hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot (250 krooni) krooni). Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.03.2009 laekus AS Hansa Liising Eesti (uue ärinimega Swedbank Liising AS) poolt Viru Maakohtule hagi A T` (ik: xxxx) vastu võlgnevuse 17 202.58 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 12.05.2006 sõlmisid Charlot OÜ ja kostja A T Ego järelmaksu müügilepingu nr 499/95284, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest tasuma vastavalt maksegraafikule AS-ile Hansa Liising Eesti kui faktoorile. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktidele 4.1 ja 4.5 tuli ostuhind tasuda hagejale osamaksetena igakuiselt vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule iga kuu 15.kuupäeval; viimase makse tähtpäev oli 15.05.2009, intressimäär 15,9% aastas. Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale 23.09. 2007 lepingu ülesütlemise teatise, milles teatas võlgnevuse olemasolust ja palus see tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul alates kirja väljastamise päevast. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2 kohaselt oli hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegraafikujärgset makset. Punkti 8.2 alusel, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid kuni 50 krooni. Hageja teatas 23.09.2007 saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta teatiste koostamise ja postitamise menetlustasu. Lepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tulenevad maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt sissenõutavaks; juba tasutud maksed ei kuulu kostjale hüvitamisele. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, siis esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, märkides võlgniku aadressiks xxxx. Nimetatud aadressi oli kostja ise hagejale lepingu sõlmimisel teatanud. 26.02.2009 jättis kohus hageja avalduse rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Hageja tugineb kostjaga sõlmitud lepingule ja VÕS § 8, 23, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 ja 108 sätestatule ning taotleb kostjalt seisuga 04.03.2009 kokku summa 17 202.58 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus moodustab 16 385.88 krooni, intress 816.70 krooni ja teatise väljastamise tasu - 50 krooni. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud Ego järelmaksuga müügilepingu koopia ja maksegraafik, üldtingimused, 23.09.2007 saadetud võlgnevuse teatis, õiend nõude arvestuse kohta, riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. 2 II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale korduvalt hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile – xxxx, kuid materjalid tagastati kohtule. Rakvere Linnavalitsuse andmetel on kostja nimetatud aadressile sisse kirjutatud, kuid tema tegelik asukoht oli teadmata. Hagimaterjalid on allkirja vastu õnnestunud kostjale isiklikult kätte anda kohtukordniku poolt 04.01.2011. Hagimaterjalide väljastamisel on kostjat kohustatud esitama hagile vastust 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 18.01.2011.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostja kanda jätmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt lisatud lepingule oli ostetud kauba (arvutikomplekt) maksumuseks 26 225 krooni. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata järelmaksuga ostetud asja väljaostumaksed . VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 3 seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi kirjalikus menetluses tehtava tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 17 202.58 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 16 385.88 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas moodustab hageja nõue kokku summas (17 202.58: 15,6466) = 1099.45 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab vastavalt 16 385.88 krooni (1047.25 eurot). Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Käesolevas asjas ei ole hageja hagiavalduses märgitud menetluskulu (esinduskulu) dokumente lisanud, samuti ei ole kohus täiendavat tähtaega vastavate dokumentide esitamiseks määranud, mistõttu tagaseljaotsuse tegemisel menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata ei ole võimalik. Hagejal on
lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (antud juhul - tagaseljaotsuse) jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 17. mail 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.