3-10-1192/162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1192 Haldusasi Politseija Piirivalveameti Kodakondsusja Migratsiooniosakonna taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsusja Migratsiooniosakond Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.Z. (sünd. xx xx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2011 Resolutsioon Anda luba R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.05.
3. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Tallinna Halduskohtu 07.01.2011 määrusega pikendati Eestis ilma seadusliku viibimisaluseta viibiva Aserbaižaani kodaniku R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 08.03.
5. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 02.03.2011 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra.
6. Taotluse kohaselt puudub isikul reisidokument, seetõttu edastas PPA 19.05.2010 Välisministeeriumile palve pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole isiku tuvastamise ja dokumenteerimise küsimuses ning 30.08.2010 Aserbaidžaani Suursaatkonna konsulilt telefoni teel saadud teabe kohaselt ei suutnud Aserbaidžaani ametivõimud tuvastada R.Z.i kodakondsust ning palusid esitada isiku kohta täiendavat informatsiooni. Lisainformatsiooni kogumiseks pöördus PPA 31.08.2010 kriminaalpolitseiosakonna kriminaalteabe büroo poole, kust 30.09.2010 edastati PPA-le Aserbaidžaani Interpoli büroo vastus. Vastuse kohaselt on R.Z.ile väljastatud Aserbaidžaani pass, samuti omab isik kehtivat sissekirjutust Aserbaidžaanis. Ka teatas Aserbaidžaani Interpoli büroo, et R.Z. on Aserbaidžaani kodanik. 07.10.2010 edastas PPA Välisministeeriumile uue kodakondsuse tuvastamise ankeedi, kuhu olid lisatud ka andmed R.Z.i vanemate kohta ning passikoopia. Välisministeerium edastas ankeedi Aserbaidžaani Suursaatkonnale Riias palvega tuvastada R.Z.i kuulumist Aserbaidžaani kodakondsusesse. 08.02.2011 teatati Aserbaidžaani Suursaatkonnast vastuseks PPA 07.10.2010 päringule, et Aserbaidžaani Riikliku Migratsiooniteenistuse teatel ei ole tuvastatud R.Z.i kuulumine Aserbaidžaani kodakondsusesse. 15.02.2011 edastas PPA Välisministeeriumile uue päringu Aserbaidžaani Suursaatkonnale vahendamiseks, paludes saatkonnal oma kodanike osas kohustuste täitmist tagada, kuivõrd R.Z. oli dokumenteeritud Aserbaidžaani kodaniku passiga, samuti kinnitas Aserbaidžaani Interpoli büroo, et tegemist on Aserbaidžaani kodanikuga. Käesoleva hetkeni PPA päringule vastatud ei ole. KOHTUISTUNG
7. Kohtuistungil väitis R.Z., et PPA on märkinud tema kohta valeandmeid, kuna ta ei ole sündinud mitte Aserbaidžaanis, vaid Eestis. Samas kinnitas isik, et tema nimes ja sünniajas eksitust ei ole. PPA esindaja möönis, et on päringutes algul märkinud ekslikult, et isik on sündinud Aserbaidžaanis, kuid kinnitas, et kuna isiku nimi ja sünniaeg olid alati märgitud õieti, siis ei ole vale sünnikoha märkimine endaga midagi kaasa toonud ja praeguseks on eksitus kõrvaldatud. Kohtu küsimusele vastas R.Z., et ta ei ole Aserbaidžaani kodanik, kuna saatkond nii vastas ja et ta hetkel ei ole enam kodanik. Passi sai ta aga ebaseaduslikult – ostmise teel. PPA kinnitusel on viimane järelepärimine Aserbaidžaani Suursaatkonnale saadetud 15.02.2011 ja vastust sellele veel ei ole. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et PPA taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Välismaalaste seaduse § 51 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. R.Z.il puuduvad jätkuvalt VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Eestis ebaseaduslikult viibiv isik kuulub üldjuhul riigist väljasaatmisele. Vastavalt VSS § 14 lg 2 alusel 11.05.2010 koostatud väljasaatmisotsusele kuulub R.Z. Eestist väljasaatmisele ja isik on sellest teadlik. Isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu, kuivõrd endiselt on tõendamata isiku mittekuulumine Aserbaidžaani kodakondsusesse. R.Z.i väited selle kohta, et ta hetkel enam ei ole Aserbaidžaani kodanik ning et ta Aserbaidžaani kodaniku passi ostis, on kohtu hinnangul mitteusaldusväärsed ja vastuolus Interpoli Aserbaidžaani büroo andmetega. Isik ei selgitanud, millistel asjaoludel ta Aserbaidžaani kodakondsuse kaotas ning miks oli tal vaja Aserbaidžaani kodaniku passi osta või kuidas see täpsemalt toimus. Kohus leiab, et pass ei ole ostetud, vaid on antud talle kui Aserbaidžaani kodanikule. Kohus nõustub PPA-ga selles, et isiku sünnikoha vale märkimine ei saanud mõjutada toimunud menetlust, kuna isiku nimi ja sünniaeg olid märgitud õieti. Hetkel ei ole võimalik käesoleval hetkel lõpuni viia isiku väljasaatmist seetõttu, et isikul puudub kehtiv reisidokument.
10. Väljasaadetava väljasaatmiskeskusest vabastamine on VSS § 24 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt võimalik juhul, kui osutub võimalikuks välismaalase väljasaatmise täideviimine, samuti väljasaadetava kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla võtmisel või lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral. R.Z.i puhul puuduvad need seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest, selles osas ei ole asjaolud vahepeal ka muutunud. Samuti puuduvad tal Eestis erilist kaitsmist vajavad perekondlikud sidemed, vaatamata asjaolule, et Eestis elab isiku ema, kelle juures ta elada sooviks. Arvestades asjaolu, et isik on Eestis pannud toime erinevaid varavastaseid kuritegusid ning on kandud reaalset vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas, samuti põhjusel, et isik on väljendanud soovi jääda elama Eestisse oma ema juurde, võib isik kohtu arvates vabaduses viibides hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Neil asjaoludel on tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamine antud juhul proportsionaalne haldussunni vahend. 2
11. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. Kuivõrd R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 08.03.2011 ja enne seda ei ole võimalik tema väljasaatmist täide viia, samuti puuduvad tema väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa isiku jätkuvaks kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks eelmise kinnipidamise tähtajast arvates. Kadriann Ikkonen kohtunik 3