← Eesti

3-09-2470/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask, Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-24

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla väljastas kord nädalas kambritesse tualetipottide puhastamiseks väikeses klaaspurgis kloorlupja. Tallinna Vangla vahistatu Andres Sarapuu pöördus 24.08.2009 Tallinna Vangla direktori poole taotlusega lahendada probleem, mis seisnes selles, et inspektor-kontaktisik ei väljastanud talle kaitsevahendeid kloorlubja käitlemiseks ja talle ei antud teist puhastusvahendit. Kloorlubi on põhjustanud talle hingamisteede vaevusi ja söövitanud tema pükstesse augud. 3-09-2470 Tallinna Vangla vastas 04.09.2009, et kloor on üks ohutumaid desinfitseerimisvahendeid ja selleks ei pea kasutama kaitsevahendeid, kuna ettevaatlikul käitlemisel ei tekita see mingeid kahjustusi. Puudub vajadus väljastada kambritesse mõnda teist puhastusvahendit. A. Sarapuu esitas 22.09.2009 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles 50 000 krooni kahju hüvitamist, kuna sai tervisekahjustusi ja mürgistusi ning vaatamata tema põhjendatud avaldustele ja taotlustele ei võetud midagi ette.
  2. A. Sarapuu esitas 28.10.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kõikidele kinnipeetavatele kloorlubja kasutamiseks kaitsevahendid ja kasutusjuhendid. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja vangla poolt WC puhastamiseks väljastatava kloorlubja tõttu saanud tugevaid mürgistusi ja hingamisteede kahjustusi ning mõningal määral sööbivaid põletusi jalgadele. Pärast WC puhastamist tundis kaebaja hingamisteedes ülihalba maitset, kõrvetavat valu, iiveldust ja esines seedehäireid. Inspektorkontaktisik kaebaja sellekohastele teadetele ei reageerinud. Kaebaja arvates on kloorlubi ohtlik ning sellega töötamine ilma kinnaste, respiraatori ja kaitseriietuseta lubamatu. Seda kinnitas ka Tervisekaitseinspektsioon 15.09.2009 vastuses kaebaja küsimusele kloorlubja ohtlikkusest. 27.11.2009 kaebuse täienduses taotles kaebaja Tallinna Vangla kohustamist vastata tema vaidele või võtta kaebus menetlusse.
  3. Tallinna Halduskohtu 01.12.2009 määrusega tagastati kaebus kohustamisnõude osas. Kohus tõlgendas taotlust Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju (tervisekahjustuse) hüvitamise nõudena summas 50 000 krooni ja võttis selle menetlusse.
  4. Halduskohtu 12.04.2010 istungil märkis kaebaja, et tema tervise kahjustamine toimus ühel päeval ajavahemikus 08.08.2009–10.08.2009, kui ta peale WC puhastamist suitsetas samas ruumis 10 minutit. Samuti märkis kaebaja, et tema eesmärgiks ei ole saada 50 000 krooni ja ta jätab kahjuhüvitise summa kohtu otsustada.
  5. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et tervisekaardi andmed ei kinnita kaebaja väiteid kloorlubjast põhjustatud tervisekahjustusest. Võrreldes kloorlupja laiatarbekaubana turustatavate puhastusvahendiga, ilmneb, et enamike puhastusvahendite pakenditel on ohumärgid ja kirjed ärritav, sööbiv või mürgine. Enamik neist sisaldab hapet, põhiliselt soolhapet. Mitmed vahendid sisaldavad ka kloori. Lähtudes kaebaja väitest kord nädalas väikeses koguses WC puhastamiseks kasutatava kloorlubja erilise ohtlikkuse kohta tuleks võrrelda kloorlubja omadusi ja ohutusnõudeid laiatarbekaubana turustatavate WC-puhastusvahenditega, mille koostisainete protsentuaalne kogus on pakendile märgitud, nt Cillit Lime&Rust Ice Fresh WC Cleaner sisaldab kuni 30% vesinikkloriidhapet ehk soolhapet. Võrdlusest ilmneb, et kaebaja väide kloorlubja erilisest ohtlikkusest WC puhastamisel on väär. Ka laiatarbekaubana turustatavad WC-puhastusvahendid sisaldavad ohtlikke aineid, kuid nende ainete ohtlikku mõju ei eeldata, kui tegemist on nn kodukasutajaga, kes kasutab vahendit vaid ettenähtud otstarbel, ettevaatlikult ja kelle kokkupuude vahendiga on lühiajaline ja harv. Ohutuskaartides sisalduvad soovitused kemikaali ohutuks käitlemiseks ja ohu kirjeldus puudutab tingimusi töökohas, kus konkreetset kemikaali käideldakse igapäevaselt ja kokkupuude kemikaaliga on pidev. Sellele viitavad kasutatavad sõnad tööruumid ja töökoht. Harv lühiaegne kokkupuude kloorlubjaga või soolhapet sisaldava vahendiga, mida WC-poti pesemine kord nädalas endast kujutab, ei põhjusta ohtu neid kasutava inimese tervisele. Kuna kloorlubi ei ole kahjulikum kui mõni teine laiatarbekaubana turustatav WC-puhastusvahend, ei ole vangla tegevus kloorlubja kord nädalas väikeses koguses kambrisse andmisel õigusvastane. 2

(6)3-09-2470 Seoses kahe kinni peetava (sh kaebaja) samaaegse pöördumisega Tallinna Vangla direktori poole murega oma tervise pärast kloorlubja kambrisse andmise tõttu WC puhastamiseks, on vangla sisse ostnud üldpuhastusvahendit Unipol 7, mis ei ole WC-pottide puhastamisel küll sama tõhus kui kloorlubi, kuid millega saab siiski WC-potte puhastada. Üldpuhastusvahendit on kambritesse hakatud andma
  1. aasta detsembri esimesest poolest.
  2. Tallinna Halduskohtu 30.04.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib RVastS § 9 lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas tervise kahjustamise korral. Haldusorgani õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, avaliku võimu kandja süü, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb kannatanul tõendada, millist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud mittevaralist õigust on rikutud ja milles seisneb temale õiguste rikkumise tagajärjel tekitatud mittevaraline kahju. Võlaõigusseaduse § 130 lg 2 kohaselt eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist isikul, kellele tekitati kehavigastus või kelle tervist kahjustati. Samuti eeldatakse tervisekahjustamise korral mittevaralise kahju olemasolu riigivastutusõiguses, kuid kannatanu peab tõendama tervisekahjustuse tekkimist. Tervisekaardi andmetel on kaebaja alates Tallinna Vanglasse saabumisest 16.04.2009 viibinud enda algatusel arsti vastuvõtul 30.04.2009, 28.05.2009, 06.07.2009, 06.08.2009, 09.09.2009, 24.09.2009 ja 14.12.
  3. Ta ei ole ühelgi korral kaevanud tervisekahjustusi seoses kloorlubjaga, samuti pole tema tervislikus seisundis täheldatud kloorlubja kasutamisest tingituna mingeid kahjustusi. Ehkki kaebaja on väitnud tervise kahjustamist ühel päevadest ajavahemikus 08.08.2009-10.08.2009 ja tema poolt kontaktisikule edastatud arsti juurde pääsemise palve tähelepanuta jätmist, mistõttu tervisekahjustuse olemasolu ei olegi võimalik tõendada, ei ole väide tervisekahjustuse ajast veenev, arvestades kogumis asjas esitatud dokumentaalsetes tõendites kajastatuga. Lisaks tervisekaardi sissekannetele, s.h 17.08.2009 arsti juures viibimisele, mil kaebaja väitel polnud tal samuti võimalik oma terviseseisundi kohta midagi öelda, ei kinnita kaebuse väiteid ka kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud dokumentides kajastatu. Kaebaja ei ole 24.08.2009 taotluses pidanud vajalikuks käsitleda väidetavalt hiljuti toimunud tervise kahjustamist, vaid on nõudnud kaitsevahendite väljastamist seetõttu, et kloorlubi võib kahjustada hingamisteid ja põhjustada söövitust, ja märkinud, et ta on juba ühe korra pidanud seetõttu ära viskama oma püksid. 22.09.2009 vaides ei ole kaebaja seostanud tervisekahjustuste saamist ühe konkreetse päevaga ajavahemikus 08.08.200910.08.2009, vaid märkinud üldsõnaliselt, et ta on saanud korduvalt tervisekahjustusi. Isegi kui lähtuda kaebaja väitest tervisekahjustuste tekitamisest ajavahemikus 08.08.2009-10.08.2009, mistõttu kaebaja hinnangul ei pidanudki ligi kuu hiljem arsti juurde pääsemisel mingeid jälgi tervise kahjustamisest enam olema, siis arvestades tema enese poolt varasemalt väidetud korduvalt tervisekahjustuste saamist, on väheusutav, et neist ühtegi arstlike läbivaatuste ja teostatud uuringute käigus ei tuvastatud. Tervisekahjustuse tekkimine ei ole tõendatud. Kuna mittevaralise kahju olemasolu eeldatakse tervise kahjustamise korral, siis ei ole tõendatud mittevaralise kahju olemasolu, mille hüvitamist kaebaja taotleb. 3
(6)3-09-2470 Kloorlubjaga tualeti kasvõi ühekordsest puhastamisest tervisekahjustuse tekkimist ei saa eeldada, arvestades seejuures nii Tervisekaitseinspektsiooni 15.09.2009 vastuskirjas kui ka vastustaja esitatud kloorlubja ohutuskaardis sisalduvaga. Kuna haldusorgani õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 toodud tingimused ja kaebajal mittevaralise kahju tekkimine tõendatud ei ole, puudub vajadus kontrollida teiste seaduses sätestatud tingimuste täitmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. A. Sarapuu palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Põhjendused: Kohus loetles otsuses üles kaebaja arsti vastuvõtul viibimised enne tervisekahjustuse teket. Loetelu oli kuni 06.08.2009 kohatu, kuna kaebaja ei saanud teada, et tervisekahjustus tekib. Tervisekahjustus tekkis 08.08.2009–10.08.2009, kuid teatades sellest inspektor-kontaktisikule ei võetud kaebajat arsti vastuvõtule kuni 09.09.
  2. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt püüdis vastustaja esindaja kohut mõjutada, väites, et kaebaja käis arsti vastuvõtul 17.08.
  3. Kaebaja ei mäleta, et oleks siis arsti vastuvõtul käinud. Kaebaja käis vereanalüüsi andmas ja seda protseduuri viis läbi meditsiiniõde, kellele ei saa ega ole mõtet tervisehädasid kurta. Seega on Tallinna Vangla poolt kohatu väita, et kaebaja käis 17.08.2009 arsti vastuvõtul. Kuigi vastustaja väitel ei olnud tervisekahjustuste teke võimalik, võeti detsembris kasutusele teine, ohutum puhastusvahend. Veel väitis vangla, et kaebaja tervisehädad võisid olla seotud Bja C-hepatiidist. Vangla tegevusetus on seda hullem, arvestades, et selle haiguse ägenemine võib kaasa tuua surma. 19.01.2011 esitas kaebaja Tallinna Vangla meditsiiniosakonna 14.01.2011 vastuse tema märgukirjale, mille kohaselt ta ei viibinud 17.08.2009 õe ega arsti vastuvõtul, sel päeval tehti tema tervisekaardile sissekanded analüüside kohta. 14.08.2009 võeti kaebajalt lisaanalüüse.
  4. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et kohus on arvesse võtnud kõiki asjas olevaid tõendeid: nii suhteliselt regulaarset arsti vastuvõttudel viibimist, kokkupuudet meedikuga 17.08.2009, kaebuses märgitud ajavahemiku järgsete kaebaja kirjalike pöördumiste sisu kui ka nende pöördumiste sisulist ebakõla hiljem kohtus väidetuga. Kaebaja ei ole osutanud 08.08.2009–10.08.2009 ühelegi oma kirjalikule pöördumisele vangla poole, milles ta teavitaks vanglat väidetavast probleemist, et inspektor-kontaktisik ignoreerib tema soovi saada arsti vastuvõtule. 50 000 krooni hüvitist väärt oleva terviseprobleemi reaalse olemasolu korral pidanuks kaebaja kasutama võimalust sellest rääkida meditsiiniõega, kes temalt vereanalüüsi võttis. Õde oleks saanud info arstile edastanud. Vereanalüüsi andmisel puutus kaebaja kokku meedikuga ja õele väidetavast terviseprobleemist rääkimata jätmine koos teiste asja juures olevate tõenditega kinnitab halduskohtu järeldust kaebuse põhjendamatusest. Vangla poolt WC puhastamiseks antava vahendi kasutamise ja võimaliku haiguse ägenemise hüpoteetiline seostamine apellatsioonkaebuses märgitud viisil ei põhine ühelgi tõendil. Kaebaja poolt kohtuistungil väidetu, et suitsetas 10 minuti jooksul pärast WC puhastamist, ei osuta sellele, et ta tegi kõik endast oleneva haiguse võimaliku ägenemise ärahoidmiseks.

§ 15lg 3 kohaselt on isikul asjas oma väidete tõendamise kohustus, mida kaebaja ei ole aga teinud. 4

(6)3-09-2470 Ringkonnakohtule esitatud väljavõttest e-kontaktidest (andmebaas, kuhu inspektor-kontaktisik märgib kõik kinni peetava isiku soovid ja taotlused) nähtub, et 08.08.2009–10.08.2009 ei ole inspektor-kontaktisiku poolt andmebaasi sisestatud A. Sarapuu soovi pääseda arsti vastuvõtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Riigikohus on käesolevas asjas 20.12.2010 tehtud määruse nr 3-3-1-75-10 p-s 9 selgitanud, millistele õigusaktidele tuginedes on kloorlubi käsitatav ohtliku kemikaalina. Määruse p-s 11 on juhitud tähelepanu kaltsiumhüpokloriti (kloorlubja) ohutuskaardil (tl 28-30) märgitule, millest nähtuvalt on kaltsiumhüpoklorit kahjulik allaneelamisel, söövitav ning oksüdeeriv. Ohtlike omadustena on märgitud, et see võib kahjustada hingamisteid, ärritada silmi, nahka, põhjustada söövitust, allaneelamisel tekitada ägedaid ja kestvaid kahjustusi, õnnetuste vältimiseks tuleks kasutada kummist kaitseriietust, kummikindaid ja näokaitset. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades seda, et kaebaja kasutas tualetipoti puhastamiseks ühel korral ajavahemikus 08.08.2009 – 10.08.2009 kloorlupja, oli kaebajal tervisekahjustuste tekkimine eelduslikult võimalik.
  2. Eeltoodut arvestades on mõistetav kaebaja mure oma tervise pärast ja kaitsevahendite vastustajalt nõudmine kloorlubjaga tualetipoti puhastamiseks. Samas leiab ringkonnakohus, et kuigi Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja 14.01.2011 vastus nr 1-12/1224-1 kaebaja märgukirjale kinnitab, et halduskohus on käsitanud kaebaja tervisekaardi 17.08.2009 sissekandeid (tl 48 - 49) analüüside vastustest ekslikult kaebaja arsti vastuvõtul viibimisena, ei ole see viinud tõenditele kogumis ebaõige hinnangu andmisele halduskohtu poolt. Ka ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja väited tervisekahjustuste (tugevad mürgistused ja hingamisteede kahjustused ning mõningal määral sööbivad põletused jalgadele) tekkimisest ühel päeval ajavahemikus 08.08.2009 – 10.08.2009 kloorlubjaga tualetipoti puhastamiseks kasutamise tõttu asjas tõendatud. Kaebaja on kaudselt väitnud kaebuses ja 24.08.2009 taotlusest Tallinna Vangla direktorile ning otsesõnu 22.09.2009 Tallinna Vangla direktorile esitatud vaides, et ta on saanud korduvalt vangla poolt väljastatava WC puhastusvahendi pärast tervisekahjustusi, märkima seejuures tervisekahjustuste tekkimise konkreetset aega. Halduskohtu istungil kinnitas aga kaebaja, et ta on kasutanud kloorlupja tualeti puhastamiseks vaid ühel korral ajavahemikus 08.08.2009 – 10.08.2009 ja pöördunud tervisekahjustuste tõttu sellel päeval kahel korral kontaktisiku poole sooviga saada arsti vastuvõtule (tl 74 – 75). Esiteks annavad kaebaja erinevad väited tervisekahjustuste saamise kohta alust kahelda tema väidete usaldusväärsuses. Teiseks lükkab vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud väljavõte e-kontaktidest (andmebaasist, kuhu inspektor-kontaktisikud märgivad kinni peetavate isikute soovid ja taotlused) ümber kaebaja väite tervisekahjustuste tekkimise päeval (ajavahemikus 08.08.2009 – 10.08.2009) kontaktisiku poole arsti vastuvõtule saamise sooviga pöördumise kohta. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi selles, et andmebaasist võib kanne olla kustutatud ning ei näe põhjust kahelda väljavõttes kajastatud andmete usaldusväärsuses. Kolmandaks ei ole kaebaja olnud järjekindel ka väidetavalt saadud tervisekahjustuste kirjeldamisel – rääkides halduskohtu istungil 10 minuti vältel suitsu tegemisest tualetis peale selle puhastamist ja halva enesetunde tekkimisest umbes pool tundi peale ruumist lahkumist, lõunat süües toidu maitse mittetundmisest ja hilisemast halvast enesetundest. Ringkonnakohtu istungil väitis kaebaja, et tegi tualetis suitsu kloorlubja toimimist oodates ja tema tajumeeled kadusid hetkega, kuna kloorlubi on nii ohtlik aine. 5
(6)3-09-2470 Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta ka Riigikohtu 20.12.2010 määruse nr 3-3-1-75-10 p-i 11 teise lõigu esimeses lauses väljendatud seisukohta, et vangla tegevus üldpuhastusainete vahetamisel ei saa kuidagi kinnitada kaebajale tervisekahju tekkimist.
  1. Halduskohus selgitas õigesti, millised tingimused peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud. Juba ainuüksi asjaolu, et kaebajal tervisekahju tekkimine ei ole tõendatud, välistab talle mittevaralise kahju hüvitamise ja seetõttu puudub vajadus kontrollida teiste seaduses sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimuste täitmist.
  2. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on lõppjärelduses õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks alust. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.