Haldusasi nr 3-09-3131 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-3131 Haldusasi H.V.i kaebus Staabi- ja Side-pataljoni ülema 30.11.2009.a käskkirja nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamiseks, tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ning Staabija Sidepataljoni kohustamiseks talle välja maksma hüvitisena kuue kuu ametipalk. Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2010.a Menetlusosalised Kaebaja H.V. Vastustaja Staabi- ja Sidepataljon, esindajad Ilmar Kikkas ja Kristiina Valgi-Kopti. RESOLUTSIOON Tühistada Staabi- ja Sidepataljoni ülema 30.11.2009.a käskkiri nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine”, tunnistada H.V.i teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ning kohustada Staabi- ja Sidepataljoni maksma H.V.ile hüvitisena välja tema kuue kuu ametipalk. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Staabi- ja Sidepataljoni ülema 30.11.2009.a käskkirjaga nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine” määrati Staabi- ja Sidepataljoni staabi side- ja IT sektsiooni S-6 IT spetsialist H.V.ile „teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise eest (tööde teostamise tähtaegadest mittekinnipidamine, puudulikult teostatud tööd)” distsiplinaarkaristus teenistusest vabastamine (tl 6-8). Käskkirja kohaselt seisnesid H.V.i distsiplinaarsüüteod selles, et ta „jättis täitmata oma ametijuhendist tulenevad teenistusülesanded ehk pataljoniülema teenistusalase käsu. Pataljoniülema poolt 25SEP09 kinnitatud pataljoni sisese intraneti rakendamise kavaga oli ette nähtud siselehekülje valmimine hiljemalt 30OCT
- Määratud tähtajal selgus, et töö on lõpetamata ja 02NOV09 anti H.V.ile uueks tööde valmimise tähtajaks 131500NOV
- (Vastavalt 16JAN09 allkirjastatud side- ja IT sektsiooni (S-6) IT spetsialisti ametijuhendile oli riigiametnik H.V. vastutavaks tööde teostajaks.) 13NOV09 toimunud pataljoni intraneti lõppülevaate koosolekul andis H.V. ülevaate tööde teostamise ja lõpetamise kohta. Lisaks rahuldavalt teostatud töödele esitas Side- ja IT sektsiooni ülem leitnant Raudsepp nimekirja ka puudulikult teostatud töödest. Staabi- ja Sidepataljoni Kaitseväe Side- ja Juhtimissüsteemide Väljaõppe ja Arenduskeskus (SJVAK) infosüsteemide sektsiooni IT spetsialist vanemametnik Andrus Kägu kui erapooletu ning pädev IT spetsialist andis 23NOV09, H.V.i poolt teostatud intraneti tööde kohta üldhinnangu, milles tunnistas lehe praktiliselt kasutuskõlbmatuks kuna sellelt ei saanud mingisugust kasulikku informatsiooni, lehel puudus ühtne stiil, eri menüüd olid „eri nägu“, enamus mooduleid andis imelikke veateateid ja suurem osa moodulitest ei olnud üldse kasutatavad, mille esinemine ei ole lubatud kasutataval intraneti lehel. Tulenevalt eelkirjeldatust selgub, et pataljoni sisese intraneti rakendamise kavast ei ole kinni peetud, hoolimata tähtaja pikendamisele ning oluline osa töödest oli teostatud puudulikult“.
- Samal päeval vabastati H.V. Staabi- ja Sidepataljoni ülema käskkirjaga nr 315P „Teenistusest vabastamine” teenistusest (tl 9).
- H.V. esitas 28.12.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Staabi- ja Sidepataljoni ülema 30.11.2009.a käskkirja nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamist, tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ning Staabi- ja Sidepataljoni kohustamist talle välja maksma hüvitisena kuue kuu ametipalk (tl 3-5).
- Kohus võttis kaebuse 18.01.2010.a menetlusse ning tunnistas vastustajaks Staabi- ja Sidepataljoni (tl 16). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebuse põhjendused. 5.1 Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri peab andma vastuse küsimusele: milline oli süütegu ja millal toime pandi. Käskkirja on märgitud, et kaebaja ei ole kavast kinni pidanud ning oluline osa töödest oli teostatud puudulikult. Millistest töödest osa ja millised olid puudulikult teostatud, käskkirjast ei selgu. Käskkirjast ei selgu ka see, mida kaebaja on süüliselt tegemata jätnud või teinud nõuetevastaselt. Samuti ei selgu käskkirjast süüks pandava teo toimepanemise aeg. Märgitakse üksnes, et ei olnud tähtajaks valminud. Kas seda pannakse kaebajale süüks, ei ole arusaadav. Käskkirjast ei nähtu, milles seisneb kaebaja süüline tegevus või tegevusetus. Distsiplinaarkaristuse määramine eeldab, et isiku tegu või tegevusetus on õigusvastane ning isiku teos või tegevusetuses esineb süü. Käskkirjast ei selgu, millist õigusnormi on kaebaja rikkunud ja millises vormis on ta süüdi või kas süü üldse esineb. Vaidlustatud käskkirjas on loetletud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 59 lg-st 1 tulenevad ametniku kohustused, kuid millistest nendest rikkumises ametnikku süüdistatakse, ei selgu. Viidatud on ka Staabi- ja Sidepataljoni ülema 06.06.2009.a käskkirjaga nr 197P kinnitatud sisekorraeeskirjadele, kuid millist sisekorraeeskirjade punktidest on kaebuse esitaja süüliselt täitmata jätnud, märgitud ei ole. 5.2 Käskkirjas väidetakse, et kuna kaebuse esitaja omab kõrgharidust ja pikaajalist töökogemust, ei ole alust väita, et tööde teostamiseks oleks tulnud tegeleda töödega, mille täitmiseks oleks tulnud täiesti iseseisvalt teavet hankida. Kaebaja ei saa selle väitega nõustuda. Kaebaja 25.07.2005.a IT spetsialisti ametikohale nimetamisest võib järeldada, et tema teadmised ja oskused oli tol ajal 2 ametikohale piisavad. Samas tuleb nentida, et kuigi kaebaja lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli 1996.a arvuti ja arvutivõrkude eriala, puudus tal veebilehe tervikliku süsteemi ehitamise kogemus. Tööle asumisel teatas ta kohe, et tal on veebilehe koostamise põgusad kogemused ega ole kunagi ehitanud terviklikku süsteemi. Kaebajale lubati, et tal on võimalik saada erialast täiendkoolitust, mida kaebaja ei ole kahjuks tänaseni saanud. Ka 12.05.2009.a läbiviidud arenguvestluses jõuti järeldusele, et kaebaja praktilised tööoskused vajavad arendamist. Praktiliste tööoskuste puudumist ei saa kuidagi lugeda süüliseks teoks. Tööülesannete täitmiseks antud aeg ja tööde maht eeldas väga head IT-alast praktilist oskust. Kaebajal need puudusid. Käskkirjast ja arenguvestluse hinnangulehest tuleneb selgelt asjaolu, et kaebaja ei omanud talle antud töökohustuste täitmiseks küllaldasi teadmisi ja praktilisi oskusi, millest vastustaja oli ka teadlik. Teadmiste ja oskuste puudumist ei saa aga käsitleda süülise käitumisena. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et kavas märgitud esitluse ajaks ettenähtud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt täita. Kuigi vastustaja tööandjana oli teadlik kaebaja oskuste vajakajäämisest antud tööülesannete täitmiseks ja seda juba kaebuse esitaja ametisse asumisel, välistas vastustaja kaebuse esitaja täiendkoolituse vajaduse. Kaebaja oli sunnitud hankima vajalikku informatsiooni ja täiendavaid teadmisi iseseisvalt. Arvestades nende asjaoludega oli tööandja, s.o vastustaja, poolt tööde tegemiseks ettenähtud tähtaeg ilmselt liiga lühike. 5.3 Vastustaja tegevusest nähtub, et käskkirjas toodud põhjustel distsiplinaarkaristuse määramine ja ametist vabastamine tugineb otsitud ja teadlikult esilekutsutud asjaoludele. Sellele viitab ka Staabi- ja Sidepataljoni 06.11.2009.a käskkirjaga nr 299P määratud distsiplinaarkaristus. Nii nimetatud käskkirjas kui ka 30.11.2009.a käskkirjas nr 314P oli distsiplinaarkaristuse määramise asjaoludena toodud üks ja sama süüks pandav tegu. Kuna 30.11.2009.a käskkirjas nr 314P ei nähtu, et tegemist on muude süüks pandavate tegudega ja teiste tähtaegadega, millest kinni ei ole peetud, on õigustatud järelduse tegemine, et karistus on määratud ühe ja sama rikkumise eest. Sellega on rikutud karistuse määramise põhimõtet – ühe ja sama rikkumise eest korduvalt karistust ei määrata. Käskkirjas toodud karistuse määramise raskendavaks asjaoluks on toodud süütegude korduv toimepanemine. Milles see seisneb, jääb selgusetuks.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Kaebaja vahetu ülema leitnant Indrek Raudsepa seletuse kohaselt vastutas kaebaja eelkõige pataljoni intraneti valmimise eest, sest väeosa koduleht oli selleks ajaks valmis ja töökorras. Iga arendamine kui protsess on loominguline. Seetõttu tuli spetsialistile anda mõistlik aeg problemaatikasse süvenemiseks. Teisalt on ka loomingulise töö puhul siiski mingid ajalised taluvuspiirid, mil autorilt oodatakse reaalselt käegakatsutavat tulemust, eriti kui tegemist on ametnikuga, kelle teenistuse eesmärk ongi vaid toote arendus, samal ajal kui alaline teenistustasu talle on garanteeritud. Spetsialistide hinnangul ei kujuta väeosa intraneti loomine elementaarse infotehnoloogilise erialase ettevalmistusega spetsialistile või isegi selle ala entusiastile positiivse töösse suhtumise korral ületamatut raskust. 6.2 Et intraneti väljaarendamine kippus venima, nõuti kaebajalt selle kohta aru ja oma 27.03.2009.a seletuses teatas ta, et intraneti viibimine on põhjustatud sellest, et vajalik know how tuli hankida iseseisvalt. Seletuse sõnastusest sai mõistlikult järeldada, et nüüdseks s.o 27.03.2009.a oli vajalik know how kaebajal hangitud ja väeosa juhtkond võis mõistlikult eeldada, et edaspidi saab töö peagi valmis. 2009 mais viidi kaebajaga läbi arenguvestlus. Selleks, et tagada väeosa intraneti valmimine, pandi selle valmimine konkreetsematesse ajalistesse raamidesse ning koostati ja kinnitati 25.09.2009.a väeosa ülema poolt intraneti rakendamise kava, milles püstitati kaebajale ülesanded nädalate kaupa (nädalad 40-44) ning intraneti valmimise tähtajaks määrati 30.10.2009.a. 6.3 Kava väljatöötamisel, kinnitamisel ega realiseerimisel ei avaldanud kaebaja kordagi, et ta ei ole võimeline püstitatud ülesannet täitma, mistõttu väeosa juhtkonnal polnud ka alust kaebaja 3 võimekuses kahelda. Kui kaebaja oleks tunnistanud, et tema puuduliku kvalifikatsiooni või nappide töökogemuste tõttu ei ole ta võimeline intranetti välja arendama ja see ülesanne käib talle üle jõu, poleks väeosal olnud mingit raskust lõpetada temaga teenistussuhe ATS § 117 lg 1 p 6 alusel so ametniku ebapiisavate tööoskuste tõttu. Sellisel juhul oleks väeosa säästnud kulud ebakompetentse töötaja palgale ja saanud nimetatud ametikohale juba varem palgata pädeva spetsialisti, kes nõutava töö oleks valmis teinud. Isegi kavajärgse valmimistähtaja saabudes ja kaebajale teenistusülesande täitmatajätmise eest distsiplinaarkaristuse määramisel ei tunnistanud kaebaja, et tema teadmised ja kogemused ei võimalda antud ülesannet täita. Oma 02.11.2009.a seletuses kordab kaebaja juba oma 27.03.2009.a seletuses kasutusele võetud põhjendust, et vajalik know how tuli hankida iseseisvalt. Intraneti rakendamise kava järgse tähtaja saabudes andis Indrek Raudsepp kaebajale tööde valmimiseks uue mõistliku tähtaja 13.11.2009.a. kaebaja seda tähtaega ei vaidlustanud, kuid ka uueks määratud tähtajaks tööd valmis ei teinud. Kaebaja 16.11.2009.a seletuskirjad koosnevad peaasjalikult internetiaadressidest ja nendelt kopeeritud inglisekeelsetest instruktsioonidest. Et kaebajale antud teenistusülesanne jäi tähtajaks nõuetekohaselt täitmata ka teistkordselt, pärast selleks antud uue tähtaja möödumist, oli pataljoni ülem sunnitud oma 30.11.2009.a käskkirjaga nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ määrama kaebajale teenistuskohustuste korduva süülise täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise ja käskkirjaga nr 315P „Teenistusest vabastamine“ ta teenistusest vabastama. 6.4 Kaebaja heidab vastustajale ette tema karistamist korduvalt ühe ja sama rikkumise eest. Kaebajalt tööalaselt oodatud tulemus, mis oli ühtlasi ülema käsk ja kaebaja ametijuhendi järgne ametikoha eesmärk, on olnud ikka üks ja seesama – väeosa intraneti valmimine. Alates 25.09.2009.a lisandus ülesandesse ajaline mõõde, st kaebaja teenistusülesandeks sai intraneti valmistamine kindlaks tähtajaks so 30.10.2009.a. Seega tööülesande täitmise kriteeriumiks sai lõpptulemus konkreetseks tähtajaks, mitte enam protsess kui selline. Et tulemus jäi kaebajal tähtajaks saavutamata, oli distsiplinaarsüüteo koosseis täidetud. Ülem ei näinud ülesande täitmatajätmises mingeid süüd välistavaid asjaolusid. Neid ei esitanud ka kaebaja. Pädevale töötajale tema pädevuse piires antud teenistusülesande täitmine on töötaja elementaarne kohustus. Seega, selle mõjuvate põhjusteta täitmise korral saab töötaja süüd eeldada. Distsiplinaarkaristuse määramisega 06.11.2009.a ei lõppenud veel kaebaja teenistussuhe riigiga, tema suhtes kehtis endiselt ametijuhend ja tal lasusid endiselt teenistusülesanded, mille täitmiseks anti uus tähtaeg. Kaebaja senine kohustus valmistada väeosa intranet jäi kehtima, kuid selle erinevusega, et tööde valmimiseks määrati uus tähtaeg 13.11.2009.a. Seega esimesel korral karistati kaebajat intraneti tähtaegse mittevalmimise eest tähtajaks 30.10.2009.a ja teisel korral sama tegevusetuse eest tähtajaks 13.11.2009.a. 6.5 Käskkirja on märgitud, et kaebuse esitaja ei ole kavast kinni pidanud ning oluline osa töödest oli teostatud puudulikult. Kaebajale anti ülesanne täita konktreetne ülesanne konkreetseks tähtajaks, so saavutada määratud tähtajaks toimiv väeosa intranet. Vaidlust pole selles, et ülesanne jäi täitmata, väeosa toimiv intranet kui töö tulemus jäi ka vaatamata korduvale tähtaja edasilükkamisele saavutamata. Seetõttu on põhjendamatu etteheide vastustajale, et ta ei ole distsiplinaarkaristustes kirjeldanud ega spetsifitseerinud üksikuid töid, mis eesmärgi saavutamiseks tehti või tegemata jäeti. Käskkirjast nähtub piisava selgusega, et kaebaja jättis täitmata oma ametijuhendist tulenevad teenistusülesanded ehk pataljoniülema käsu. Pataljoniülema 25.09.2009.a kinnitatud Staabi- ja Sidepataljoni sisese intraneti rakendamise kavas ette nähtud pataljoni siselehekülg ei olnud tähtajaks valminud ega sihtotstarbeliselt kasutamiskõlblik. Käskkirjas on märgitud, et tähtaja pikendamisest hoolimata oli osa töid teostatud puudulikult, mis hiljem osutusid praktiliselt 4 kasutuskõlbmatuks. Oluline on, et tähtaja saabudes kaebajalt nõutud ja oodatud tulemust, funktsioneerivat lahendust, so toimivat pataljoni sisest intraneti lehekülge polnud. Kaebajale süüks pandava teo toimepanemise aeg on esimese distsiplinaarüleastumise puhul tolleaegse kava järgne valmimise tähtaeg 30.10.2009.a ja teise distsiplinaarsüüteo puhul 13.11.2009.a nagu on märgitud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes ja Indrek Raudsepa ettekandes. Intraneti valmimine oli kindlaks määratud kuupäevalisest, seega süütegu seisneb intraneti mittevalmimises määratud tähtpäevadeks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel rahuldada. 7.1 Asjas ei ole tuvastatud, et kaebajale oleks enne karistuse määramist olnud tagatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kaebaja väitel tuli karistamine talle üllatusena, sellest sai ta teada 30.11.2009.a, millal talle üheaegselt tutvustati Staabi- ja Sidepataljoni ülema 30.11.2009.a käskkirja nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine” ja käskkirjaga nr 315P „Teenistusest vabastamine” (tl 128). Kaebaja seletuse kohaselt küsiti temalt seletuskirju põhjuste kohta, miks talle antud tööülesanne valmis ei ole ega öeldud, et teda kavatsetakse karistada (tl 128). Kaebaja väited on kooskõlas vastustaja selgitustega. Vastustaja väitel saigi kaebaja tema otsusest kaebaja teenistusest vabastada teada alles eelnimetatud käskkirjadest 30.11.2009.a (tl 128). Vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt otsustati kaebaja karistamine just 30.11.2009.a, millal „ütles V. Kannel [pataljoniülem], et kaebaja tuleb lahti lasta ja lasi selle kohta käskkirjad koostada” (tl 128). Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mis arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist distsiplinaarmenetlusega, kujutab endast olulist menetlusviga. Ärakuulamise läbiviimata jätmine ei võimaldanud kaebajal esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Kohtupraktika kohaselt on aga „igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. [---] (Isikul) peab [---] olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetevalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut” (vt RKHKo 17.11.2003, 3-3-1-74-03, p 21). Kaebaja ärakuulamine oli käesoleval juhul eriti oluline, kuivõrd vastustaja otsustas teda karistada raskeima karistuse – teenistusest vabastamisega. Seetõttu annab ainuüksi nimetatud asjaolu aluse karistusotsuse tühistamiseks. 7.2 Kaebaja karistamine on toimunud ka materiaalselt õigusvastaselt. Nimelt on kohtu hinnagul rikutud sama distsiplinaarsüüteo eest kahekordse karistamise keeldu. Nimetatud põhimõte tuleneb ATS § 85 lg-st 2, milles kohaselt iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Kahekordse karistamise keeld kujutab endast olulist osa õiguskindluse põhimõttest. Asjas puudub vaidlus ning Staabi- ja Sidepataljoni ülema 30.11.2009.a käskkirjast nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine” nähtub, et kaebajat on karistatud muuhulgas pataljoniülema kinnitatud pataljoni intraneti rakendamise kavaga määratud tähtajast (30.10.2009.a) mittekinnipidamise eest (tl 6-8, 127). Samas on kaebajat kirjeldatud teo eest vastustaja poolt juba varasemalt karistatud. Nimetatud asjaolu nähtub Staabi- ja Sidepataljoni ülema 06.11.2009.a käskkirjast nr 299P „Distsiplinaarkaristuse määramine”, mille kohaselt on kaebajat noomitusega karistatud muuhulgas pataljoniülema kinnitatud pataljoni intraneti rakendamise kavaga määratud 5 tähtajast (30.10.2009.a) mittekinnipidamise eest (tl 10-11). Ka vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt sai kaebaja esimesest talle määratud tähtajast (30.10.2009.a) mittekinnipidamise eest karistada juba 06.11.2009.a (tl 127). Vastustaja kirjalikus seletuses esitatud väide, et kaebaja ametikoha eesmärk (intraneti valmimine) on kogu aeg olnud sama (tl 23), ei ole kõnealuses küsimuses asjakohane, kuivõrd kaebajat on kahekordselt karistatud ühe ja sama tähtaja rikkumise eest. Kuivõrd ka ainult ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse raskust, on selline kaalutlusotsus õigusvastane ja Staabija Sidepataljoni ülema 30.11.2009.a käskkiri nr 314P kuulub tühistamisele ka sellel põhjusel. 7.3 Eeltoodud põhjustel (oluline menetlusviga ja kahekordse karistamise keelu rikkumine) on kaebaja distsiplinaarkorras karistamine ja teenistusest vabastamine toimunud nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastaselt. Seetõttu kohus tühistab Staabi- ja Sidepataljoni ülema 30.11.2009.a käskkirja nr 314P „Distsiplinaarkaristuse määramine”, tunnistab kaebaja teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks ning kohustab vastustajat maksma kaebajale välja hüvitisena tema kuue kuu ametipalk (halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1; ATS § 135 lg 1 ja 2).
- Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 6