lduse nr 26 osaliseks tühistamiseks, Raasiku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud
ldatud jäätmeveo lepingu tühistamiseks ja Raasiku Vallavalitsuse 15.04.2010 kirja nr 18-4/2180 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamine Kohtuistungil 27.08.2010.a. Menetlusosalised Kaebuste esitaja: AS VSA Eesti (reg. kood 10391898), Esindaja: v.adv. Karl Haavasalu; Vastustaja: Raasiku Vallavalitsus, Esindajad: Gunnar Nuuma, Alari Kruusvall; Kolmandad isikud: AS Veolia Keskkonnateenused (reg. kood 10814608), Esindajad: v. adv. Toomas Pikamäe, prokurist Bruno Tammaru; Adelan Prügiveod OÜ (reg. kood 10700419). RESOLUTSIOON 1.HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata 2. HkMS § 92 lg 1, § 93 lg 1 alusel mõista AS-lt VSA Eesti Veolia Keskkonnateenused AS kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 32 076 krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. 1 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Raasiku Vallavalitsus kuulutas 03.12.2009.a.
ldusega nr 408 välja avaliku konkursi Raasiku valla territooriumil
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks. Sama
ldusega kinnitati ka avaliku konkursi pakkumiskutse dokumendid. 2. Raasiku Vallavalitsuse 25.jaanuari 2010
ldusega nr 26 ”
ldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks
ldatud avaliku konkursi tulemuste kinnitamine” tunnistati kõik pakkumised kvalifitseerimistingimustele vastavaks, teiste hulgas Veolia Keskkonnateenused AS, Adelan Prügiveod OÜ ja AS VSA Eesti pakkumised ning Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine tunnistati edukaks. 3.17.veebruaril 2010.a.sõlmiti Raasiku Vallavalitsuse ja Veolia Keskkonnateenused AS vahel
ldatud jäätmeveo leping. 4.
lduse nr 26 tühistamiseks osas, millega tunnistati Veolia Keskkonnateenused AS ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumised kvalifitseerimistingimustele vastavaks ning edukaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine, samuti soovis kaebuse esitaja tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks Raasiku Vallavolikogu 10. novembri 2009. a määruse nr 21 § 1 lõike 5, millega kehtestati jäätmekonteinerite üürihindade piirmäärad. Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus peatada kaevatva
lduse täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu 08.märtsi 2010.a. määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.aprilli 2010.a. määrusega jäeti AS VSA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.märtsi 2010.a. määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata. 5.18. märtsil 2010. a esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse täienduse, milles taotles Raasiku Vallavalitsuse haldusakti, millega anti AS-le Veolia Keskkonnateenused
ldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõigus Raasiku vallas, tühistamist või teisese alternatiivina nimetatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist; teiseks taotles kaebaja Raasiku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud
ldatud jäätmeveo lepingu tühistamist või teisese alternatiivina nimetatud halduslepingu õigusvastasuse tuvastamist. Lisaks loobus kaebuse esitaja taotlusest tunnistada Raasiku Vallavolikogu
lduse nr 26 osaliseks tühistamiseks ning Raasiku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud
ldatud jäätmeveo lepingu tühistamiseks). II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED
ldus nr 26 õigusvastane ja kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuv nii Veolia Keskkonnateenused AS ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumise kvalifitseerimise kui ka Veolia Keskkonnateenused AS pakkumise edukaks tunnistamise osas. Kaebuse esitaja kui õiguspäraselt kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistatud ja parima pakkumise teinud isik oleks tulnud tunnistada edukaks.
ldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga. Arvestades ladestustasu perioodilise suurenemisega AS-s Tallinna Prügila tulenevalt saastetasu suurenemisest, on kaebuse esitaja lähtudes Veolia Keskkonnateenused AS poolt 04.03.2010 esitatud protsessidokumendis esitatud andmetest esitanud arvestused 20-liitriste ja 150-liitriste segaolmejäätmete jäätmekottide teenustasu kohta saastetasu muutumise
l . Kaebuse esitaja analüüs kinnitab, et saastetasu muutmise
l muutub Veolia Keskkonnateenused AS segaolmejäätmete käitlemise maksumus selliselt, et kui 2011.aastal saavad kulud 20-liitrise jäätmekoti tühjenduse eest veel kaetud, siis 2012.aastal on kahjum ühe tühjenduse kohta 0,03 krooni ja 2013.aastal 0,25 krooni. 150-liitrise jäätmekoti puhul ei kata pakutud teenustasu 12 krooni Veolia Keskkonnateenused AS tehtavaid kulutusi 2011.aastal ära 0,01 krooni osas, 2012.aastal 0,55 krooni ja 2013.a. 1,1 krooni osas. 4 13.
ldatud jäätmeveo ainuõigust on võimalik anda vaid edukaks tunnistatud pakkumise teinud ettevõtjale ning edukaks ei saa tunnistada pakkumist, mis on põhjendamatult madala hinnaga. Kuna Veolia Keskkonnateenused AS ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumiste kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamine on õigusvastane, on õigusvastane ka Veolia Keskkonnateenused AS edukaks tunnistamine . Kuna Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine oleks tulnud tagasi lükata, ei olnud vastustajal õiguslikult võimalik anda välja haldusakti, millega Veolia Keskkonnateenused AS-le antakse
ldatud jäätmeveo ainuõigus.Kaebuse esitaja taotleb nimetatud haldusakti tühistamist, alternatiivse nõudena- õigusvastasuse tuvastamist, sealjuures põhjendatud huvina toob kaebaja esile kahju hüvitamise nõude esitamise. 14. Kuna Veolia Keskkonnateenused AS ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumised oli põhjendamatult madalate hindadega ja sisaldavad seega ebatõeseid andmeid, oleks need pakkumised tulnud tagasi lükata. Kuna Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine oleks tulnud tagasi lükata, ei olnud võimalik seda tunnistada edukaks ega anda Veolia Keskkonnateenused AS-le
ldatud jäätmeveo ainuõigust ning sõlmida
ldatud jäätmeveo lepingut. Seetõttu taotleb kaebuse esitaja nimetatud lepingu tühistamist, alternatiivse nõudena taotleb kaebaja lepingu õigusvastasuse tuvastamist sealjuures põhjendatud huvina toob kaebaja esile kahju hüvitamise nõude esitamise. 15. Lisaks Raasiku Vallavalitsuse rikkumisele, mis seisnes pakkumiste nõuetekohases hindamata jätmises, on kaebuse väitel rikkumiseks, mis võis mõjutada asja otsustamist, ka sõlmitud lepingu punkti 5.10 erinevus lepingu projektist. Kaebuse väitel on lepingusse sisseviidud muudatusest tingituna Veolia Keskkonnateenused AS-l olnud võimalik vähendada jäätmeveo teostamisega seotud kulusid.Kui kaebuse esitaja oleks olnud teadlik, et lepingu projekti selliselt muudetakse, oleks ta teinud pakkumise, mille hinnad oleksid olnud väiksemad tegelikkuses kaebuse esitaja poolt tehtud pakkumisest. Kaebuse esitaja pidi aga arvesse võtma riski, et järgmisel tööpäeval peab ta hakkama sõitma eraldi kohale mõnda jäätmemahutit tühjendama.Seega sõlmitud lepingu p.5.10 moonutab konkurentsitingimusi. 16.Pakkumise jõusoleku tähtaja piirang on viidud konkursi
ldamise
Viidatud sätte eesmärgiks on vältida olukordi, kus pakkuja jääb oma pakkumisega põhjendamatult pikaks ajaks seotuks.Kuna kõnealune säte on kehtestatud pakkuja kaitseks, ei saa selles sättes kehtestatud 90-päevase tähtaja möödumine tuua kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, kui pakkuja on pakkumise jõusoleku tähtsja kestel avaldanud, et ta ise pikendab oma pakkumise ajalist kehtivust nagu käesoleval juhul tegi kaebuse esitaja. Selline konkursi
ldamise
tõlgendus, et ka pakkumise teinud ettevõtjal on üksinda võimalik enne pakkumise jõusoleku tähtaja möödumist oma pakkumise kehtivust pikendada, on kooskõlas haldusmenetluse üldiste põhimõtetega, mis on sätestatud HMS § 5 lg 2. Nimelt kui pakkumise teinud ettevõtja ei saaks ise oma pakkumise jõusoleku tähtaega pikendada,siis tooks see kaasa olukordade tekkimise, kus eri- või ainuõiguse andmise haldusakti ning halduslepingu tühistamise
l peaks eri- või ainuõiguse andja
ldama uue konkursi, kuna kohtuotsuse jõustumise ajaks on pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppenud. Samuti on pakkumise teinud ettevõtja poolt ise oma pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamine kooskõlas tsiviilõiguse üldiste põhimõtetega. 5 Raasiku Vallavalitsuse seisukoht, et kaebuse esitaja tahteavaldus pakkumise jõusoleku pikendamiseks on vastuolus konkursi
ldamise
ga ja sel põhjusel tahteavalduse tähelepanuta jätmine on õigusvastane. Kui kirja näol on tegemist haldusaktiga, palub kaebaja selle tühistamist, kui aga toiminguga, taotleb kaebaja selle õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustatud kirja õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud, et haldusasjas nr 3-10-509 soodustava kohtuotsuse jõustumisel
ldatud jäätmeveo teostamise ainuõiguse saamine Raasiku vallas. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 17.Raasiku Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Avalik konkurss
ldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks on läbi viidud kooskõlas seadusega, kõiki konkursil osalenud pakkujaid on koheldud võrdselt ja pakkumisi on hinnatud objektiivselt ja õiglaselt. 18.Raasiku Vallavalitsuse poolt
ldatud jäätmeveo konkursile esitatud pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni töösse oli kaasatud sõltumatu eksperdina MTÜ tegevdirektor Arvo Rosimannus, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kelle kaasabil otsustati tunnistada kõik pakkumised kvalifitseerimistingimustele vastavaks.Kuna Kesk-Eesti Jäätmehoolduskekus
ldab jäätmehooldust 27 omavalitsuses kuuest maakonnast, ei ole põhjust lahelda nende pädevuses pakkujate kvalifikatsiooni ja jäätmeveo teenustasude hindamisel. 19.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi kaalukat argumenti väitele, et edukaks tunnistatud pakkumises on kasutatud ristsubsideerimist ning just nemad on teinud parima pakkumise ja oleks tulnud tunnistada konkursi võitjaks.On arusaamatu, miks kaebaja kalkulatsioon 20-liitrise ja 150-liitrise jäätmekoti teenustasu arvestamiseks on ilmtingimata ainus ja õige. Vaba turmajanduse olukorras on igal ettevõttel õigus ise oma teenustasud välja arvutada ning see on nende äririsk. 20.25.02.2010
ldusega nr 26 on Raasiku Vallavalitsus tunnistanud edukaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumise, mistõttu ei olnud vallavalitsusel alust ega vajadust teha kaebajale ega ühelegi teisele kõnealusel konkursil osalenud pakkujale ettepanekut nende poolt esitatud pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Lisaks on vastustaja seiskohal, et Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kehtestatud ”Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi
ldamise
” § 30 on üheselt mõistetavalt antud õigus ainuõiguse andjale ning sellele sättele antud kaebaja poolne meelevaldne tõlgendus ei ole asjakohane. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
ldatud jäätmeveo raames kuni 20-liitrise jäätmekoti ja kuni 150-liitrise jäätmekoti äravedu teostada. 23.Kaebuse lisaks oleva tabeli kohaselt kuni 20—liitriste jäätmekoti puhul oli Veolia pakutud hind 8.50 krooni viie pakkuja seast paremuselt neljas, st.vaid VSA poolt pakutud hind oli Veolia pakutud hinnast suurem.Kaebuse väide Veolia pakutud kuni 20-liitrise jäätmekoti äraveo põhjendamatult madalast hinnast on ilmselt otsitud. 150-liitrise jäätmekoti äraveoks pakutud hinna osas märgib kolmas isik, et tema poolt pakutud hind oli VSA poolt pakutud hinnast vaid 2,95 krooni väiksem. Hinnaerinevus võib olla põhjustatud sellest, et kolmas isik kavatseb kasutada palgamaksmisel tükipalka või et suurema ettevõtjana kaebajast enam kütust ostvana saab kolmas isik suuremat allahindlust. Samas kuni 150-liitrise jäätmekoti äraveoks kaebaja pakutud hind 14, 95 krooni on oluliselt väiksem kui näiteks Radix Hooldus OÜ poolt pakutud hind ( 20, 85 krooni) või AS Ragn-Sells poolt pakutud hind ( 17 krooni), mistõttu kolmanda isiku arvates võib tõusetuda küsimus, kas kaebaja tunnistab sellega, et kaebaja pakutud hind on põhjendamatult madal ja tulnuks tagasi lükata. 24. Kolmas isik Adelan Prügiveod OÜ on palunud asja arutada ilma tema osavõtuta ja kaebuse kohta oma seisukohti esitanud ei ole. V KOHTU SEISUKOHT 25. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. 26. Jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus
ldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud
s. Konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kehtestatud ”Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi
ldamise
” ( Kord) § 40 kohaselt teeb õiguse andja kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile pakkumiskutse dokumentides (PKD) esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta.
kohaselt võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi PKD tingimustest.
kohaselt lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või kui ettevõtja ei ole kvalifitseeritud vastavalt §-le 16.
sätestab, et õiguse andjal on õigus lükata pakkumine tagasi igal ajal, kui selgub, et pakkumises esitatud andmed on ebatõesed. 27. Raasiku valla haldusterritooriumil
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi PKD p 5.9 kohaselt võivad pakkujad küsida selgitusi pakkumiskutse dokumentide sisu kohta. Antud selgitused edestab vallavalitsus ka teistele pakkujatele kolme tööpäeva joksul, kuid enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist ja need selgitused loetakse PKD lahutamatuks osaks. Käesoleval juhul puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et ka juhul, kui seda PKD-s otse märgitud ei 7 oleks, on Riigikohtu halduskolleegium 14.04.2010 otsuses nr 3-3-1-99-09 ( p 20) asunud seisukohale, et PKD kohta antud selgitused on siduvad ning vastavat punkti tuleb kohaldada selgituses tõlgendatud viisil. PKD punkt 9.2.1 kohaselt on komisjonil õigus lükata pakkumine tagasi, kui selgub, et pakkumises esitatud andmed on ebatõesed. 21.12.2009.a. antud selgituses PKD punkti 9.2.1 kohta on vallavalitsus selgitanud, et JäätS § 66 lg 5 kohaselt peab teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Tulenevalt sellest on pakkumiste hindamise komisjonil õigus põhjendamatult madalate teenushindade esitamisel lugeda need ebatõeseks ning lükata pakkumine tagasi. Samuti puudub vaidlus selles, et küsimusele, kas pakkumise maksumuse esildises esitatud kõik konteinerite tühjendushinnad eraldivõetuna pevad ära katma ladestus-ja veokulud või vaadeldakse kogu pakkumist kui projekti, andis vallavalitsus selgituse, mille kohaselt kuna igale jäätmeliigile ja –konteinerile on määratud eraldi piirhinnad, siis peab iga konteineri tühjendamise ( sh 1 m³ suurjäätmete vedamise ) teenustasu vastama jäätmeseaduse § 66 lg 5 toodud nõuetele. 28.
kohaselt õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Sealjuures pakkumiste hindamine hõlmab
ülesehitusest nähtuvalt nii pakkumiste vastavaks tunnistamist kui ka eduka pakkumise väljaselgitamist. Pakkumiste vastavuse kohta teeb komisjon PKD p.7.2 kohaselt kirjaliku otsuse lähtudes pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Raasiku Vallavalitsusel lasus pakkumiste nõuetekohaselt vastavaks tunnistamiseks eelnev kohustus detailselt kontrollida, kas igas pakkumises esitatud teenuse hinnad katavad ära tehtavad kulutused ehk teisisõnu kas on järgitud ristsubsideerimise keeldu ning et kui sellist kontrolli ei teostatud, on tegemist rikkumisega, mis võis mõjutada asja otsustamist. Sealjuures kaebaja hinnangul tuli vastustajal vastavaid arvutusi teha ka seetõttu, et vallavalitsus oli andnud ise selgituse, mille kohaselt põhjendamatult madalate teenusehindade esitamine annab komisjonile õiguse lugeda need ebatõeseks ja lükata pakkumine tagasi. Raasiku Vallavalitsus on selgitanud nii kohtule antud kirjalikus seletuses kui ka kohtuistungil,samuti vastuses AS VSA 02.02.2010 teabenõudele , et vallavalitsusel ei tekkinud 20-liitrise ja 150-liitrise jäätmekoti puhul kahtlust hindade põhjendamatus madaluses, sest pakutud hinnad olid märkimisväärsete erinevusteta ning pakkumised vastasid hindamiskriteeriumidele, mistõttu vajadust täiendavaks selgituseks hinnakujundusest vallavalitsus käesoleval juhul ei näinud. Selleks, et konkursi tulemusi mõjutada võivad asjaolud ei jääks tähelepanuta, kaasas õiguse andja komisjoni töösse eksperdi ning tugines tema arvamusele pakkumistes olevatest hinnatasemetest.Lisaks on vallavalitsus selgitanud, et detailsete arvestuste tegemiseks vajalike andmete saamine oleks vallavalitsusel raskendatud, kuna osa kulusid sõltub paljudest erinevatest faktoritest, mis võivad sisaldada ka ärisaladust ja seega oleks raskendatud ka mitmete kulude hindamine. Kohus, arvestades vallavalitsuse eeltoodud selgitusi, leiab, et Raasiku vallavalitsus on hinnanud pakkumiste vastavust konkursi tingimustele ja kõiki asjaolusid arvestades teostanud vajalikul määral uurimisprintsiipi. Kohus peab põhjendatuks asja arutamisel vallavalitsuse poolt antud selgitust, et pakkumistes ei olnud kardinaalseid erinevusi ning eksperdi hinnangul ei olnud pakutud hind ilmselgelt madal, mistõttu vallavalitsusel puudusid kahtlused pakutud hindade pidamiseks ebatõeseks ja sel põhjusel nende tagasilükkamiseks, 8 lisaks olnuks detailse majandusliku analüüsi läbiviimine iga pakkumise vastavuse kontrollimiseks vallavalitsuse jaoks ka liigselt ressursimahukas. Samuti on vastustaja põhjendatult viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 18.11.2009 otsusele kohtuasjas 3-3-1-44-09, mille seisukohtadest tulenevalt ei ole hinnapakkumiste kontroll JäätS § 66 lg 5 alusel õiguspärane. Seega asjaolust, et vallavalitsus ei teinud üksikasjalikke majanduslikke analüüse ega küsinud 20-liitriste ja 150-liitriste jäätmekottide puhul täiendavaid andmeid hinnakujunduse kohta , ei järeldu, et Raasiku Vallavalitsus ei hinnanud pakkumiste vastavust konkursi tingimustele.Kohus nõustub siinkohal kolmanda isiku seisukohaga uurimisprintsiibi kohaldamise piiratusest konkursside puhul ja märgib samas, et lähtuvalt nimelt uurimisprintsiibist on õiguse andja muu hulgas kaasanud komisjoni töössse eksperdi ning, nagu selgus asja arutamisel, nõudnud selgitusi jäätmete ja konteinerite puhul, mille teenusehinna osas tal tekkis kahtlus. 29. Veolia Keskkonnateenused AS on kohtule esitatud kirjalikus seletuses, sealhulgas omapoolselt teenusehindade arvestuse esitamisega ning samuti asja arutamisel antud selgitustega esitanud veenvad põhjendused hinnaerinevuste kohta . Antud selgituste kohaselt võib hinnaerinevus olla põhjustatud sellest, et kolmas isik kavatseb kasutada palgamaksmisel tükipalka või et suurema ettevõtjana kaebajast enam kütust ostvana saab kolmas isik suuremat allahindlust. 14.05.2010 esitatud kaebuse täienduses esitatud arvestustes, milles kaebuse esitaja näitab saastetasu suurenemisest tingituna AS-i Tallinna Prügila ladestustasu suurenemist aastatel 2011-2013, võttis kaebuse esitaja aluseks Veolia Keskkonnateenused AS enese poolt kohtumenetluses esitatud hinnakalkulatsiooni andmed.Siiski leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et Veolia Keskkonnateenused AS pakkumised 20-liitriste ja 150-liitriste segaolmejäätmete teenustasude suhtes on põhjendamatult madalad ning vastuolus ristsubsideerimise keeluga, mistõttu tulnuks tagasi lükata. Esmalt on oluline märkida, et kaebuse esitaja esitatud analüüsist nähtuvalt muutub saastetasu muutmise
l Veolia Keskkonnateenused AS segaolmejäätmete käitlemise maksumus selliselt, et 2011.aastal saavad kulud 20-liitrise jäätmekoti tühjenduse eest kaetud, 2012.aastal on kahjum ühe tühjenduse kohta 0,03 krooni ja 2013.aastal 0,25 krooni. 150-liitrise jäätmekoti puhul ei kata kaebuse esitaja arvestuste kohaselt Veolia Keskkonnateenused AS pakutud teenustasu 12 krooni ära tehtavaid kulutusi 2011.aastal 0,01 krooni osas, 2012.aastal 0,55 krooni ja 2013.a. 1,1 krooni osas. Puudub vaidlus selles, et PKD p.8.1.2. kohaselt pakkumises esitatud hinnad peavad kehtima kogu ainuõiguse perioodil ning PKD p.8.1.3. kohaselt tuleb pakkumises arvestada ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul
ldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga. Kohtu hinnangul on Veolia Keskkonnateenused AS esitanud veenvad põhjendused selle kohta, et pakkumine ei põhine ristsubsideerimisel ning saastetasu muutumise
l tekkivad täiendavad kulud on suurusjärgus, mida kolmadal isikul on võimalik hõlpsasti katta oma palgasüsteemi ümberkorraldamisega või teiste kulutuste alandamisega, milliseid mooduseid on kolmas isik ka juba praktikas kasutanud . Vähetähtis ei ole seegi, et vaidlusalused 20 ja 150-liitrised jäätmekotid moodustavad Raasiku vallas jäätmekäitluses alla 10 % ning seega ei ole tegemist jäätmekäitluse suuremahulise osaga. Lisaks on kolmas isik põhjendatult juhtinud tähelepanu alternatiivsetele jäätmekäitlemise võimalustele edaspidi , sealjuures Iru jäätmete põletamise tehase kasutamisele, mis võib tegelikkuses tähendada hoopis madalamaid hindu. 9 Väites põhjendamatult madala hinnaga pakkumise tegemist Veolia Keskkonnateenused AS poolt on kaebuse esitaja jätnud tähelepanuta, et 20-liitrise jäätmekoti teenustasu osas oli kolmanda isiku pakkumine neljas, 150-liitrise jäätmekoti äraveoks pakutud hind erines AS VSA poolt pakutud hinnast vaid 2,95 krooni. Kolmas isik on andnud selgituse, et hinnaerinevus võib olla tingitud madalamast kütusele tehtavast kulust või tükipalgasüsteemist. Kaebuse esitaja ei ole muu hulgas ka näidanud, mille arvelt kaebaja väitel ristsubsideerimine toimub.
ldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine. Asjaolu, et Veolia Keskkonnateenused AS-le kui edukale pakkujale ainuõiguse andmine jäätmeveoks on sätestatud Raasiku Vallavalitsuse ja Veolia Keskkonnateenused AS vahel sõlmitud
ldatud jäätmeveo lepingu punktis 1, ei saa kuidagi rikkuda õigusi, mille kaitseks kaebuse esitaja kohtusse pöördus. 32. Kuna kaebuse väitel oli kaebuse esitaja pakkumine esitatud nõuetele vastav ja edukaks tulnuks tunnistada kaebaja pakkumine, siis on kaebuse esitaja vaidlustanud ka Adelan Prügiveod OÜ pakkumise kui kaebajast enam hindepunkte saanud pakkumise vastavaks tunnistamise. Kuivõrd Veolia Keskkonnateenused AS pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamine ning temaga
ldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine on olnud õiguspärane, siis ei riku Adelan Prügiveod OÜ pakkumise vastavaks tunnistamine kaebuse esitaja õigust, mille kaitseks ta kohtusse pöördus- nimelt õigust olla parima pakkumise teinuna tunnistatud edukaks ja saavutada
ldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine. 33. Vaidlustatud kirja õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud, et haldusasjas nr 3-10-509 soodustava kohtuotsuse jõustumisel
ldatud jäätmeveo teostamise ainuõiguse saamine Raasiku vallas. Kohus on eespool esitanud põhjendused, miks kaebuse taotlused Raasiku Vallavalitsuse 25.jaanuari 2010. a
lduse nr 26 osaliseks tühistamiseks ja Raasiku Vallavalitsuse ning AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud
ldatud jäätmeveo lepingu tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu. Seega puudub kaebuse esitajal ka põhjendatud huvi Raasiku Vallavalitsuse 15.04.2010 kirja nr 184/2180 õigusvastasuse tuvastamiseks. Siiski märgib kohus, et vastavalt
§-le 30 võib enne pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemist õiguse andja teha ettevõtjatele ettepaneku seda pikendada. Sama 10 paragrahvi teise lause kohaselt lõpeb ettevõtja poolt tähtaja pikendamisest keeldumisel pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. Seega on ainuõiguse andjal õigus teha kaebuse esitajale ettepanek pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks.
esimene lause on suunatud eelkõige ainuõiguse andja huvide kaitseks konkursi lõpule viimiseks ka olukorras, kus seda ei ole jõutud teha pakkumiste jõusoleku tähtaja jooksul. See tähendab, et õiguse andja ei ole välja valinud edukat pakkujat ega sõlminud temaga vastavat ainuõiguse andmise lepingut. Samane ei ole situatsioon, kui ainuõiguse andja on juba sõlminud ainuõiguse andmiseks lepingu, nagu käesoleval juhul. Kohus nõustub vastustajaga, et sellisel juhul puudub vajadus teha ainuõiguse andmise konkursil osalenud pakkujatele ettepanek nende poolt esitatud pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Samuti ei nõustu kohus kaebuse esitaja tõlgendusega
§-dest 29 ja 30 viisil, et kui pakkumise teinud ettevõtja ise soovib, et tema pakkumine jääks kehtima edasi ka peale 90-päevase tähtaja lõppemist, siis piisab sellest, kui pakkumise teinud ettevõtja teeb enne
§-s 29 sätestatud 90-päevase tähtaja möödumist avalduse eri- või ainuõiguse andjale, milles teatakse, et ettevõtja pikendab tema poolt tehtud pakkumise kehtivust. Eri- või ainuõiguse andmise
§-s 30 on selgesõnaliselt pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise eelduseks ainuõiguse andja initsiatiiv, mistõttu oleks kaebuse esitaja tõlgendus sättest ilmselges vastuolus juba ainuüksi keelelise tõlgendamisega. Eeltoodud lähenemist toetab ka sätte eesmärk, milleks on võimaldada menetluse lõpule viimine ka juhul, kui õiguse andjal ei olnud mingil põhjusel võimalik konkurssi läbi viia 90 kalendripäeva jooksul. Tegemist on ainuõiguse andja kaalutlusotsusega, seega sellise ettepaneku võib ainuõiguse andja teha, kui ainuõiguse andja peab seda konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt vajalikuks. VI MENETLUSKULUD 34. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.HkMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise
l menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmas isik Veolia Keskkonnateenused AS taotleb kantud kohtukuluna 32 076 krooni väljamõistmist kaebuse esitajalt, kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo Eversheds Ots & Co poolt esitatud arvete ning nende tasumist tõendavate sama advokaadibüroo arvelduskonto väljavõtetega. Lea Kuuse kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.