduskolleegium
  10. novembril
  11. a kohtuasjades nr 3-3-1-52-09 ja 3-3-1-59-09 tehtud otsuste p-des 16 selgitanud, et tehingupoolte subjektiivseid kaalutlusi tuleb arvesse võtta siis, kui need väljendavad tahet saavutada eelis kunstlikult loodud tingimuste abil. Kohtukolleegium leidis, et subjektiivseid kaalutlusi ei ole vaja välja selgitada juhul, kui tehingutel on juriidilisele vormile vastav majanduslik sisu. Nimetatud kohtuotsuste p-des 19 märkis kolleegium, et vahet tuleb teha isiku poolt seaduslikul maksuobjekti tekkimise lubatud vältimisel ning majandusliku tõlgendamise meetodi kohaldamist võimaldavate õigusnormide rakendamise aluseks oleval maksude tasumisest kõrvalehoidumisel (n-ö kuritarvitamisel). Niisiis on vastavate materiaalõiguse normide rakendamise eelduseks õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamise tuvastamine. Kuigi

-s ei sisaldu seaduslike võimaluste kuritarvitamise eeldust sõnaselgelt, tuleneb see kohtukolleegiumi hinnangul õigusnormist endast. Kolleegium selgitas kõnesolevates lahendites, et sellisteks olulisteks teguriteks, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, võiksid olla näiteks tehingu ebakohasus (s.t, et teadlikud ja sõltumatud 4 tehingupooled ei oleks tavaliselt sellises olukorras sellist tehingut teinud); ebakohane õiguslik kujundus peab andma maksueelise, s.t kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse; mõistliku põhjenduse puudumine ebakohase kujundamise kasutamiseks (ei ole arvestatavaid põhjuseid, miks reeglipärasest kõrvalekalduv tehing oleks mõistlikum).

  1. Riigikohtu halduskolleegium on 09.12.2009 kohtuasjas nr 3-3-1-67-09 tehtud otsuse p-s 18, märkides, et majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda küll teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest, kuid sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on piiratud. Kohtukolleegium rõhutas, et maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb ka maksu määramise õiguslikule alusele. Riigikohus lükkas seega oma lahendis sõnaselgelt ümber maksuhalduri poolt ka käesolevas kaasuses ilmnenud lähenemise, et tehingu sisule teistsuguse majanduslikule tõlgenduse andmisel ei ole vaja pöörata tähelepanu sellele, millisest eesmärgist lähtuvalt olid pooled lepingu sõlminud ning kas esineb selliseid asjaolusid, mis viitavad võimalikule maksude tasumisest kõrvalehoidumisele või ebaseadusliku maksusoodustuse saamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-67-09, p 9).
  2. Ülaltoodu valguses on asjakohatud ja demagoogilised MTA
  3. märtsi
  4. a vaideotsuses nr 6-1/68-3 sisalduvad väited, mille kohaselt on antud juhul võimalik täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma määrata

n-ö üldreeglite kohaselt (vt vaideotsuse osa III, p 9, lk 4). Kaebuse esitaja märgib, et käesoleval juhul ei olnud tegu mitte mõne laekumise või väljamakse olemuse määratlemise üle toimuva vaidluse, vaid vastustaja poolt maksukohustuslaste vahel tehtud tehingute majanduslikule sisule vormist erineva hinnangu andmisega, mis kaevatavas maksuotsuses expressis verbis väljendatu kohaselt toimus majandusliku tõlgendamise meetodist lähtudes (vt maksuotsuse osa IV, lõigud 1-2, lk 10). Kaebuse esitaja juhib siinkohal täiendavalt tähelepanu asjaolule, et kuigi maksuhaldur käsitleb OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahel toimunud majandustehinguid sisu poolest ettevõtte üleandmisena, ei ole maksuotsuses õigusliku alusena viidatud isegi mitte

§-dele 37 ja 38, mis reguleerivad maksukohustuste üleminekut ettevõtte või selle osa üleandmise korral ja ettevõtte või selle osa üleandnud isiku vastutust.

  1. Teiseks leiab kaebaja, et käibemaksu määramine ostjale on vastuolus Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtiva käibemaksusüsteemi ja sellest tulenevate põhimõtetega. Sisendkäibemaksu mahaarvamuse tingimused on seadusandja poolt sätestatud KMS §-des
  2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud sätestab KMS § 30 ning selles on toodud kõigest üks piirang. Kõnesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ei arvata arvestatud käibemaksust maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu. Kuna KMS ei näe ette muid piiranguid sisendkäibemaksu mahaarvamisel, võib see kõne alla tulla üksnes Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas kajastamist leidnud juhtudel. Antud juhul ei esine ühtegi KMS-st või kohtupraktikast tulenevat õiguslikku alust, mis annaks maksuhaldurile õiguse piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. OÜ Sweet Company hinnangul toetab tema eeltoodud väiteid ka Euroopa Liidu Nõukogu 28.11.2008 direktiiv nr 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi direktiiv). Kuna käesoleval juhul on OÜ Sweet Company poolt täidetud Direktiivi art-tes 168 (reguleerib käibemaksu mahaarvamisõiguse tekkimist ja kohaldamisala) ja 178 (reguleerib mahaarvamisõiguse kasutamise tingimusi) sätestatud eeldused ja tingimused, puudub õiguslik alus piirata kaebuse esitajal tekkinud käibemaksu mahaarvamise õigust ning vabastada arved väljastanud OÜ Magus Maailm käibemaksu tasumise kohustusest. Kaevatavas maksuotsuses ei ole toodud ühtegi põhjendust, 5 miks on maksuhaldur pidanud vajalikuks ühelegi õiguslikule alusele viitamata tehingute majandusliku sisu ümberhindamist, mille tulemusena välistatakse õigusaktidest tulenev müüja käibemaksukohustus ning pannakse see kaevatava haldusakti resolutiivosast nähtuvalt teistkordselt ostjale. Kaebuse esitaja rõhutab, et KMS ei näe ette võimalust vabastada KMS § 37 nõuetele vastaval arvel käibemaksu märkinud ja vara müügihinnale lisanud isik riigile käibemaksu tasumisest ning ühtlasi ei ole Eesti Vabariik taotlenud Direktiivi art 395 lg 2 alusel erimeetmete kohaldamise võimalust Direktiivi sätetest erandite tegemiseks maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise välistamiseks. Käesoleval juhul on kaevatavast maksuotsusest nähtuvalt täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks määrataud arvetel näidatud ostusumma koos käibemaksuga tasunud ostjale, mistõttu on tegemist seadusevastase topeltmaksustamise olukorraga. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt korduvalt rõhutatud seisukoha kohaselt on topeltmaksustamine vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2005 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-56-05, p 15; 19.06.2007 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-24-07, p 9).
  3. Kolmandaks leiab kaebaja sedagi, et maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt tuvastanud kõiki asjaolusid, mis võiksid tõendada ettevõtte üleminekut. Selleks, et tõlgendada täiesti tavapärastel tingimustel sõlmitud müügilepinguid ettevõtte üleandmisena, tuleb tuvastada ettevõtte kui terviku üleandmine koos seonduvate õiguste ja kohustustega ning viidata tehingu sisu ümberhindamist võimaldavale õiguslikule alusele mõne materiaalõiguse normi näol.
  4. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 5 lg 1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul VÕS-s sätestatut. VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 67 lgle 1 on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 1 omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka kannete tegemise registrites. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh lepingutest tulenevad kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  5. Siinkohal soovib OÜ Sweet Company juhtida tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.10.2009 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-105-09 p-le 12, milles rõhutas kohtukolleegium, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.02.2000 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-7-00). Kolleegium leidis, et kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Kohus märkis, et TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttese kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga. Konkreetses lahendis asus 6 Riigikohus seisukohale, et kuna tõendamist ei ole leidnud kõikide õiguste, samuti käibevara ja nõuete üleandmine, ei piisa üksnes asjade müügilepingust ja selle täitmisest ettevõtte kui terviku üleandmise tuvastamiseks. Käesolevas asjas ei ole Põhja MTK tuvastanud kõigi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivate asjade ja õiguste, samuti nõuete üleandmist ega ka faktilisi asjaolusid, mis viitaksid poolte soovile anda ettevõte üle varjatud tehinguga. Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahel 15.09.2009 sõlmitud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingute puhul oli tegemist käesoleval ajal täiesti tavapärastel ja iseloomulikel tingimustel sõlmitud kinnisasjade võõrandamise lepingutega, mistõttu ei saanud lepingu poolteks olnud isikutel olla ettevõtte varjatud üleandmisele iseloomulikku eesmärki.
  6. Ülaltoodu valguses jääb arusaamatuks kaevatavas maksuotsuses korduvalt sisalduv väide, mille kohaselt ei toimunud kontrollitud maksustamisperioodidel OÜ Magus Maailm poolt kinnistute ja muu vara võõrandamist ettevõtlustegevuse käigus OÜ-le Sweet Company (vt nt maksuotsuse II osa, p 2 alap 2.3 jaotis 2.3.2, lk 6 ja 8). Maksuhaldur ei ole viidanud ühelegi tunnusele, mis annaks alust väita, et tegemist on seaduse kohaselt näilike tehingutega, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (TsÜS 89). Samuti ei ole maksuotsuses tuginetud

§ 83lg-le 4, mis võimaldab näilikku tehingud maksustamisel mitte arvestada.

Maksukohustuslane möönab, et kinnis- ja vallasvara võõrandamistehingud võivad olla üheks ettevõtte või selle osa üleandmist tõendavaks indikaatoriks, kuid see iseenesest ei tähenda veel seda, et nimetatud tehingud oleksid tingimata tühised ega tooks poolte ja kolmandate isikute jaoks kaasa õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Antud juhul ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud kinnistute ega ka muu vara võõrandamise ega üleandmise fakti, mistõttu puudub alus väita, et tehingutel puudusid õiguslikud tagajärjed ning vara võõrandamist ei toimunud.

  1. OÜ Sweet Company rõhutab, et isegi juhul, kui tegemist oleks tõepoolest näiliku või teeseldud tehinguga, puudub õiguslik alus maksukohustuse muutmiseks, kui tuvastatud ei ole maksueelise saamine maksukohustuslase poolt (vt Riigikohtu 09.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-67-09, p 18). Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 30.05.2007 kohtuasjas nr 3-3-122-07 tehtud otsuse p-s 12 järgmist: „Isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud, poleks eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe tehingu tulemusena äriühingud kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol.“ Viidatud kohtuotsuses sedastatud seisukohti kordas Riigikohtu halduskolleegium hiljem veel 25.03.2009 kohtuasjas nr 3-3-1-3-09 tehtud kohtuotsuse p-s
  2. 25.03.2009 tehtud kohtulahendi p-s 12 selgitas kolleegium, et sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Nimetatud kohustusele korrespondeerub ostja õigus sisendkäibemaks maha arvata.
  3. Neljandas leiab kaebaja, et Põhja MTK on üksikjuhtumi kontrolli käigus toime pannud olulisi menetluslikke rikkumisi, mistõttu on kaevatav maksuotsus vältimatult õigusvastane. Nii

§ 43

p 3 kui ka haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt puudutab või võib puudutada. Seega, kui on olemas oht, et haldusakt võib isiku õigusi või kohustusi puudutada, tuleb isik kaasata menetlusse. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-56-02, p 9;
  3. juuni
  4. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-25-07, p 16;
  5. oktoobri 7
  6. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-58-09, p 13). Vaidlust ei saa antud juhul olla selles, et OÜ Magus Maailm ja kaebuse esitaja vahel toimunud majandustehingute ümberkvalifitseerimine ettevõtte üleandmiseks ja sellest tulenev maksukohustuste korrigeerimine mõjutab vältimatult tehingute puhul teiseks pooleks olnud OÜ Magus Maailm käibemaksukohustust ning tingib korrespondeerivuse põhimõttest tulenevalt selle ümberarvestuse. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 25.03.2009 kohtuasjas nr 3-3-1-3-09 tehtud kohtuotsuse p-s 12, et sõltumata asjaolust, kas tegemist on näiliku tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Nimetatud kohustusele korrespondeerub ostja õigus sisendkäibemaks maha arvata.Kuna antud juhul on ilmne, et OÜ Sweet Company käibemaksukohustuse muutmine mõjutab ka tehingutes teiseks pooleks olnud maksukohustuslase maksukohustust, pidanuks Põhja MTK igal juhul OÜ Magus Maailm seadusest tulenevatele nõuetele vastavalt menetlusosalisena maksumenetlusse kaasama.
  7. Maksuotsusest nähtub, et Põhja MTK on üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel küsitlenud
  8. novembril, 25.11.2009 ja 11.12.2009 OÜ Magus Maailm juhatuse liiget Vladislav Voronovit, selgitamaks viimase poolt juhitava äriühingu ja OÜ Sweet Company vaheliste tehingutega seonduvaid asjaolusid. MTA on asunud 25.03.2010 vaideotsuses seisukohale, et seletuste andmise fakt annab alust pidada OÜ-d Magus Maailm faktiliselt menetlusse kaasatuks, kuna V. Voronov teadis või pidi teadma, milline on tema seletustes sisalduva teabe ja maksumenetluses tuvastatu tagajärg OÜ Magus Maailm jaoks (vt vaideotsuse osa III, p 10, lk 5). Kaebuse esitaja sellise käsitlusega ei nõustu, kuna OÜ Magus Maailm juhatuse liige andis menetluses seletusi kolmanda isiku, mitte aga menetlusosalise esindajana. Ühtlasi ei saa lugeda OÜ-d Magus Maailm nõuetekohaselt maksumenetlusse kaasatuks ainuüksi asjaolu tõttu, et menetlusosalise ja kolmanda isiku osanikuks on üks ja sama füüsiline isik Jelena Kislitsõna näol (vt vaideotsuse osa III, p 10, lk 5). Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 09.12.2009 otsusele asjas nr 3-3-1-67-09, p-s 15 väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei saa üksnes kolmanda isiku küsitlemist pidada puudutatud isiku nõuetekohaseks menetlusse kaasamiseks haldusmenetluse mõttes.

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt tuleb maksuhalduril kohe välja selgitada ühe isiku maksukohustuse suurenemisega automaatselt kaasnev teise isiku maksukohustuse vähenemine. Riigikohtu hinnangul tuleb seda teha samas menetluses, kaasates asjasse puutuva isiku menetlusse. Konkreetsel juhul OÜ-d Magus Maailm nõuetekohaselt menetlusse ei kaasatud, vaid nimetatud maksukohustuslast käsitleti üksnes kolmanda isikuna, kelle seaduslikult esindajalt nõuti teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT

  1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksumenetluses on selgunud, et OÜlt Magus Maailm läksid kaebajale lisaks kinnisvarale ja mootorsõidukitele üle ka kaup (kondiitritooted, maiustused), laoseis, töötajad, hankijad ja kliendid. OÜ Sweet Company töötajate (M.B., J.O., K.V., N.K., S.V., T.Babkina, I.D.) maksumenetluses antud selgituste kohaselt tehti neile ettepanek asuda tööle OÜsse Sweet Company 2009 aasta juulikuus. N. K. selgituste kohaselt oli selle ettepaneku põhjuseks OÜ Magus Maailm tegevuse lõpetamine, S. V. selgituste kohaselt sõlmis ta uue töölepingu OÜga Sweet Company kui muutunud nimega sama äriühinguga. Kõigi selgitusi andnud töötajate tööülesanded jäid OÜs Sweet Company OÜga Magus Maailm võrreldes samaks. OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company tegevusvaldkond – kondiitritoodete import ja edasimüük ning kinnisvara arendus – kattub. OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahel sõlmitud kondiitritoodete üleandmise kohta sõlmitud kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus OÜ Sweet Company üleantud kaupade eest tasuma vastavalt realisatsioonile ehk OÜ Sweet Company andis esmalt aru 8 üleantud ja seejärel müüdud kauba kogustest, mille alusel OÜ Magus Maailm koostas arve. Kaupade üleandmine toimus sujuvalt ja jooksvalt. Asjas tähendust omab asjaolu, et OÜ Sweet Company, olles küll asutatud
  2. aastal, ei olnud kuni ettevõtte üleandmiseni käibemaksukohustuslane ning aastaid kajastati bilansis kassas olevaid vahendeid omakapitaliga (40 000) samas suurusjärgus. OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company omanikuks on üks ja sama isik, S. K., ning maksumenetluses OÜd Sweet Company esindas volituse alusel OÜ Magus Maailm seaduslik esindaja, V.Voronov. Maksumenetluses selgitusi andnud OÜ Sweet Company ja OÜ Magus Maailm esindaja, V.Voronov 09.11.2009 antud ütluste kohaselt oli ettepanek soetada kaup ja kinnisvara tuli tema, Vladislav Voronov’i, kui OÜ Magus Maailm esindaja poolt. V. Voronov ei salga, et firmad on omavahel seotud, sest omanik on üks ja sama. See oli omaniku otsus. Töötajad viidi üle lepingute alusel. Töölepingud OÜga Magus Maailm lõpetati ja OÜga Sweet Company sõlmiti uued töölepingud. V.Voronov’i 23.11.2009 antud suuliste selgituste kohaselt registreeriti OÜ Sweet Company kohe (st vahetult enne tegevuse alustamist) käibemaksukohustuslaseks, sest oli teada, et käive ületab kohe 250 000 krooni. OÜ Sweet Company registreeriti käibemaksukohustuslaseks kontrollitaval perioodil, alates 17.06.2009 (EE101301763). OÜ Magus Maailm esindajana antud selgitustes on V.Voronov selgitanud, et seoses OÜ Magus Maailm majandustegevuse lõpetamisega võõrandati OÜle Sweet Company kinnistuid ja kaupa. Otsuse lõpetada OÜ Magus Maailm majandustegevus tegi OÜ Magus Maailm omanik. Kõik OÜ Magus Maailm tarnijad ja ostjad on üle antud OÜle Sweet Company. Kõik OÜ Magus Maailm töötajad, kes olid nõus edasi töötama OÜs Sweet Company anti üle. Kogu OÜ Magus Maailm majandustegevus on üle antud OÜle Sweet Company. Transpordivahendid võõrandati OÜle Sweet Company kuna ei olnud enam vajadust neid omada. OÜ Magus Maailm on koostööpartneritele edastatud teatises avaldanud, et alates 1.07.2009 toimub OÜs Magus Maailm reorganiseerimine ning OÜ Magus Maailm uus nimi on OÜ Sweet Company. Seega on kaebaja ja OÜ Magus Maailm tegevus olnud üheselt suunatud ettevõtluse üleandmisele OÜle Sweet Company. Õige on Maksu- ja Tolliameti 25.03.2010 vaideotsuses nr 6-1/68-3 toodud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohaseks ega usutavaks pidada väidet, et alles maksumenetluses on üllatusena tulnud ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamise võimalikkus, sest asja materjalidest nähtub üheselt soov anda üle tegutsev ettevõte ning teostatud on ka sellele vastavaid toimingud asjade ja õiguste üleandmiseks.
  3. Ettevõtte ülemineku fakti tuvastamisel on määravaks oma tegevusala säilitava majandusüksuse üleminek, mida tuleb mõista kui ettevõtte majandustegevuse elluviimise eesmärgil individuaalselt koondatud ressursside üleminekut. Kõnealusel juhul on arvestatud kõiki ettevõtte üleminekut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid kogumis ja ettevõtet on identifitseeritud majandustegevuse üleandnud äriühingu majandustegevuse omapärast. Euroopa Kohtu lahendite kohaselt on ettevõtte ülemineku tõendamisel oluline jälgida, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, mis oleneb eelkõige sellest, kas tema tegevus jätkub reaalselt edasi või alustatakse seda uuesti, kas materiaalse vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, mittemateriaalse vara väärtus ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut teostatud tegevuse sarnasus. OÜ Magus Maailm tehingutes OÜga Sweet Company on täidetud kõik eelnevalt loetletud tunnused – sujuvalt anti üle kaubad ja vara, lepingud klientidega, viidi üle töötajad, tegutsetakse samas tegevuskohas ja samal tegevusalal. Võtmetöötajad ja omanikud on äriühingutes samad ja seega on OÜ Magus Maailm identiteet majandusüksusena OÜs Sweet Company absoluutselt säilinud.
  4. Majandustegevuse üleminekut kinnitab ka asjaolu, et OÜ Magus Maailm tegevus kuulus omanike otsusel lõpetamisele ning äriühing ei deklareeri peale kinnistute müüki OÜle Sweet 9 Company (alates
  5. a oktoobrikuu) enam maksustatavat käivet. Seega on ettevõtte üleandmise järgselt OÜle Sweet Company OÜ Magus Maailm majandustegevus ka sisuliselt lõppenud. VÕS § 180 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustada andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõttesse kuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõtlusega seotud lepingud. Maksumenetluses tuvastatud asjaoludel on aset leidnud ettevõtte üleminek VÕS § 180 lg 1 ja 2 mõistes. Ettevõtte üleminekul teisele äriühingule ei teki käivet KMS § 4 lg 2 alusel ja seega ei saa esitada selle kohta ka arvet, millele on lisatud käibemaks. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastanud, et OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahel toimunud kaupade, kinnistute ja sõidukite ostu-müügi tehingutele on antud ebaõige tähendus ning puudub õiguslik alus nimetatud OÜ Magus Maailm nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  6. KMS § 4 lg 2 p 1 ja 4 kohaselt käivet ei teki muuhulgas ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Vastustaja leiab, et maksuhaldur on asunud põhjendatult seisukohale, et OÜ Sweet Company tehing OÜga Magus Maailm on ettevõtte üleandmise fakt VÕS § 180 mõistes, millisel juhul KMS § 4 lg 2 p 1 mõistes käivet ei teki ning selle rajaneb seisukoht sisendkäibemaksu ebaõigest kajastamisest. OÜ-l Magus Maailm puudus alus käsitleda ettevõtte üleandmist käibena ning OÜl Sweet Company puudub alus vastavate arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kaevatud maksuotsusega on arvetel näidatud sisendkäibemaksu osas käibemaksu määramine põhjendatud.
  7. Iga maksumaksja ja maksuhalduri vaheline erimeelsus ei pruugi olla lahendatud ressursimahuka tehingute ümberkvalifitseerimise (

§ 83ja § 84) kaudu.

Kaevatud maksuotsuses tehinguid ümber ei kvalifitseerita, kuivõrd maksukohustuslane oma selgitustes tehingut selle majanduslikus sisus kinnitab ning tuvastatud on ka sellele vastavad toimingud. Maksumenetluses on pigem tekkinud küsimus ettevõtte üleminekule käibemaksuseaduses kehtiva regulatsiooni tunnistamisest. Seaduse ühetaolise rakendamise põhimõttel on tegemist

§ 92lg 1 p 3 hõlmatud juhtumiga.

  1. Küsimus sellest, kas tehinguid on vääralt deklareeritud ja maksud tasumata jäetud (või ebaõigesti tagastamist nõutud) teadmatusest, eksimusest või tahtlusest (subjektiivsed kaalutlused), evib tähendust üksnes maksu määramise aegumise juures. Käesoleval juhul on tegemist
  2. aasta sündmustega ning maksustamiseperiood on hõlmatud kolmeaastase maksumääramise tähtajaga (

§ 98

) ja vajadust maksumaksja tahtluse olemasolu tõendamiseks eraldi välja tuua ei ole.

  1. Nõustuda ei saa kaebaja väitega menetluslikest rikkumistest kolmanda isiku (OÜ Magus Maailm) kaasamata jätmisel, kuivõrd OÜ Magus Maailm seaduslik esindaja on maksumenetluses andnud selgitusi ning OÜga Sweet Company kattuva esindaja tõttu igakülgselt informeeritud maksustamise asjaoludest. OÜ Magus Maailm on olnud maksumenetlusse faktiliselt kaasatud. Maksumenetluses on OÜ Magus Maailm ettevõtte üleandmist tunnistanud ja kinnitanud ka enda algatust selleks. Kuna OÜ Magus Maailm seaduslik esindaja on vastutav äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuse õigsuse eest, siis oli Vladislav Voronov pädeva isikuna informeeritud kõigist maksumenetluse käigus selgunud asjaoludest ning äriühingute omaniku kattuvuse tõttu puudub takistus OÜle Sweet Company koostatud maksuotsuse alusel viia muudatused sisse OÜ Magus Maailm maksu- ja raamatupidamisarvestusse.
  2. Sisendkäibemaksu tagasisaamise õigus on otseselt seotud käibe tekkimisega. Kui müüjal on käibemaksu tasumise kohustus, tekib ostjal ka sisendkäibemaksu tagasisaamise õigus (KMS § 4 lg 1; KMS § 29 lg 3). Kui käivet ei teki, siis ei teki OÜ-l Sweet Company ka 10 sisendkäibemaksu tagasisaamise õigust. Kontrollitava perioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonides märgitud enammaksed on kaebajale tagastatud. Kuna kontrollimenetluses selgunud asjaoludel ilmnes, et perioodi käibedeklaratsioonides esitatud andmed on ebaõiged, siis on kaevatud maksuotsuse tegemise ajaks kujunenud olukord mitte enam küsimuseks tagastusnõude põhjendatuse ja täitmisest keeldumise üle, vaid ebaõigete andmete esitamise tagajärjel väljamakstud summade tasumiseks määramisega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
  4. Asjas on vaidlus selles, kas lugeda OÜlt Magus Maailm vara (kaupade) soetust soetamiseks OÜ Sweet Company ettevõtluse tarbeks, millelt võib maha arvata käibemaksu, või on tegemist ettevõtte (majandusüksuse) üleandmisega, millisel juhul käibega tegemist ei ole ning puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus leiab, et asjas nähtuvatest tõenditest saab teha vaid ühe järelduse: vaidlusalune tehing oli otseselt seotud ettevõtte üleminekuga OÜ-lt Magus Maailm OÜ-le Sweet Company. VÕS § 180 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustada andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõttesse kuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõtlusega seotud lepingud. Maksumenetluses tuvastatud asjaoludel on aset leidnud ettevõtte üleminek VÕS § 180 lg 1 ja 2 mõistes. Seetõttu ei olnud tegemist maksustatava käibega ja kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (KMS § 4 lg 2). Kuna OÜ-l magus Maailm puudus õigus kajastada kinnistu müügilt käibemaksu, puudus OÜ-l Sweet Company õigus seda sisendkäibemaksuna maha arvata.
  5. Majandustegevuse üleminekut kinnitab esiteks asjaolu, et OÜ Magus Maailm tegevus kuulus omanike otsusel lõpetamisele ning OÜ Magus Maailm ei deklareeri peale kinnistute müüki OÜle Sweet Company (alates
  6. a oktoobrikuu) enam maksustatavat käivet. Seega on ettevõtte üleandmise järgselt OÜle Sweet Company OÜ Magus Maailm majandustegevus ka sisuliselt lõppenud. OÜ Magus Maailm esindajana antud selgitustes on V.Voronov selgitanud, et seoses OÜ Magus Maailm majandustegevuse lõpetamisega võõrandati OÜle Sweet Company kinnistuid ja kaupa. Otsuse lõpetada OÜ Magus Maailm majandustegevus tegi OÜ Magus Maailm omanik. Kõik OÜ Magus Maailm tarnijad ja ostjad on üle antud OÜle Sweet Company. Kõik OÜ Magus Maailm töötajad, kes olid nõus edasi töötama OÜs Sweet Company anti üle. Kogu OÜ Magus Maailm majandustegevus on üle antud OÜle Sweet Company. Transpordivahendid võõrandati OÜle Sweet Company kuna ei olnud enam vajadust neid omada. OÜ Magus Maailm on koostööpartneritele edastatud teatises avaldanud, et alates 1.07.2009 toimub OÜs Magus Maailm reorganiseerimine ning OÜ Magus Maailm uus nimi on OÜ Sweet Company. Seega on kaebaja ja OÜ Magus Maailm tegevus olnud üheselt suunatud ettevõtluse üleandmisele OÜle Sweet Company. Õige on Maksu- ja Tolliameti 25.03.2010 vaideotsuses nr 6-1/68-3 toodud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohaseks ega usutavaks pidada väidet, et alles maksumenetluses on üllatusena tulnud ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamise võimalikkus, sest asja materjalidest nähtub üheselt soov anda üle tegutsev ettevõte ning teostatud on ka sellele vastavaid toimingud asjade ja õiguste üleandmiseks. Tegevusala säilitanud majandusüksus on OÜ-lt Magus Maailm läinud üle OÜle Sweet Company. Seega vastas OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vaheline õigussuhe selgelt VÕS § 180 lg 1 ja lg 2 sätestatud ettevõtte üleminekule. 11
  7. Kaebaja leiab, et maksuotsusest ei nähtu tehingute sisu ümberhindamise aluseks olevat õiguslikku alust, mittelubatava maksueelise saamist ega ka poolte subjektiivseid kaalutlusi tehingute tegemisel.

§ 83

reguleerib tühiste tehingute arvestamist maksustamisel ning § 84 maksustamist maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavate tehingute ja toimingute puhul.

§ 84

sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. 34. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaevatud maksuotsuses tehinguid ümber ei kvalifitseerita, kuivõrd maksukohustuslane oma selgitustes tehingut selle majanduslikus sisus kinnitab ning tuvastatud on ka sellele vastavad toimingud. Maksumenetluses on hoopis tekkinud küsimus ettevõtte üleminekust. Vaidlust kinnistu võõrandamises ei ole, seega oli tehingu majanduslikuks sisuks ikkagi müügitehing. Maksuhaldur tuvastas aga, et see müügitehing oli tehtud nö eritingimustel – ettevõtte ülemineku raames. Maksuhaldur viitas vastuses kohtule

§ 92lg 1 p 3 hõlmatud juhtumile.

Maksukohuslane esitas maksuhaldurile valeandmeid (deklareerides kinnistu müügi kui ettevõtlusega seotud käibe ja varjates ettevõtte üleminekut), mis tõi kaasa maksusumma määramise maksuhalduri poolt. 35. Kohus leiab ka, et kaebuse esitaja esitatud argumendid ja viidatud kohtulahendid seoses

§ 83

ja 84 rakenduspraktikaga ei ole asjassepuutuvad.

§ 84

kohaldamine on välistatud ainuüksi seetõttu, et näilikus või teeseldud tehingus müüjana osalev isik on tasumisele kuuluva käibemaksu oma maksuarvestuses deklareerinud.

§ 83

lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse, sõltumata sellest, millised tagajärjed sellel tehingul olid. OÜ Sweet Company juhul ei saa kahtlust olla selles, et olemuslikult on tegemist ettevõtte üleminekuga ning selle puhul ei ole asjaomaste isikute subjektiivne arusaam üldse oluline. Kohus leiab, et on ilmne, et kaebuse esitaja sai vaidlusalusest tehingust maksueelise: kaebaja sai arvata maha sisendkäibemaksu, samas ettevõte, kelle kaebaja sisuliselt omandas (OÜ magus Maailm) jättis sisendkäibemaksu deklareerimata ja tasumata. OÜ Magus Maailm esitas OÜ-le Sweet Company arved, kus peal oli ka käibemaks, müüja (Magus Maailm) seda esialgu ei deklareerinud, küll aga deklareeris sisendkäibemaksu Sweet Company. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Magus Maailm deklareeris vaidlusaluselt tehingult sisendkäibemaksu alles peale maksumenetluse alustamist OÜ Sweet Company vastu ning et OÜ Magus Maailm ei ole tänaseni vaidlusaluselt tehingult käibemaksu tasunud. Kohus leiab, on ilmne, et ilma maksukontrolli alustamiseta OÜ Sweet Company suhtes ei oleks OÜ Magus Maailm vaidlusalust käibemaksu deklareerinud. Kuna aga praeguseks hetkeks on OÜ Maghus Maailm näol tegemist sisuliselt varatu ja lõpetatud tegevusega äriühinguga, siis oleks OÜ Sweet Company saanud maksueelise ka juhul, kui OÜ Magus Maailm deklareerinuks vastava käbiemaksu, kuna OÜ-lt Magus Maailm seda käibemaksu ilmselt sisse nõuda ei oleks faktiliselt võimalik (v.s. ettevõtte üleminekust tuleneva kohustuste ülemineku kaudu).

  1. Kokkuvõtlikult on antu juhul ilmne, et OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vaheliste näilike müügitehingute eesmärgiks oli saavutada olukord, kus tegutseval ettevõtjal (SweetCompany) tekib õigus vähendada oma maksustatavat käivet sisendkäibemaksu võrra ning sellega korrespondeerub tegevuse lõpetanud ettevõtja (Magus Maailm) kohustus tasuda riigieelarvesse käibemaksusumma. Iseäranis viitab sellele asjaolu, et Magus Maailm ei deklareerinud tasumisele kuuluvat käibemaksu õigeaegselt ning tegelikult deklareeris selle alles siis kui talle pidi olema teada OÜ Sweet Company suhtes maksumenetluse toimetamine, millest Magus Maailm pidi aru saama, et tõenäoliselt ilmnevad selle käigus ka tema poolt esitatud arved, millel kajastatud käibemaksu Magus Maailm ei deklareerinud. Kohus leiab, et sellises olukorras oleks ostjale käibemaksu mitte juurdemääramine õigustatud vaid juhul, kui müüja on käibemaksu seaduses ette nähtud ajal deklareerinud ja õigeaegselt tasunud 12
  2. Kohus leiab, et kuivõrd OÜ Magus Maailm on küll deklareerinud 08.11.2009 vaidlusaluse käibe, ent ei seda tänaseni tasunud, siis ei saa kaebaja vabandada end topeltmaksustamise argumendiga. Asjaolu, kas vaidlusaluses maksumenetluses tehtud järeldustest tulenevalt oleks OÜ Magus Maailm käibedeklaratsioone vaja muuta, oleks käsitletav eraldi menetluses, kus juba OÜ Magus Maailm enda õigusi kaitsta saaks, aga mitte OÜ Magus Maailm käesolevas menetluses OÜ Magus Maailm eest. Käesolev haldusasi käsitleb OÜ-le Sweet Company määratud maksusummat, aga mitte selle võimalikke järelmeid OÜ Magus Maailm jaoks.
  3. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei olnud kohustust kaasata menetlusse OÜ-d Magus Maailm, kuna maksuotsusega ei määratud temale tasumiseks makse. Lisaks on OÜ Magus Maailm seaduslik esindaja on maksumenetluses andnud selgitusi ning OÜga Sweet Company kattuva esindaja tõttu igakülgselt informeeritud maksustamise asjaoludest. Siiski ei saa järeldada sellest, et OÜ Magus Maailm oleks olnud esindaja kattuvuse tõttu maksumenetlusse faktiliselt kaasatud. Küll aga saab järeldada, et faktiliselt oli OÜ-l Magus Maailm V. Voronovi isikus maksumenetluse igas etapis õigus teha avaldusi ja järelpärimisi ning ka taotleda enda kaasamist menetlusse, mida aga tehtud ei ole. Maksumenetluses on OÜ Magus Maailm ettevõtte üleandmist tunnistanud ja kinnitanud ka enda algatust selleks. Kuna OÜ Magus Maailm seaduslik esindaja on vastutav äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuse õigsuse eest, siis oli Vladislav Voronov pädeva isikuna informeeritud kõigist maksumenetluse käigus selgunud asjaoludest ning äriühingute omaniku kattuvuse tõttu puudub takistus OÜle Sweet Company koostatud maksuotsuse alusel viia muudatused sisse OÜ Magus Maailm maksu- ja raamatupidamisarvestusse.
  4. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.